← Eesti

2-20-18305/37

Obsah (8)§ 139§ 143§ 659§ 651§ 456§ 175§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-18305 Kohtuasi Veski Marke

) § 138 lg-test 1 ja 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on hageja põhjendatud menetluskulu hagilt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 350 eurot.

§ 143p 2 alusel on põhjendatud ka registriväljavõtte kulu 3 eurot.

8.

  1. Hageja esindaja tunnitasu 140 eurot on vaidluse asjaolusid ja asja keerukust arvestades aktsepteeritav. Kohtupraktikas on aktsepteeritud vandeadvokaadi puhul ka oluliselt suuremaid tunnitasu määrasid. Küll aga on kostja I lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot ebamõistlik. Kostja I lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu on sarnaselt hageja lepingulisele esindajale 140 eurot. 8.
  2. Hageja esindaja õigusabitoimingute ajakulu on osaliselt ülepaisutatud. Hagi koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu koos sellega seotud toimingutega on 5 t. Hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu alates
  3. jaanuari
  4. a kohtuotsuse tegemisest kuni kajale vastuse koostamiseni on kokku 40 min. Hageja esindaja kulu seoses nõupidamisega kaaskostjate esindajatega ei ole praeguses menetluses vajalik õigusabikulu. Kostja II kajale vastuse koostamise põhjendatud ajakulu on kokku 3 t. Muude õigusabitoimingute vajalik ajakulu on 20 min, sh menetluskulude nimekirja koostamine. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 9 t tunnihinnaga 140 eurot ehk 1260 eurot, millele lisandub riigilõiv 350 eurot ja registriväljavõtete kulu 3 eurot. Kohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja 1613 eurot. Hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjalt II väljamõistmiseks jäi rahuldamata 844,66 euro ulatuses (2457,66–1613). 8.
  5. Kostja I lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 2 t tunnitasuga 140 eurot, kokku 280 eurot, mille kohus mõistis kostjalt II kostja I kasuks välja. Kostja I avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjalt II väljamõistmiseks jäi rahuldamata 145 euro ulatuses (425–280). 3

(6)2-20-18305 Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hageja avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja nende kostjalt II väljamõistmiseks 844,66 euro ulatuses. Hageja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega mõista kostjalt II hageja kasuks välja täiendav menetluskulude hüvitis 844,66 eurot. 9.
  2. Hageja väitel on maakohus rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohus ei põhjendanud, miks ta peab hageja lepingulise esindaja ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks vaid 9 t ulatuses. Hageja esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud täies ulatuses, s.o 15 t 5 min. Samuti tuleb vajalikuks ja põhjendatuks lugeda registripäringute kulu 3 eurot. 9.
  3. Esiteks ei ole hagi mahtu ja sisu arvestades selle koostamise ajakulu 8 t 3 min ülepaisutatud. Hagi oli õiguslikult piisavalt põhjendatud, sest kohus pidas võimalikuks rahuldada see kostja II suhtes tagaseljaotsusega. 9.
  4. Teiseks on maakohus põhjendusi esitamata märkinud, et luges hageja esindaja ajakulu alates
  5. jaanuari
  6. a kohtuotsuse tegemisest kuni kajale vastamiseni põhjendatuks üksnes 40 min ulatuses. Hageja esindaja tegelik ajakulu sellel ajavahemikul oli 3 t 17 min. Muu hulgas hõlmas see ajakulu kliendisuhtlust, mida on kohtupraktikas loetud vajalikuks ja põhjendatuks. Kui kohus asus seisukohale, et kohtuotsuse täitmise kulud ei ole käsitatavad tsiviilasja menetluskuludena, oleks kohus pidanud seda vaidlustatud lahendis selgelt märkima. Sel juhul saaks hageja nõuda nende hüvitamist väljaspool menetluskulude kindlaksmääramise menetlust. 9.
  7. Kolmandaks luges kohus hageja esindaja ajakulu seoses kajale vastuse koostamisega põhjendatuks 3 t ulatuses, kuigi tegelik ajakulu oli 3 t 19 min. Arvestades kaja vastuse sisu ja mahtu, ei ole põhjust pidada hageja esindaja ajakulu ülemääraseks.
  8. Kostja II vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
  9. Kostja I avaldas, et ta ei vaidle määruskaebusele vastu, kuna sellega ei taotleta kostja I suhtes lahendi tegemist ja vaidlus seondub üksnes hageja menetluskulude nõudega kostja II vastu.
  10. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 14. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et kontrollib

