Obsah (5)

§ 511§ 96§ 93§ 99§ 223

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 6. oktoober 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-5282 Tsiviilasi Mittetulu

) § 511 lg 2 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 17 lg 4). Kinnisasjade avalik ühisenampakkumine lõppes

1. märtsil 2021 ning parimaks pakkujaks tunnistati sissenõudja ja pandipidaja Neticom OÜ (Neticom). Vara ostuhind oli 201 000 eurot. Avaldaja palus
2. märtsil 2021 täiturile esitatud kaebuses, arvestades selle
3. märtsi 2021.a täpsustusi lõpetada ebaseaduslik tegevus enampakkumise läbiviimisel, koostada enampakkumise akt, mille tasumise tingimused on kooskõlas maakohtu määrustega tsiviilasjas nr 2-21-2457 ning kuulutada
4. märtsi
5. a enampakkumine nurjunuks. Täitur rahuldas
6. märtsi
7. a otsusega kaebuse osaliselt ning täiendas enampakkumise akti, kuid jättis enampakkumise nurjunuks kuulutamata. Maakohtule esitatud kaebuse põhjenduste kohaselt pidanuks täitur

§ 511, Pankr

S § 17 lg 4,

§ 96

lg 2 p 3, § 93 lg 21 ja § 99 lg 1 p 3 kohaselt enampakkumise 2 kuulutama nurjunuks, kuna olukorras, kus ostuhind ületab 12 700 eurot, tuleb ostuhinnast üks kümnendik tasuda enampakkumisele järgneval tööpäeval. Praeguses asjas ei ole Neticom seda teinud. Neticomil ei ole õigust tasaarvestada

§ 93

lg-s 21 sätestatud ühte kümnendikku ostuhinnast, vaid see oleks tulnud tasuda rahas hiljemalt

1. märtsiks
2. Neticom on ka kinnisasja pahatahtlikult edasi võõrandanud endaga seotud isikule.
3. Harju Maakohtu
4. aprilli
5. a määrusega kuulutati välja avaldaja pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Jüri Truuts (pankrotihaldur).
6. Täitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

§-s 99 sätestatud enampakkumise nurjunuks kuulutamise alused puuduvad. Neticom on vara ostuhinnast (201 000 eurost) ühe kümnendiku, s.o 20 100 eurot, tasunud rahas ning ülejäänud osa (90%) tasaarvestanud oma nõudega avaldaja vastu. Täitur arvas müügitulemist maha enda tasu ja täitekulud 3480 eurot 21 senti. Ülejäänud summa (16 619 eurot 79 senti) kandis täitur avaldaja pankroti väljakuulutamise tõttu

1. mail 2021 pankrotivarasse. Täitur edastas
2. märtsil 2021 menetlusosalistele (sh ajutisele haldurile) ka teate müügitulemi jaotamise kohta. Täitur ei nõustu avaldaja väitega, et ostuhinnast üks kümnendik tuleb tasuda järgneval tööpäeval ja et Neticomil ei olnud õigus seda summat tasaarvestada.

§ 93

lg-st 4 tuleneb, et kui ostjaks on sissenõudja, kelle nõue ületab ostuhinda või on sellega võrdne, tehakse tasaarvestus tema nõudega ulatuses, mis vastab osale, mida sissenõudjal oleks õigus saada tema poolt ostetava vara müügist saadud tulemi jaotamisel. Tasaarvestamata jäänud ostuhinna osa tasub sissenõudja kohtutäituri ametialasele kontole samas paragrahvis sätestatud korras. Tasaarvestus kehtib ka

§ 93lg-s 21 sätestatu kohta.

Seega ei pea sissenõudja tasuma ühte kümnendikku järgmisel tööpäeval, vaid tal on õigus see summa tasaarvestada. Kuivõrd vara müük enampakkumisel on toimunud pärast ajutise halduri nimetamist, siis ei ole Neticomil õigust tasaarvestada oma nõue 100%, vaid 90% ulatuses. Kümme protsenti enampakkumise tulemist tuleb tasuda 15 päeva jooksul

§ 93lg 21 alusel.

