Obsah (4)

§ 173§ 172§ 175§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 11.10.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-14-52308 Kohtuasi X pankro

) § 175 lg 2 p-le 2 võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 14. Võlgnik on rikkunud

§ 173

lg-s 2 nimetatud kohustust, jättes andmata kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jooksul edastanud nii võlgnikule kui tema lepingulisele esindajale nii omaalgatuslikult kui ka võlausaldaja taotlusel korduvalt usaldusisiku aruande esitamise nõudeid ja teabenõudeid, millele võlgnik ei ole vastanud. Kohus on võlgnikule korduvalt tema kohustusi selgitanud. Võlgnikul on käesolevas menetluses juristist esindaja, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et võlgnik ei olnud kohustustest vabastamise menetluse sisust ja talle seatud kohustustest teadlik. 15. Võlgnik on rikkunud ka

§ 173

lg-s 3 nimetatud kohustust, jättes ettenähtud ulatuses võlausaldajatele väljamakseid tegemata. Töötamise registri andmetel on võlgnik suurema osa kohustustest vabastamise menetluse jooksul töötanud, kuid ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud (v.a esimesed väljamaksed, mida võlgnik tegi alles pärast käesoleva kohustustest vabastamise menetluse tähtaja lõppu). Võlgnik ei ole väitnud, et tal puudub igasugune võimalus võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Võlgniku väitel on ta teinud väljamakseid võlausaldajale Bigbank AS, kellel ei ole võlgniku vastu pankrotimenetluses tunnustatud nõuet. Võlgnikul tuleb eelkõige tasuda pankrotimenetluses tunnustatud, kuid täitmata jäänud võlausaldajate nõudeid ning vastupidine käitumine on käesoleva menetluse võlausaldajate huve kahjustav. Võlgniku väitel on ta hiljuti, s.o pärast kohustustest vabastamise tähtaja möödumist, tasunud ka võlausaldajate Y ja Q võlgnevuse. Selline käitumine on ühte võlausaldajat teistele eelistav ja seega lubamatu. Võlgniku väljamaksed võlausaldajatele peavad põhinema jaotusettepanekus märgitud jaotistel.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 7 teise lause alusel jäävad menetluskulud võlgniku kanda. Määruskaebus
2. Võlgnik esitas 02.02.2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada võlgniku taotlus kohustusest vabastamise menetluse pikendamiseks kaheks aastaks või alternatiivselt vabastada võlgnik kohustusest. Võlgnik palus jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3. Võlgnik ei nõustu, et ta ei ole võlausaldajale väljamakset teinud. Aastal 2017 puudus võlgnikul võimalus sissemaksete tegemiseks, kuna ta teenis tulu miinimummääras. Aastal 2018 algatasid võlausaldajad Y ja Q täitemenetluse täiteasjas nr 034/2018/522, milleks oli samas tsiviilasjas tehtud kohtuotsus. Seega on alates
4. aastast võlgnik tasunud vastavatele võlausaldajatele kohtutäituri kaudu. Võlgnik on tasunud igakuiselt ca 100 eurot antud võlgnevuse likvideerimiseks. Rahalised vahendid olid kokkulepe järgi võetud võlgniku endise abikaasa (A) kontolt. Kohtutäitur selgitas, et asjaolu, et võlgniku suhtes on välja kuulutatud pankrot ja algatatud võlgadest vabastamise menetlus, ei välista võlgniku suhtes täitemenetluse algatamist, kui sundtäitmisele antud nõue on tekkinud pankrotimenetluse ajal ja mida ei saanud pankrotimenetluses esitada.
5. Tõele ei vasta see, et võlgnikul oli lepinguline esindaja. Võlgnik on pöördunud ainult paari küsimusega esindaja poole ja esitas tema kaudu taotlused kohtusse, sest ise ei valda korralikult keelt ja ei kasuta arvutit. Selle eest esindaja võlgniku poolt tasu ei ole võtnud. 4 2-14-52308
6. 03.09.2020 toimunud ärakuulamisel on võlgnik selgitanud, et ta oli sundinud võtma laenu, sest tema abikaasa ja ema oli haiged. Mõlemal oli vähk, mille tulemusena nad surid. Olukorras, kus võlausaldajal olid kohustused oma ema ja oma abikaasa eest, ei saanud ta korraldada oma elu nii, et raha teenida ja võlausaldajatele maksta. Vaatamata sellele, et võlgniku elus oli suur emotsionaalne stress ja lisafinantsiline koormus, on ta suutnud minna õppima ja saanud tugiisiku diplomi, mille alusel ta töötab. Võlgnik on selgitanud, et ta ei loobu oma kohustuste täitmisest, kuid selleks on teatud finantsilised piirangud.
7. Võlgnik ei ole kohtu 01.12.2020 e-kirja, milles kohus palus võlgnikul teavitada, kas ta soovib endiselt kohustustest vabastamise menetluse pikendamist, kätte saanud. E-toimiku süsteemis antud kirja ei ole ja võlgnik on seisukohal, et nii tähtsa kirja võib saata tähitult või toimetada kätte e-toimiku vahendusel. Seega ei saanud võlgnik kohtu kirjale vastata. Menetlusosaliste seisukohad
8. Võlausaldaja Swedbank AS palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldaja Maksuja Tolliamet leidis, et määruskaebus on põhjendatud osaliselt (kohustustest vabastamise menetluse pikendamise osas). Menetluse edasine käik
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks, lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus vabastamast võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ning jättis menetluskulud võlgniku kanda. Osas, millega maakohus jättis võlausaldaja Swedbank AS taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks läbi vaatamata seoses tähtaja saabumisega, on maakohtu määrus TsMS §-de 659 ja 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega pikendab kohustustest vabastamise menetluse tähtaega ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks kuni määratud tähtaja möödumiseni. Määruskaebus kuulub rahuldamisele, kuna võlgnik on määruskaebuses esimese alternatiivina palunud maakohtu määruse tühistada ja rahuldada võlgniku taotlus kohustusest vabastamise menetluse pikendamiseks kaheks aastaks.
11. Maakohus on jätnud võlgniku kohustustest vabastamata, sest maakohtu hinnangul on võlgnik süüliselt: - rikkunud

