← Eesti

2-19-19714/42

Obsah (6)§ 101§ 97§ 99§ 108§ 105§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-19714 Tsiviilasi C T hagi T T vastu e

) § 97 lg 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on 19. oktoobri 2015. a määruses nr 3-2-1-11915 avaldanud seisukoha, et

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära ei saa kohaldada täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes automaatselt. Miinimumelatise rakendamine kõigile täisealiseks saanud õppivate või muul põhjusel abivajavate täisealiseks saanud laste elatisenõuetele (

§ 97

p-d 2 ja 3) ei oleks Riigikohtu arvates põhjendatud, sest erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole ka põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäära.

Seega tuleb asja lahendamisel lähtuda

§ 99

lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

  1. xxx 17.05.
  2. a tõendist (tl 5) nähtub, et C T õpib xxx alates 01.09.
  3. Vaidlus puudub selles, et hageja õppis nimetatud koolis kogu 2018/2019 õppaastal ning et kool lõppes 20.06.
  4. C T saab 21-aastaseks xxx. Seega on C T isik, kes on õigustatud

§ 97lg 2 järgi elatist saama.

  1. Täisealiseks saanud isiku puhul tekib õigus nõuda ülalpidamist üksnes juhul, kui tal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Kostja ei ole tuginenud sellele, et hagejal endal oleks piisavalt vara enda ülalpidamiseks, samuti sellele, et hageja oleks saanud viidatud ajaperioodil õpingute kõrvalt tööl käia. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks märkida, et õppekoormus gümnaasiumis ei võimalda üldjuhul käia õhtuti osalise koormusega tööl, kuna õppetöö kestab üldtuntud asjaoluna hilise pärastlõunani ning õppetööle koolis järgneb veel koduste ülesannete lahendamine. Samuti ei ole põhjendatud töötada nädalavahetusel, kuna õppetöö on käsitletav tööna ning ka täiskasvanud inimesel on üldjuhul õigus puhata nädalas vähemalt kahel päeval. Samuti ei jää hagis toodud perioodi sisse suveperioodi, mil õppetööd ei ole ja mil võiks tekkida reaalne võimalus töötada. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt ülalpidamist.
  2. Hagis on nõutud elatist kuni 30.06.
  3. Kostja on välja toonud, et kool lõppes varem, kui 30.06.
  4. Hageja on 21.02.2020 seisukohas kinnitanud, et kooli lõpetamine oli 20.06.
  5. Hageja on leidnud, et kuna kooli arved on esitatud kuni 30.06.2019 ning hagejal ei olnud võimalik asuda tööle, kuniks õpingute jätkumise võimalus ei olnud teada, siis peaks elatise väljamõistmine olema põhjendatud kuni 30.06.
  6. Kohus hagejaga ei nõustu. Kohtu hinnangul on

§ 97

lg 2 eesmärgiks toetada täisealiseks saanud alaealist, kes ei saa objektiivsetel põhjustel, s.o pooleliolevate õpingute tõttu ise endale elatist hankida. Alates 21.06.2019 puudusid kohtu hinnangul hagejal objektiivsed takistused töötamiseks. Täisealiseks 4

(12)2-19-19714 saanud lapsele elatise väljamõistmine on piiritletud selgelt õppimise tingimusega. Seega saab elatise väljamõistmine tulla kõne alla vaid kuni õpingute lõpuni, s.o 20.06.2019 ning sellele järgneva ajavahemiku eest ei ole elatise väljamõistmine põhjendatud. 10. Hageja on taotlenud üksnes tagasiulatuva perioodi eest elatise väljamõistmist.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on 25.05.

  1. a otsuses nr 3-2-1-35-16 (p 20) leidnud, et kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu
  2. juuni
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13;
  4. detsembri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu
  6. detsembri
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14). Kostja on viidanud, et hageja nõudest ei selgu, kas tegemist on tagasiulatuva nõudega elatise saamiseks või on tegemist ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudega ning kui kahju hüvitamise nõudega, siis tuleks kostja arvamuse kohaselt hagejal selgitada, milles seisneb talle tekkinud kahju. Kohus leiab, et hageja on selgelt viidanud sellele, et nõuab tagasiulatuvalt kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist. Kohtu hinnangul on taoline nõue kvalifitseeritav

§ 108alusel esitatud nõudena.

Nõude eelduseks on see, et kohustatud isikul oli kohustus vaidlusalusel perioodil ülalpidamist anda ning et tema eest on selle kulu kandnud keegi teine, kostja tegevuse tulemusena on seega tekkinud kahju.

  1. Kostja on tuginenud sellele, et hageja ei ole temalt enne hagi esitamist elatist nõudnud ning selline tagasiulatuv nõue tuli kostjale üllatuslikult. Riigikohus on 25.05.
  2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 (p 19) leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-136-13, p-d 11 ja 12). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde. Kohtu hinnangul ei ole kostja väited selle kohta, et nõue tuli kostjale üllatuslikult, praegusel juhul tõendamist leidnud. Hageja sai täisealiseks xxx. Hageja 30.04.2020 esitatud kirjavahetusest (tl 115-123) nähtub, et hageja on vähemalt alates 19.05.2018 nõudnud kostjal elatist ja selgitanud ka, milleks see vajalik on. Kostja on hageja nõudele vastanud, kasutades ka ebatsensuurseid ja hagejat solvavaid väljendeid ning kinnitanud, et elatist maksta ta mingil juhul ei kavatse. Hageja on antud kirjavahetuse kohaselt korranud oma soovi ülalpidamise andmiseks vähemalt 07.06.2018 ning 01.02.
  3. Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud, et hageja on esitanud ülalpidamise nõude järjepidevalt. Puudub igasugune alus jätta elatist välja mõistmata, tuginedes nõude üllatuslikkusele. Kuna kostja on pika aja vältel teadlikult hoidunud kõrvale ülalpidamise andmisest, ei saa taolises olukorras jõuda ka järeldusele, et hageja tagasiulatuv ülalpidamisnõue võiks olla ebaõiglane ja seada kohustatud isiku raskesse 5

(12)2-19-19714 majanduslikku olukorda (raske majanduslik olukord ei ole praeguses menetluses ka tuvastust leidnud, seda käsitleb kohus hiljem). Mis puutub väitesse, et hagi oleks tulnud esitada oluliselt varem, siis märgib kohus, et ka kostja ei olnud suuteline vastama hagile iseseisvalt. Seega võib arvata, et täisealise lapse elatise nõude esitamine, selleks õiguslike võimalustega ja menetlusdokumentidele esitatavate nõuetega tutvumine ning tõendite kogumine võis võtta oma aja. Arvestades, et hageja on korduvalt püüdnud jõuda kostjaga kokkuleppele kohtuväliselt (nähtub pooltevahelisest kirjavahetusest tl115-123), on kostja tuginemine küüniline ning põhjendamatu. Seadusandja on näinud ette võimaluse esitada tagasiulatuv elatise nõue kuni aasta eest ning hageja on õigustatud sellist õiguslikku võimalust kasutama.
  1. Kohus käsitleb alljärgnevalt hageja põhjendatud igakuiste kulutuste suurust iga kulutuse lõikes eraldi. Kohus märgib, et hageja on esitanud tõendeid mitmel korral, viidates sealjuures sama dokumendi korral erinevale lisa numbrile. Kohus märgib, et lähtub hagile ja selle täpsustustele lisatud dokumentide viitamisel selguse mõttes 22.01.2020 avalduse täpsustusele lisatud dokumentide numeratsioonist. Ülevaatlikkuse võimaldamiseks sisalduvad hageja 17.12.2019 e-kirjaga, 20.01.2020 allkirjastamata täpsustusega ja 22.01.2020 allkirjastatud täpsustusega (korduvalt) esitatud tõendid pabertoimikus 22.01.2020 dokumendi juures.
  2. Riigikohus leidis 19.10.
  3. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 (p 10), et ei nõustu maakohtu seisukohaga, et