Asjaolu, et Neticom on kinnisasja edasi võõrandanud, ei ole asjakohane. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Maakohus rahuldas
2. mai
3. a määrusega avaldaja
4. aprilli
5. a kaebuse ja tunnistas täituri
6. märtsi
7. a otsuse p 2 täiteasjas kehtetuks. Avaldaja menetluskulud jättis maakohus täituri kanda ning mõistis täiturilt avaldaja tasutud riigilõivu katteks välja 15 eurot. Maakohus märkis, et avaldaja võimalikud muud menetluskulud määratakse kindlaks tsiviilkohtumenetlus seadustikus (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast määruse jõustumist. Määruse kohaselt ei vasta avaldaja kaebus seaduses sätestatud nõuetele (vaatamata käiguta jätmisele), kuna avaldaja on asjaolude esiletoomisel viidanud kaebuse lisaks olevatele dokumentidele. Kuivõrd avaldaja eesmärk on arusaadav, on kaebus võetud siiski menetlusse. 3 Täitur jätkas täitemenetlust enampakkumise läbiviimiseks. Ta pidi hoiustama avaldaja kinnisasjade müügi korral saadud müügitulemi enda ametialasel kontol kuni avaldaja pankroti väljakuulutamiseni ning kandma pärast seda ühe kümnendiku ostuhinnast pankrotivarasse. Neticom on ostuhinna tasaarvestanud enda nõudega. PankrS § 99 lg 31 ja § 153 lg 2 kohaselt peab pankrotivarasse nõuete tasaarvestuse korral laekuma 10% võlgniku vara müügist saadud ostuhinnast, kuna seda osa ostuhinnast tasaarvestada ei saa. Harju Maakohus on ka
8. märtsi
9. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-2457 kohustanud täiturit nõudma kinnisasjade müügihinda 10% rahas ega ole lubanud Neticomil nõuet tasaarvestada suuremas ulatuses kui 90%. Põhjendatud on avaldaja väide, et Neticom pidi

§ 93

lg 21 alusel tasuma ühe kümnendiku ostuhinnast enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval. Kuivõrd Neticom seda ei teinud, pidi täitur

§ 99lg 1 p 3 alusel enampakkumise nurjunuks kuulutama.

Kohus ei nõustu täituri seisukohaga, et kuna Neticomil on õigus teha tasaarvestus, siis ei pidanud ta tasuma ostuhinnast ühte kümnendikku enampakkumisele järgneval tööpäeval, vaid tal on õigus see summa tasaarvestada.

§ 93

lg 2 esimesest lausest tuleneb, et kui ostuhind ületab 12 700 eurot, peab suulise enampakkumise võitja tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist ühe kümnendiku ostuhinnast, ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul. Täitur pidi lisaks täitemenetluse seadustikus sätestatule arvestama ka pankrotiseadusest tulenevaga. Seetõttu ei kohaldu praegusel juhul

§ 93lg 4.

Avaldaja pankrotiavaldust menetlev kohus on andnud korralduse, et ostuhinnast üks kümnendik tuleb tasuda pankrotivarasse ja selles osas tasaarvestust teha ei saa. Praegust asja lahendaval kohtul puudub alus asuda teistsugusele seisukohale. Samuti ei saa võtta arvesse täituri poolt viidatud ringkonnakohtu lahendis toodud seisukohtadega, kuna sellest saanuks juhinduda maakohus tsiviilasjas nr 2-21-

1. Seda määrust oleks pidanud vajadusel vaidlustama. Kuivõrd Neticom ei tasunud ostuhinnast ühte kümnendikku enampakkumisele järgneval tööpäeval, pidi täitur kuulutama enampakkumise nurjunuks. Seega on täituri
2. märtsi
3. a otsuse p 2 enampakkumise nurjunuks tunnistamata jätmise osas kehtetu. Avaldaja väide, et Neticom on kinnisasjad edasi müünud, ei oma kaebuse lahendamisel tähendust. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Täitur palub
5. mail 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta täituri
6. märtsi
7. a otsuse p 2 enampakkumise nurjunuks kuulutamata jätmise kohta kehtetuks tunnistamata. Menetluskulud palub täitur jätta avaldaja kanda. Määruskaebuse kohaselt on avaldaja ja Neticomi vahel tehtud tasaarvestus. Maakohus on õigesti leidnud, et pankrotivarasse peab ka nõuete tasaarvestamise puhul laekuma 10% saadud ostuhinnast, kuivõrd seda osa ostuhinnast tasaarvestada ei saa. Neticom ongi vara ostuhinnast 10 %, s.o 20 100 eurot, tasunud rahas. Sellest on täitur maha arvanud täituri tasu. Ülejäänud 4 (90%) osas on teostatud tasaarvestus. Täitur kandis 16 619 eurot 79 senti avaldaja pankroti väljakuulutamisel pankrotivarasse. Täitur ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Neticom pidi

§ 93

lg 21 alusel tasuma ostusummast ühe kümnendiku enampakkumise lõppemise päevale järgnevalt tööpäeval ja Neticomil ei ole õigus seda summat tasaarvestada. Tasaarvestus kehtib ka

§ 93lg-s 21 sätestatu kohta.

Kuivõrd müük on toimunud pärast ajutise halduri nimetamist, siis Neticomil ei ole õigust tasaarvestada oma nõuet 100%, vaid 90% ulatuses.

§ 93lg 21 alusel tuleb 10% enampakkumise tulemist tasuda 15 päeva jooksul.

Ebaõige on maakohtu seisukoht, et

§ 93lg 4 praegusel juhul ei kohaldu.

Maakohus on iseseisvalt asunud seadust ja pankrotiavaldust menetlenud kohtu seisukohti tõlgendama ja jõudnud järeldusele, et ostuhinnast ühe kümnendiku pidi tasuma enampakkumisele järgneval tööpäeval. Pankrotiavaldust menetlenud kohus ei ole üheski määruses leidnud, et see osa ostuhinnast tuleb tasuda enampakkumisele järgneval tööpäeval.