§ 173

lg-s 2 nimetatud kohustust, kuna ei ole vastanud usaldusisiku aruande esitamise teabenõutele; - rikkunud

§ 173

lg-s 3 nimetatud kohustust, kuna on jätnud võlausaldajatele väljamaksed tegemata vastavalt jaotusettepanekule. 26.

§ 173

lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma 5 2-14-52308 sissetulekute ja vara kohta. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik vastanud kohtu 02.04.2018 ja 14.01.2020 nõuetele esitada usaldusisiku aruanne (maakohus on määranud usaldusisiku kohustusi täitma võlgnikku ennast). Lisaks on võlgnik kohtu nõudel jätnud esitamata seisukoha võlausaldaja AS Swedbank 08.02.2019 ja 11.02.2020 seisukohtadele ja taotlusetele. Siiski on võlgnik 14.12.2017 nõudele esitada usaldusisiku aruanne vastanud ning esitanud aruande 13.03.2018. Lisaks on võlgnik andnud kohtule ja võlausaldajatele teavet oma tegevuse ja selle otsimise, oma sissetulekute ja võlausaldajatele teostatud väljamaksete kohta 03.09.2020 ärakuulamisel ning 02.11.2020 menetlusdokumendis. 27.

§ 173

lg 3 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 172

lg 2 järgi peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldaja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue summas 34 618,01 eurot, võlausaldaja Swedbank AS nõue summas 47 098,40 eurot ning võlausaldajate Y ja Q nõue summas 6304,60 eurot. Võlgnik on selgitanud, et ta on tasunud võlgnevust Y-le ja Q-le ja AS-le Bigbank ning teistele võlausaldajatele jätkunud ei ole. Võlgnik selgitas, et ta arvas, et peab ühele võlausaldajale ära tasuma ja siis võtab järgmise ette (dtl 198). Võlgnik on selgitanud, et ta on täitnud oma kohustusi vastavalt võimekusele, oma võlga vähendanud ning märkinud, et ei loobu oma kohustuste täitmisest. Seega on võlgnik näidanud üles tahet oma kohustusi täita. Siiski on võlgnik oma kohustuste täitmisel eelistanud kahte võlausaldajat ning teinud väljamakseid ka võlausaldajale Bigbank AS, kellel ei ole võlgniku vastu pankrotimenetluses tunnustatud nõuet. 28. Arvestades eeltoodut saab võlgnikule (nii võlgniku kui usaldusisikuna) ette heita osalist rikkumist oma kohustuste täitmisel. Siiski leiab ringkonnakohus, et vastavad rikkumised võivad vähemalt osaliselt olla tingitud sellest, et võlgnikul võib olla raskusi usaldusisiku kohustustest arusaamisel ja nende täitmisel. Maakohus määras 04.12.2015 määrusega usaldusisiku kohustusi täitma võlgnikku ennast. Kui kohus määrab võlgniku usaldusisikuks, on kohtul

§ 172

lg 6 teise lause järgi kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi, st kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama

§-s 172 sätestatud kohustuste täitmisega (RKTKm nr 3-2-1-31-16, p 18 teine ja kolmas lõik). Piisav ei ole, kui kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses on üldsõnaliselt märgitud usaldusisiku kohustused. Füüsilisest isikust võlgnik (eriti kui tal ei ole õigusteadmistega esindajat) ei pruugi standardvormis koostatud kohtumääruse sisu piisavalt mõista (RKTKm nr 2-11-24696, p 27). 04.12.2015 määruses ei ole maakohus usaldusisiku kohustuste sisu selgitanud. 14.12.2017, 02.04.2018 ja 14.01.2020 menetlusdokumentides on kohus viidanud

§ 172lg-le 2.

Toimiku materjalidest ei nähtu aga, et kohus oleks kontrollinud, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama usaldusisiku kohustuste täitmisega. Võlgnik on ärakuulamisel selgitanud, et ta arvas, et peab ühele võlgnikule ära tasuma ja siis võtab järgmise ette (dtl 198). Käesolevas asjas lepingulise esindaja olemasolu kohta on võlgnik selgitanud, et ta on pöördunud ainult paari küsimusega esindaja poole ja esitas esindaja kaudu taotlused kohtusse, kuna ei valda ise korralikult eesti keelt ja ei kasuta arvutit. 29. Märgitud kaalutlustel peab ringkonnakohus põhjendatuks anda võlgnikule täiendav võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kohustustest vabastamise menetluse raames kooskõlas jaotisega.

§ 175

lg 51 kohaselt võib kohus, kui ta leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kuna võlgnik 6 2-14-52308 ei ole teinud väljamakseid vastavalt jaotusettepanekus ette nähtud jaotisele ning on jätnud sellega kahe võlausaldaja (Swedbank AS, Maksu- ja Tolliamet) huvidega arvestamata, kuid on siiski näidanud üles tahet oma kohustusi täita (võlgnik on määruskaebuses esimese alternatiivina palunud teha asjas uus määrus, millega rahuldada võlgniku taotlus kohustusest vabastamise menetluse pikendamiseks kaheks aastaks ning on ka 03.09.2020 ärakuulamisel selgitanud, et ei loobu kohustuste täitmisest), siis peab ringkonnakohus võimalikuks kohustustest vabastamise menetluse jätkamist selleks, et võlgnik saaks oma kohustusi võimalikult suures määras täita. Kuivõrd võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 04.12.2015 määrusega, siis saab kohus pikendada menetlust kuni 04.12.

1. Pärast nimetatud kuupäeva möödumist tuleb maakohtul otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine, st täitmata jäänud kohustustest vabastamine või vabastamata jätmine.
2. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab pikendamise määruses võlgnikule selgitama, mida võlgnik täpsemalt tegema peab (RKTKm nr 2-11-24696, p 24). Ringkonnakohus märgib, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendatakse eesmärgiga anda võlgnikule võimalus näidata kohtule ja võlausaldajatele, et ta väärib kohustustest vabastamist. Selleks tuleb võlgnikul eeskätt oma võlgnevust Swedbank AS ja Maksu- ja Tolliamet ees vähendada, koheldes võlausaldajaid võrdselt ja tehes usaldusisikuna väljamakseid vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele, kedagi võlausaldajatest eelistamata (

§ 172lg 2).

Väljamakseid tuleb teha vastavalt jaotiste protsentidele, st igal aastal väljamakseteks minev summa jaotub jaotusettepanekus märgitud jaotiste protsentide alusel ära ning selle alusel tuleb ka väljamaksed teostada. Kohustustest vabastamise menetluses saab kohustuste täitmine toimuda üksnes nende võlausaldajate nõuete katteks, kellel on pankrotimenetluses tunnustatud nõue (st Maksu- ja Tolliamet, Swedbank AS Y, Q,

§ 174

). Kolleegium rõhutab, et kohustustest vabastamiseks tuleb võlgnikul nimetatud kohustusi ka nõuetekohaselt täita ning märgib, et võlgniku 02.11.2020 ettepanek kohustuste täitmiseks ei vasta seega võlausaldajate huvidele (mida on võlgnikule selgitanud ka maakohus). Vajadusel tuleb maakohtul siiski menetluse jätkamisel võlgnikule tema kohustusi veelkordselt selgitada ning kontrollida, kas võlgnik saab aru ja täidab usaldusisiku ülesandeid nõuetekohaselt. 31. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jaotab TsMS § 174 lg-st 6 tulenevalt maakohus koos muude menetluskuludega asja uuel läbivaatamisel. 32.

§ 175lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt) 7