KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-13115 Tsiviilasi Si

) § 534 lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta.

§ 534

lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest ning pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. 9.3. Maakohus järeldas, et arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on kohtu hinnangul alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit

§ 534lg 5 alusel.

Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isikul esineb psüühikahäire, tema käitumine on psühhoosielamustest mõjutatud, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui teistele. Samuti ei ole väljaspool haiglat tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine. Kohus leiab, et kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht isikule endale ja teistele isikutele. Käesolevat seisundit arvesse võttes vajab isik hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral võib isik vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole isiku huvides. 9.

1. Maakohus leidis, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu nii iseennast kui ümbritsevaid. Seetõttu kohaldab kohus puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutab isiku 40 päevaks kinnisesse asutusse. Taotlusest nähtuvalt vajab isik ravi ja ravimite manustamist ning kohus leiab, et tuleb anda luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
2. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Puudutatud isik on veendunud, et tema ohtlikkus endale ei ole tõendatud. Igal juhul oli neli päeva piisav ja edasine ravi on täiesti võimalik kodus. Ta eelistab loodusravi, mis oleks tervislik. Puudutatud isiku arvamuse kohaselt ei ole tema puhul täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatu, siis on ta seisukohal, et tema suhtes ravi pikendamine kuni neljakümne päevani tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamisega ei ole põhjendatud.
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis avaldajale ja kohalikule omavalitsusele tähtaja vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu., kohalik omavalitsus sisulist seisukohta ei esitanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
4. septembril
6. Kliinik teatas
7. septembril 2021 maakohtule, et patsiendi ravi lõpetati. 4

§ 659kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et PsAS § 11 lg 1 tingimused ei olnud tema puhul täidetud. PsAS § 11 lg 1 p-de 1–3 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Maakohus on nende eelduste olemasolu piisavalt põhjalikult analüüsinud, tuginedes seejuures raviarsti arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega.
2. Määruskaebuse vastusest nähtub samuti, et täidetud olid tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise tingimused vastavalt PsAS § 11 lg-le
3. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire (paranoidne skisofreenia, jälgimisperiood alla ühe aasta; F 20.09), millest paranemine on pikaajaline. Ta on peale iga haiglaravi kohe katkestanud ravimite võtmise, mida ka ta ise on raviarstile kinnitanud. Enne viimast hospitaliseerimist on ta olnud pikema aja vältel psühhootiline, kuri lähedaste vastu. Tema käitumist mõjutavad psühhootilisted elamused, ta kahtlustab endal erinevaid infektsioone, kasutab ülemääraselt desovahendeid, mis suurtes annustes on tervisele ohtlikud. Ta on oma luulumõtteid ja meelepetteid avaldanud ka alaealisele tütrele, kes nendesse ei oska kriitiliselt suhtuda, mis on äärmiselt ohtlik lapse psüühilisele tervisele. Psühhootilised elamused ei ole taandunud ja tal puudub täielikult haiguskriitika, mistõttu ta kindlasti ei hakkaks väljaspool haiglat ravimeid võtma. Seetõttu muud ravivõimalused peale haiglaravi puudusid.
4. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda, et neil asjaoludel võis puudutatud isik ilma pikema haiglaravita olla lähitulevikus ohtlik nii endale kui ka teistele teda ümbritsevatele isikutele. Samuti ei ole alust arvata, et piisanuks 4-päevasest haiglaravist ja edasisest kodus ravimisest, eelistades loodusravi. Eelkõige võtab kohus arvesse, et puudutatud isiku vähene haiguskriitika ja ebaadekvaatne käitumine ümbritseva suhtes võivad seada ohtu tema 7-aastase lapse elu ja tervise. Psühhiaatrite ja raviarsti selgitustest maakohtu menetluses oli selgelt aru saada, et puudutatud isiku haigus ajuti ägeneb ja just siis vajab ta ravi, mida ta aga ise kas ei taha või ei suuda tunnistada. Sellises olukorras täiskasvanu lapse vahetus läheduses on lapsele ohtlik.
5. Neil kaalutlustel olid puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused täidetud ning haiglaravi pikendamine kuni 40 päevani põhjendatud. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
6. Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Toimikust nähtuvalt on maakohus juba lahendanud puudutatud isiku esindaja riigi õigusabi taotluse. 19. Erinevalt maakohtust ei pea ringkonnakohus põhjendatuks saata puudutatud isikule ainult määruse väljavõte. Määrus ei sisalda teksti, mille kohta võiks eeldada, et isik ei ole ilmselt võimeline seda mõistma või mis võiks tekitada olulist kahju tema tervisele (

§ 541lg 1).

20.

§ 543võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt) 5