1. Avaldaja pankrotihalduri Jüri Truutsi
2. juuli
3. a teate kohaselt ta menetlusse võlgniku asemel ei astu ning võlgnik võib jätkata avaldajana.
4. Avaldaja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud täituri kanda.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
6. Sissenõudja ringkonnakohtu
7. septembri
8. a kohtunõudele ei vastanud ning määruskaebuse kohta seisukohta ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 4 ja § 659 alusel tühistada ning jätta avaldaja
10. aprilli
11. a kaebus täituri otsuse peale TsMS § 423 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
12. Asja materjalidest nähtuvalt lubati täituril
13. märtsi
14. a määrusega jätkata täitemenetlust enampakkumise läbiviimiseks (tl-d 59–61).
15. märtsil 2021 lõppenud enampakkumisel tunnistati parimaks pakkujaks Neticom (tl-d 88–101). Maakohtu
16. märtsi
17. a ja
18. märtsi
19. a määruste kohaselt tsiviilasjas nr 2-21-2457 pidi täitur korraldama tulemi jaotamise, mille järgi pidi Neticom tasuma ostuhinnast ühe kümnendiku rahas täiturile, st Neticomil ei lubatud teha tasaarvestust oma nõudega suuremas ulatuses kui 90% (tl-d 62–68). Avaldaja esitas täiturile kaebuse, milles mh palus tunnistada
20. märtsil 2021 lõppenud enampakkumine nurjunuks, kuna Neticom ei tasunud täiturile ostuhinnast ühte kümnendikku enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval. Täitur jättis avaldaja kaebuse
21. märtsi
22. a otsusega selles osas rahuldamata, leides, et Neticom ei pidanud tasuma ostuhinnast ühte kümnendikku enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval, vaid 15 päeva jooksul (tl-d 7–12). 5 Seega on menetlusosaliste vahel vaidlus selle üle, kas täitur oleks pidanud kuulutama
23. märtsil 2021 lõppenud enampakkumise nurjunuks, kuna Neticom ei tasunud täiturile ostuhinnast ühte kümnendikku enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval.
24. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

§-s 217 sätestatud kaebus täituri otsuse ja tegevuse peale praeguses asjas kohane õiguskaitsevahend. Ringkonnakohtu arvates on avaldaja nõude, milles ta palub tühistada täituri otsuse 9. märtsil 2021 lõppenud enampakkumise nurjunuks kuulutamata jätmise osas, eesmärgiks tunnistada enampakkumine kehtetuks. Täituri otsuse peale esitatava kaebuse lahendamisel saab kohus küll kontrollida täituri toimingute või ka toimingute tegemata jätmise (st tegevusetuse) õiguspärasust täitemenetluse korraldamisel ja läbiviimisel, kuid täituri otsuse peale kaebuse esitamisega ei ole võimalik kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet), st saavutada enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Kohaseks õiguskaitsevahendiks oleks praegusel juhul enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamine (

§ 223lg 1).

Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esemeks on nõue tunnistada kehtetuks enampakkumine ning hagi esitamisel tuleb õigussuhte ümberkujundamist taotleda kõikide puudutatud täitemenetluse osaliste jaoks ühtemoodi kehtivalt. Kui hagi esitaja on võlgnik, peavad kostjatena menetluses osalema kohtutäitur, sissenõudja ja ostja (vt ka Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 18). Hagi esitamise aegumistähtaeg on

§ 223

lg 1 kohaselt 30 päeva enampakkumise akti kättetoimetamisest alates (vt ka Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-8-07, p 11). Eelmärgitust tulenevalt võttis maakohus avaldaja
3. aprilli
4. a kaebuse täituri otsuse peale ebaõigesti menetlusse, kuna avaldajal ei ole võimalik sellega taotletavat eesmärki –
5. märtsil 2021 lõppenud enampakkumist kehtetuks tunnistamist – saavutada. Kaebus tuleb seetõttu jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel (sätete koosmõjus) läbi vaatamata.
6. Kuna avaldaja
7. aprilli
8. a kaebus jääb läbi vaatamata, ei vasta ringkonnakohus täituri määruskaebuse sisulistele väidetele.
9. Maakohtu menetluses kantud ja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause ja § 168 lg 2 alusel jätta avaldaja kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2). Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd pankrotihaldur menetlusse ei astunud ning võlgnik jätkas avaldajana (PankrS § 43 lg 1 teine lause), siis ei kaeta PankrS § 431 lg 2 kohaselt menetluskulusid, mida võlgnik praeguses asjas kannab, pankrotivara arvel. Teised menetlusosalised saavad võimaliku menetluskulude nõude võlgniku (avaldaja) vastu esitada pankrotivõlausaldajana, sealhulgas tingimusliku nõudena PankrS § 98 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin 6 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest