← Eesti

2-21-5121/6

Obsah (8)§ 444§ 459§ 407§ 468§ 173§ 174§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2021, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-5121

) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2

(4)4. Hageja esindaja (xxx) on taotlenud hagile mittevastamisel tagaseljaotsuse tegemist. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. 5.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuid selgitab siinjuures elatise muutmise (suurendamise) asjaolu.

  1. Kohus märgib, et elatisehagis ei ole küll taotletud elatise suurendamist, vaid elatise väljamõistmist miinimummääras, kuid kohtule on teada, et hageja R.T on juba elatis välja mõistetud ning seda
  2. novembri 2018 määrusega, kus kohus kinnitas kompromissi E.T ja R.T vahel, mille kohaselt tuli E.T maksta elatist R.T 50 eurot kuus alates
  3. novembrist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohtu hinnangul on seega käesolevalt esitatud hagiavaldus elatise saamiseks käsitletav sisuliselt elatise suurendamiseks.
  4. Vastavalt

§-le 497, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 459

lg 1 kohaselt on poolel õigus uues hagis nõuda muu hulgas maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud (

§ 459

lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (

§ 459lg 1 p 2).

Otsust võib muuta alates uue hagi esitamisest (

§ 459lg 2).

Vanemate kohustus oma last ülal pidada tuleneb perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja 97 p-st

  1. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusele nr 115 on 584 eurot kuus alates
  2. jaanuarist
  3. Seega ei või hagi esitamise ajal elatis ühele lapsele olla väiksem kui 292 eurot kuus.
  4. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning vastavalt

§ 407

lg-le 1 kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis miinimummääras (s.o käesoleval ajal 292 eurot kuus) alates

  1. aprillilist 2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  2. Elatise arvestamine Tartu Maakohtu
  3. novembrist 2018 määruse järgi tsiviilasjas nr xxx tuleb lõpetada alates
  4. aprillist
  5. Kuna elatise suurendamise hagis on taotletud vaid elatise suuruse, mitte tasumise tähtaja muutmist, jääb kehtima kohtu
  6. novembri 2018 määruses määratud elatise tasumise tähtaeg – elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt
  7. kuupäevaks.
  8. Kohus märgib, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel muutub vastavalt ka kostja poolt tasutava elatise suurus. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda. Toimiku materjalide põhjal ei ole hagejatel hüvitatavaid menetluskulusid. 3

(4)12. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.