§ 651

lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 844,66 euro ulatuses. Hageja palub teha uue määruse, millega mõista kostjalt II hageja kasuks välja täiendav menetluskulude hüvitis 844,66 eurot. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud, mistõttu see on

§ 456lg 4 teise lause kohaselt jõustunud. 4

(6)2-20-18305
  1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
  2. märtsi
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
  4. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohtu põhjendused hageja esindaja ajakulu põhjendatuse kohta on kohati üldsõnalised. Samas ei ole tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, kuna maakohtu põhjendused on piisavad, et võimaldada ringkonnakohtul mõista, milliseid hageja esindaja konkreetseid toiminguid ja missuguses mahus maakohus põhjendatuks pidas, ning kontrollida diskretsiooniõiguse piiride järgimist, s.o seda, kas maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
  5. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Arvestades menetluse käiku ja kestust, samuti hageja kohtule esitatud menetlusdokumente ning muid menetluse käigus tehtud toiminguid, on maakohtu põhjendatuks peetud lepingulise esindaja ajakulu 9 t põhjendatud ja vajalik. Lisaks on maakohus põhjendatult mõistnud hageja kasuks välja kulud riigilõivule 350 eurot ja registriväljavõttele 3 eurot.
  6. Hageja on toonud määruskaebuses välja konkreetsed lepingulise esindaja toimingud, millele kulunud aega maakohus hageja hinnangul põhjendamatult vähendas ja mille osas tuleks hageja menetluskulude hüvitist suurendada. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja väited ei ole põhjendatud. 18.
  7. Maakohus ei ületanud hageja esindajal hagi koostamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire. Hagi ei olnud õiguslikult ega faktilistest asjaoludest tulenevalt keskmisest keerukam ega mahukam. Hageja esitas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 alusel nõude hagi tagamise lubamatuks tunnistamiseks. Hagi alusena tugines hageja asjaolule, et tsiviilasjas nr 2-19-14222 hagi tagamise korras on rikutud hageja õigust üüripinda vallata, ehkki hageja ei olnud selles tsiviilasjas menetlusosaline. Hagi koostamisel ei olnud vaja tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda asja keerukaks (vt Riigikohtu
  8. novembri
  9. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 17). Samuti ei esitatud koos hagiga kohtule suures mahus tõendeid, mis võinuks muuta hagi koostamise ajamahukamaks kui maakohtu põhjendatuks ja vajalikuks loetud 5 t. 18.
  10. Ekslik on kaebuse väide, et maakohus asus seisukohale, et
  11. jaanuari
  12. a otsuse täitmisega seotud kulud ei ole praeguse kohtumenetluse kulud. Maakohus luges hageja esindaja
  13. jaanuarist 2021 kuni
  14. jaanuarini 2021 tehtud toimingute, sh
  15. jaanuari
  16. a otsuse täitmise ja kliendiga suhtlemise kulud praeguse kohtumenetluse kuludeks ning hindas kooskõlas

§ 175lg-s 1 sätestatuga nende põhjendatust ja vajalikkust.

Kohus pidas neid kulusid põhjendatuks kokku 40 min ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja esindaja

  1. jaanuari 2021 kuni
  2. jaanuari 2021 toimingute ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Ainuüksi asjaolu, et hageja maakohtu hinnanguga ei nõustu, ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. 18.
  3. Hageja ei ole määruskaebuses vastu vaielnud maakohtu järeldusele, et hageja esindaja nõupidamine kaaskostjate esindajatega 1 t 34 min ei olnud praeguses menetluses vajalik. 5

(6)2-20-18305 Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga, arvestades mh asjaolu, et nõupidamine toimus ajal, mil hagi oli juba õigeksvõtul põhineva otsusega ja tagaseljaotsusega rahuldatud. Lisaks ei esitanud hageja menetluses kohtule ühtegi menetlusdokumenti selle nõupidamise tulemuste kohta. Maakohus ka ei palunud vastavas menetlusetapis pooltel kohtule täiendavaid seisukohti esitada. 18.
  1. Maakohus ei ületanud diskretsioonipiire ka hageja esindaja ajakulu hindamisel seoses kajale vastuse koostamisega. Maakohtu hinnang, et põhjendatud ajakulu on 3 t, ei ole menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades ilmselgelt põhjendamatu. See ei erine oluliselt ka hageja enda väidetud ajakulust 3 t 19 min.
  2. Hageja määruskaebuses viidatud registripäringute kulu 3 eurot on maakohus lugenud põhjendatuks ja vajalikuks ning on selle kulu vaidlustatud määrusega kostjalt II hageja kasuks välja mõistnud. 20.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 21. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.