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära saab kohaldada ka täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes, ega järeldusega, et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama. Seega tuleb eeltoodud seisukohast tulenevalt täisealiseks saanud isikul oma nõuet tõendada. Kohtu hinnangul tuleb eeltoodud seisukohast teha järeldus, et tõendada ei ole vajalik absoluutselt iga kulutuse kandmise vajadust, vaid ainult nende kulutuste olemasolu, mis erinevad oluliselt kohtupraktikas mõistlikuks peetud ja üldtuntud suuruses kulutustest. Kohtu hinnangul ei ole ka mõeldav, et võimalik on tõendada ammendavalt näiteks toidukulu või hügieenitarvete kulu või riiete ja jalanõude kulu kandmist. See eeldaks kuludokumentide kogumist pika aja vältel, kuivõrd näiteks hooajarõivaid ja –jalanõusid ei osteta kogu aasta kestel, vaid tavapärastelt vahetult enne saabuvat hooaega või selle alguses. Ülalpidamiskohustuse rikkumisel ei saa aga eeldada, et hagi esitatakse alles siis, kui vajalikud tõendid näiteks aasta lõikes kogutud on. Kohtu hinnangul saab lähtuda selliste kulude põhjendatuse hindamisel ka üldtuntud asjaoludest, et kõik inimesed vajavad rõivaid ja toitu ja hügieenitarbeid jne, samuti kohtupraktikast selliste kulutuste mõistlike piiride osas. Küll aga on võimalik tõendada suuremate kulutuste, s.o antud juhul eluasemekulu, treeningute kulu, koolituskulude jt kandmist, mida hageja on ka teinud. 14. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid toidukulu ja hügieenitarvete kulu suuruse kohta. Seega leiab kohus, et need kulud on põhjendatud hagis toodud ulatuses, s.o vastavalt 255 eurot kuus ja 51 eurot kuus. 15. Hageja eluasemekulu koosneb hagi 22.01.2020 täpsustuse kohaselt üürikulust 550 eurot, kommunaalmaksete kulust 160 eurot ning täiendavast kulust – teki ja elektriküünalde ning kattemadratsi soetamine. Üüri- ja kommunaalkulude osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Üldtuntud asjaoluna vajab iga inimene eluaset ning paratamatu on ka kommunaalkulude kandmine. Lambavillateki ja madratsi kulu on kostja pidanud luksuslikuks kuluks. Kohus kostjaga ei nõustu. On elementaarne, et vahel on vajalik soetada endale uus eluaseme sisustus (sh uus mööbel) või voodipesu. Ka tekk ja madrats vajavad mingil hetkel uuendamist. Hageja 6

(12)2-19-19714 on tõendanud vastavate kulude kandmist (tl 25-31) ning asjaolu, et kulutus on tehtud enne vaidlusalust perioodi, ei muuda seda, et tegemist on tavapärases suuruses kuluga, mis lisandub üüri- ja kommunaalkulule. Hageja on arvestanud ka teki ja madratsi kasutusperioodiks 4 aastat, mis on kohtu hinnangul mõistlik. Elektriküünalde vajalikkuses ei saa kohus esitatud asjaolude pinnalt veenduda. Seega peab kohus eluasemekulu ühes kuus põhjendatuks kokku (275+80+1,04+1,45) summas 357,49 eurot.
  1. Kulutused transpordile on hagi kohaselt 10 eurot kuus. Hageja selgituse kohaselt koosneb see sõprade külastamise kulust, samuti vanaema külastamise kulust. Samuti käis hageja ühel korral xxx tutvumas ning osales kooliga tihti spordivõistlustel. Kostja ei pidanud transpordikulu, sh xxx tutvumise kulu põhjendatuks. Riigikohus on
  2. oktoobri 2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) leidnud, et

§ 99

lg-te 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kolleegiumi hinnangul on ka kehtiva regulatsiooni eesmärgiks tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Seejuures on kehtivas õiguses erinevalt varasemast õigusest sõnaselgelt sätestatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Kolleegium selgitab, et

§ 99

lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Kohus leiab, tuginedes ka ülaltoodud lahendile nr 3-2-1-119-15, et täisealiseks saanud lapse korral ei saa lähtuda päris samadest eeldustest, mis alaealise lapse korral, kel puudub valdavalt igasugune võimalus endale ise sissetulekut hankida. Lähtumine vanemate elulaadist ning ülalpidamiskohustuse jaatamine esmavajadusi ületavas ulatuses võiks olla põhjendatud erandjuhtudel. Hageja elab xxx, kus on tasuta ühistransport. Koolis saab hageja käia, ühistransporti kasutades. Vabal ajal sõprade ja sugulastega suhtlemise transpordikulu ei saa kohus pidada esmavajalikuks. Samuti ei nähtu hageja põhjendustest ega esitatud tõenditest, milline kulu oleks olnud seotud spordivõistlustel osalemisega. Esitatud kütusekviitungite põhjal ei ole võimalik jõuda järeldusele, et need olid seotud arstivisiidiga (mille kohta ei ole tõendeid esitatud). xxx tutvumiseks vajaliku transpordikulu (tl 32, Lux Express pilet) loeb kohus vajalikuks kuluks, arvestades, et sedavõrd tähtsate otsuste tegemiseks on vaja vajalikutega põhjalikult tutvuda. Seetõttu loeb kohus kogu perioodi põhjendatud transpordikuluks kokku 8 eurot. 17. Sidekulud on hagi kohaselt 63 eurot kuus, see sisaldab ka telefoni ja sülearvuti soetamise kulu. Hageja esitatud arve (tl 38) järgi maksis hageja 19.03.2017 ostetud telefon 999 eurot ning selle remont (tl 39) 190 eurot. Hageja on arvestanud telefoni kasutusajaks 4 aastat ning remondikulu on ta arvestanud jagatuna 2 aasta peale. Arvuti maksumusega 700 eurot kasutusajaks on hageja arvestanud samuti 4 aastat. Igakuine sideteenuste kulu on hagile lisatud xxx sideteenuste arvete kohaselt (tl 35-37) keskmiselt 19,50 eurot, hageja on arvestanud keskmiseks sideteenuse kuluks 20 eurot kuus. 7

(12)2-19-19714 Kostja on leidnud, et kallis mobiiltelefon ei olnud hädavajalik ost ning hageja on pidanud vajalikuks vahetada mobiiltelefoni igal aastal. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et hagejal on vajalik soetada video, reklaami ja veebidisaini õpingute jaoks korralik sülearvuti. Kohtu hinnangul on üldtuntud asjaoluna tänapäeval vajalik arvuti olemasolu koolitööde tegemiseks ning hageja väljatoodud arvuti maksumus jääb ka mõistlikesse piiridesse. Kohus nõustub kostjaga selles, et 999 eurot maksva telefoni kulu ei saa pidada mõistlikus suuruses kuluks, s.o hageja esmavajaduste rahuldamiseks. Seda seisukohta ei muuda ka hageja väide, mille kohaselt võimaldas kalli telefoni ostmine jätta soetamata fotokaamera. Loomulikult on hagejal õigus endal soetada ja vanematel lapsele kinkida suure maksumusega telefon, kuid esmavajadusi (ning vajadus suhelda telefoni teel ja kasutada internetti on tänapäeva lapse esmavajadus) rahuldaks ka kordades odavam, näiteks kuni 300 eurot maksev telefon. Arvestades sellelt summalt järelmaksu osamakse 24 kuu kohta (kahe aasta jooksul puudub hoolsa kasutamise puhul ka remondivajadus), oleks telefoni kulu 1 kuu kohta 12,50 eurot. Koos xxx sideteenuste 19,50 euro ning sülearvuti kuluga 14,58 eurot on hageja põhjendatud ühe kuu sidekulu keskmiselt 46,58 eurot. Kohus märgib, et antud kulu ei ole kuidagi ebamõistlikus suuruses, arvestades, et kostja on enda igakuise sidekuluna toonud välja oluliselt suurema summa, s.o 65 eurot.
  1. Tervishoiukulu 98 eurot kuus moodustavad hagi kohaselt spordiklubi kuumaks 63 eurot (tl 41-42), ravimid ja toidulisandid (tl 44-46) kokku 10 eurot ning läätsed ja läätsede puhastusvedelik kokku 25 eurot. Hageja on toonud välja, et on tegelenud spordiga kogu aeg ning see on vajalik nii füüsilise kui ka vaimse vormi hoidmiseks. Kostja on esitanud vastuväiteid üksnes spordiklubi kulu osas. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsel (ka täisealiseks saanud lapsel) esinevad kulutused seoses tervishoiuga, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Ravimite ja toidulisandite igakuine kulu 10 euro piires ning samuti igakuine läätsede ja läätsede puhastusvedeliku kulu 25 eurot on kohtu hinnangul igati mõistlik ja põhjendatud. Kostja on leidnud, et spordiklubi kulu kui selline on täies ulatuses põhjendamatu. Kostja ei ole välja toonud, millises ulatuses võiks spordiga tegelemise kulu olla põhjendatud. Kostja ei ole välja toonud ka, et hageja oleks saanud oma kulutusi vähendada, valides erinevate spordiklubide vahel või erinevate pakettide vahel. Seega puudub kohtul alus, tegemaks järeldusi selle kohta, kas vajalike treeningtingimuste tagamiseks oleks hageja saanud teha teistsuguseid, odavamaid valikuid. Kohtu hinnangul on spordiga tegelemine vajalik igas eas ning vastav kulu on ka esmavajaduseks loetav kulu. Kohus loeb treeningute kulu põhjendatuks 63 euro ulatuses. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud kulud tervishoiule 98 eurot kuus.
  2. Koolikohustuse täitmise kulu 677 eurot moodustub järgmiselt: 20018/2019 õppeaasta I poolaasta õppemaks ühes kuus 262 eurot, sellest detsembris 16 päeva ja jaanuaris 31 päeva; tasulised tugikursused 290 eurot, matemaatika riigieksami kursus 250 eurot; kaks e-raamatut kokku 16,20 eurot; jõuluballi kleit 100 eurot; inglise keele eksam 25 eurot;
  3. klassi lõpupidu 20 eurot, õppevahendid 200 eurot 10 kuu vältel; kevadine klassiekskursioon 125 eurot, kingid ja lilled õpetajale 10 eurot;
  4. klassi lõpukleit 115 eurot; lõpuaktuse soeng 20 eurot. Kohtu hinnangul on meie kultuuriruumis põhjendatud ja esmavajaduslik kulu nii klassiekskursioonile lõpuaastal, lõpuaktuse kleidi ja soengu kulu. Tõendeid on esitatud vaid lõpupeo kleidi kulu kohta (lisa 7.10, tl 59). Kuivõrd juuksuri kulu lõpupeo korral on kohtu hinnangul üldtuntud asjaoluna lisanduv kulu, mis 20 euro ulatuses on ka mõistlikus suuruses, loeb kohus kogu eeltoodud kulu tõendatuks 70 euro ulatuses. Samuti loeb kohus põhjendatud 8
(12)2-19-19714 kuluks lõpupeo kulu (tl 62) summas 20 eurot ning õpetaja kingi ja lillede kulu 10 eurot. Jõuluballi kleidi kulu ei saa kohus esmavajalikuks pidada. Samuti on põhjendatud e-raamatute kulu (tl 55-56) kokku 16,23 eurot. Ka õppevahendite kulu aastas 200 eurot (tõendid tl 61) on kohtu üldtuntud asjaoluna hinnangul mõistlikus suuruses. Kuna õppetöö kestab aastas ca 10 kuu ulatuses, on ühe kuu keskmine kulu seega 20 eurot. Arvestades hagi rahuldamise ajaperioodi, on kokku ajavahemiku 16.12.2018-20.06.19 põhjendatud kulu 123,65 eurot. Suurima osa koolikohustuse täitmise kulust moodustab õppemaks. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema andnud nõusolekut tasulises erakoolis õppimiseks ning seega ei pea kostja selle kulu eest vastutama. Hageja on toonud välja, et on õppinud kogu aeg erakoolis ning kostja on aktsepteerinud seda valikut, tasudes osaliselt ka õppemaksu. Hageja on tõendanud varasemat erakoolis õppimist 17.05.2019 tõendiga (tl 5), mille järgi õppis hageja xxx juba alates 01.09.
  1. Kostja esitas 30.09.2020 kohtule maksekorraldused, mille kohaselt on kolmas isik tasunud kolmel korral xxx arve nr xxx alusel viitenumbriga xxx kokku 1225 eurot. Kostja 30.09.2020 selgituse kohaselt on tegemist hageja õppemaksu tasumisega 2017/2018 õppeaasta II poolaasta eest. Kohus leiab, et kuna õppemaksu ei ole tasutud vaidlusaluse perioodi eest, ei saa esitatud tõenditest tuleneda alust väljamõistetava elatise vähendamiseks põhjusel, et osaliselt on nõutud ajavahemiku eest ülalpidamist juba antud. Antud tõendid on olulised aga hindamaks kostja väidet, mille kohaselt ei ole ta tasulise hariduse omandamist aktsepteerinud. Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja õppemaksu tasumine viitab asjaolule, et kostjal ei olnud vastuväiteid sellele, et hageja õpib erakoolis, millega kaasneb täiendav koolituskulu. Samuti ei nähtu ühestki esitatud tõendist, et kostja oleks esitanud vastuväiteid sellele, et hageja õpib tasulises erakoolis. Kohtu hinnangul on kostja vastavad vastuväited otsitud ning hageja koolituskulu erakoolis tuleb lugeda esmavajalikuks. I poolaasta (01.09.2018-31.01.2019) õppemaks oli kokku 1310 eurot, s.o ühes kuus 262 eurot (tl 50, 51). Vaidlusaluse ajaperioodi sisse jäi 16 päeva detsembris ja kogu jaanuar. I poolaasta õppemaksu kulu vaidlusalusel perioodil oli seega 397,23 eurot. II poolaasta õppemaksu kulu (tl 52, 60) jäi vaidlusaluse perioodi sisse kogu ulatuses, s.o õppe lõpp oli 20.06.
  2. Hageja õppemaksu kulu on seega põhjendatud vaidlusalusel ajaperioodil kokku summas (397,23+1310) 1707,23 eurot. Kostja ei ole esitanud eraldi vastuväiteid tasuliste tugikursuste 290 euro (tl 53), matemaatika riigieksamiks ettevalmistava kursuse 250 euro (tl 54) ja inglise keele eksami 25 euro (tl 58) osas. Hageja selgituse kohaselt oli tema jaoks
  3. klassis matemaatika raske, mistõttu vajas ta tasulisi matemaatika tugikursuseid ning käis ka xxx riigieksamiks ettevalmistaval kursusel. Inglise keele eksam oli vajalik juhuks, kui hageja otsustab asuda õppima välisriiki. Kohtul puudub alus teha järeldusi, et nii tasulised tugikursused kui ka riigieksamiks ettevalmistav kursus matemaatikas ei olnud hagejale esmavajalikud. Kohus märgib, et kohustusliku riigieksami tulemus võib mängida otsustavat rolli hageja elukutsevalikul ja seega suutlikkusel end tulevikus ise ülal pidada. Sama lugu on inglise keele eksami kuluga. Kohus loeb need kulud põhjendatud kuludeks. Kokku on hageja koolikohustuse täitmisega seotud põhjendatud kulud ajaperioodil 16.12.201820.06.2019 olnud (70+20+10+16,23+123,65+1707,23+290+250+25) 2512,11 eurot.
  4. Kulutused riietele ja jalanõudele on hagi kohaselt keskmiselt 100 eurot kuus. Hageja on esitanud kulude kandmise tõendamiseks tõendeid (tl 63-71) kogusummas 734,49 eurot. Hageja on välja toonud, et tegelik kulu oli suurem ning mõningaid rõivaid saab hageja kasutada mitme 9
(12)2-19-19714 aasta kestel. Kohus leiab, et vajadus riiete ja jalanõude järele on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Küll aga vajaks tõendamist sellise kulu kandmine igakuiselt summas 100 eurot. Kohtu hinnangul sellise igakuise kulu kandmist tõendatud ei ole. Ka on mitmed kulutused toodud välja märkimisväärselt suures summas. Kui lapsevanem peab võimalikuks oma lapsele soetada jope väärtuses 180 eurot ja mantel väärtuses 230 eurot, siis on see tema õigus. Sellises suuruses kulutused on kohtu hinnangul siiski luksuslikud ning kvaliteedilt samaväärsed rõivaesemed (vähem kalli kaubamärgiga) on võimalik soetada ka kordades väiksema summa eest. Täisealiseks saades on enamikul inimestest kinganumber, mis edaspidi enam ei suurene, samuti ei ole kuigi tõenäoline pikkuse oluline lisandumine. Seega on eelduslikult võimalik kanda soetatud riideid ja jalanõusid mitme hooaja vältel. Sellised esemed, mis võimaldavad aga mitmel hooajal kasutamist, on vähem kestvatest esemetest kallimad. Kokkuvõtlikult ei pea kohus põhjendatud riiete ja jalanõude igakuiseks esmavajalikuks kuluks enam, kui 60 eurot. 21. Koolikohustuse täitmise kulu ja transpordikulu on kohus arvestanud kogusummana ajaperioodi 16.12.2018-20.06.2019 kohta. Teiste kulutuste alljärgneva kogusumma saamisel on kohus lähtunud ühe kuu keskmisest kulust ja ajaperioodist 16.12.2018-20.06.2019. Hageja põhjendatud kulutused olid eeltoodu põhjal selles ajavahemikus kokku (1576,61 (toit) + 315,32 hügieen) +2210,29(eluase) +8(transport) +287,99(sidekulu) +605,91(tervishoid) +2512,11(haridus) +370,97(riided ja jalanõud)) =7887,20 eurot. 22.

§ 105

lg 3 alusel täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Praeguses asjas ei ole esile toodud, et kostja peaks täitma oma kohustust hageja ülalpidamiseks suuremas või väiksemas määras kui pooles ulatuses. Kohus leiab, et kostjal on kohustus hagejat ülal pidada pooles osas hageja vajaduste suurusest lähtuvalt, s.o summas (7887,20/2) 3943,60 eurot. 23. Järgnevalt hindab kohus kostja võimekust hagejat ülal pidada.

§ 102

lg-st 1 tuleneb, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja on väitnud, et tema sissetulek ei võimalda tal maksta tagasiulatuvalt elatist nõutud suuruses. Kostja ei ole välja toonud, millises suuruse tagasiulatuva elatise maksmine poleks talle üle jõu käiv. Kostja on välja toonud, et tema enda ja tema alaealise lapse põhjendatud vajadused on kokku maksimaalselt 1290 eurot. Samuti peab kostja ülal oma naise last 70 euro ulatuses kuus. Kostja on väitnud, et tal ei ole vara selleks, et hagejale tagasiulatuvalt elatist maksta. Kostja ei ole esitanud teavet talle kuuluva vara kohta. Kohtu teostatud päringute vastustest (tl 125-132) nähtub, et kostjale ei kuulu kinnisasju, väikelaevu, väärtpabereid, osalust äriühingutes. Kostja suhtes on täitmisel 3 täiteasja, nõude jääk ja tasumata kohtutäituri tasu on kokku 548,88 eurot. Kostjale kuulub sõiduk xxx ehitusaastaga 1986. Krediidiasutustele teostatud päringute vastuste (tl 134-165) kohaselt omab kostja pensionifondi osakuid hetke väärtusega 3472,93 eurot. Kostja xxx asuva arvelduskonto jääk 05.08.2020 seisuga oli 1349,25 eurot ning konto viimase 4 kuu laekumised (periood 01.04.2020-01.08.2020) olid kokku 12 728 eurot, s.o keskmiselt 3182 eurot kuus. Kostja väite kohaselt puudus tal 16.04.2020 seisukoha esitamise hetkel sissetulek. Samas nähtub xxx AS päringu vastusest (tl 139-161), et kostjale on 02.04.2020 makstud palka 2262 eurot ja päevarahasid 1230 eurot. Töötasu ei maksta üldjuhul ette. Järgnevalt on kostjale 10

(12)2-19-19714 makstud palka 30.04.2020 1314 eurot, 06.05.2020 töötasu 790 eurot ja päevarahasid 550 eurot ning 08.05.2020 vastavalt palka 550 eurot. Kohtu hinnangul tuleb selle tõendi põhjal jõuda järeldusele, et kostja on esitanud kohtule valeandmeid oma sissetuleku kohta. Kohus märgib, et osa maksetest on olnud päevaraha. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-16-820 tehtud
  1. oktoobri
  2. a otsuses leidnud, et lähetustasusid saab arvesse võtta isiku varalise seisundi kindlaks tegemisel. Kõiki sissetulekuid, mis mõjutavad isiku varalist võimekust elatist tasuda, tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Seega on apellatsioonkaebuses toodud viited töötasu ja lähetuskulu definitsioonile ja olemusele asjakohatud, kuna käesoleval juhul ei ole oluline see, kas tööõiguslikus mõttes saab lähetustasusid käsitleda töötasuna või maksuõiguslikus mõttes maksustatava tuluna. Seega on maakohus õigesti arvestanud kostjate sissetulekuna ka lähetusrahad. Määruskaebuses ei ole kostjad toonud kohtu ette ka selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et lähetustasud ei suurendanud isiku varalist võimekust elatist tasuda. /---/ Seda, et lähetustasu saab käesoleval juhul käsitleda kostjate varalist võimekust suurendavana, kinnitab ka see, et lähetusraha on vanaisale kantud üle igakuiselt koos töötasuga. Seega saab järeldada, et tegemist on stabiilse igakuise sissetulekuga, mis parandab kostjate varalist võimekust. Isiku varalist seisundit mõjutavad peale töötasu ka muud tulud ja teenimise võimalused. Kohus nõustub eeltoodud lahendi järeldustega ning leiab, et ka käesoleval juhul tuleb käsitleda päevaraha kostja varalist võimekust suurendava asjaoluna. Vabariigi Valitsuse määrusest töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord (jõustunud 01.07.2009, käesolev redaktsioon jõustunud 01.01.2016) tuleneb, et lähetustasu saab olla kas töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud) hüvitamisega või välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmisega. Seega tuleb kohtu hinnangul arvestada kostja sissetuleku suuruse hindamisel ka päevarahaga (vähemalt suures osas).
  3. Arvestades, et kostja keskmine sissetulek on eeltoodud tõendi alusel olnud 3182 eurot kuus ning tema enda põhjendatud kulutused koos alaealisele lapsele ülalpidamise andmisega kokku maksimaalselt 1290 eurot (kostjal puudub kohustus pidada ülal oma naise last), siis jääks kostjale igakuiselt hagejale ülalpidamise andmiseks ca (3182-1290) 1892 eurot. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille kohaselt oleks tema sissetulek olnud vaidlusalusel perioodil väiksem, kui praegu. On eluliselt usutav, et kostjal kaasnevad ja kaasnesid välismaal töötamisega veidi suuremad igakuised kulud, kuid sellegipoolest ei oleks hagejale nõutud ulatuses ülalpidamise andmine seadnud kostjat raskesse majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et praeguses asjas ei ole seetõttu alust kohaldada

§ 102lg-t 1.

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostjal on võimalik oma ülalpidamiskohustust täita hageja vajaduste pooles ulatuses katmisega. Ka praegu on kostja ilmselt suuteline tagasiulatuva elatise nõude tasuma mõne kuuga. Kohus märgib, et kostja saab eelduslikult taotleda hagejalt kohustuse täitmiseks maksegraafikut ning vastava võimaluse annab ka täitemenetluse seadustiku §

  2. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ning rahuldab hagi summas 3943,60 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata elatise (4552 -3943,60) 608,40 euro ulatuses.
  3. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Kuna hagejal ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning hageja menetluskulude kandmine ei nähtu kohtule ka tsiviilasja toimikust, puudub vajadus menetluskulude väljamõistmiseks. 11

(12)2-19-19714 27. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.