← Eesti

1-08-4044\2

Obsah (5)§ 76§ 215§ 64§ 68§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.aprill 2008.a. Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Tartu Kriminaalasja number 1-08-4044 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär

§ 76

lg 4 alusel allutada xxxx xxxx katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all. Käitumiskontrolli ajal on xxxx xxxx kohustatud täitma

§-s 75 lg 1 ja lg 2 sätestatud kontrollnõuded ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 7) otsida endale töökoht hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates vanglast vabanemisest; 8) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; 9) alluda elektroonilise valvele 6 (kuue) kuu jooksul alates elektroonilise valveseadme süüdimõistetu keha külge kinnitamisest. xxxx xxxx katseaja algust arvata alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. xxxx xxxx vabastada vangistuse kandmisest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Käesolev määrus viivitamatult kätte toimetada süüdimõistetule, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ja Tartu Vanglale, Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talitusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Tartu Maakohtu 28.01.2004. a otsusega (kriminaalasi nr 1-27/2001) mõisteti xxxx xxxx süüdi KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi ja karistati 6-kuulise vangistusega. Sama otsusega tunnistati xxxx xxxx süüdi

§ 215

lg 2 p 1,3 järgi ja teda karistati 2-aastase vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti xxxx xxxx kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati xxxx xxxx eelvangistuses viibitud aeg 10.08.-12.08.2003.a.

karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12.12.2000.a otsusega Kr

K §-de 141 lg 2 p 1,2,3 ja 197 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 aastat vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. xxxx xxxx kannab karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 15.03.2004.a. ja lõpp 13.03.2012.a. Tartu Vangla on 20.03.2008. a edastanud Tartu kohtumajale materjalid otsustamaks kinnipeetava xxxx xxxx tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist koos elektroonilise valvega kohaldamisega. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu xxxx xxxx palub ennast tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve alla. Prokurör leiab, et xxxx xxxx võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve alla. Kohtu põhjendused Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri arvamuse, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et süüdimõistetu xxxx xxxx võib vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. Tartu Vangla iseloomustab xxxx xxxx küllaltki positiivselt. Vangistuse kandmise ajal käitumisprobleeme pole esinenud. Kinnipeetav on vangistuses lõpetanud keevitaja-, väikeettevõtluse ning projektijuhtimise kursused, lõpetanud 10-nda klassi, aktiivselt on osalenud erinevates projektides. Samas loobus sotsiaalprogrammist ART (Agressiivsuse asendamise treening), eelistades treeninguid spordisaalis. x.xxxx on olemas toetav sotsiaalne 2

(4)võrgustik perekonnaliikmete näol. Riskiteguriteks x.xxxx puhul on alkoholi tarbimine ja mõjutatavus. Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna arvamuses nõustutakse xxxx xxxx vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla. Vangistuse ajal on xxxx xxxx säilinud suhted perekonnaga. Kinnipeetaval on vabanemisel võimalus elama asuda õe majja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus praegu elavad tema isa ja vend. Elamispinna omanik ning talus elavad täisealised isikud on andnud nõusoleku selleks, et x.xxxx võib ennetähtaegselt elektroonilise valve kohustusega vabanedes pinnale elama asuda. Vabanedes asuks x.xxxx tööle osaühingusse xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Isik on vangistuses viibinud 4 aastat ja arvestades isiku vanust võib pikem vangistus soodustada kriminaalsete hoiakute sügavamat kujunemist ja halvendada kohanemist eluga vabaduses. Riskide maandamiseks on tehtud ettepanek panna x.xxxx lisakohustusi sh mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht kuu aja jooksul, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks, keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. Elektroonilise valve pikkuseks soovitab ametnik määrata 6 kuud. Vastavalt

§-le 76 lg 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

§ 76

lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse vabastamine. Süüdimõistetu x.xxxx on käesolevaks ajaks muuhulgas esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud üle poole ja on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on olemas

§-st 76 lg 2 p 1 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kriminaalhooldusosakonna kinnitusel on x.xxxx peale vabanemist võimalik asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus on täidetud tingimused valveseadmete paigaldamiseks ja olemas perekonnaliikmete nõusolek selleks. Seega on kohtul alust arvata, et süüdimõistetul on peale vabanemist kindel elukoht olemas ja on täidetud elektoonilise valve kohaldamise eeldused. xxxx xxxx oli Tartu Maakohtu 12.12.2000.a. otsusega vangistuse kandmisest tingimisi vabastatud, kuid ta pani katseajal toime uue kuriteo. Samas on märkimisväärne, et katseajal on Tartu Maakohtu 28.01.2004. a otsuses tuvastatud kuritegudest toime pandud ainult üks, mis tingis kogu varem tingimisi mõistetud pikaajalise vangistuse täitmisele pööramise. Vangistuse kandmise ajal on x.xxxx käitunud küllaltki õiguskuulekalt. Ta on küll toime pannud ühe distsiplinaarsüüteo, kuid karistus on ammu kustunud. Ka on x.xxxx karistuse kandmise aega kasutanud otstarbekalt, läbides mitmesuguseid koolitusi ja jätkates haridusteed. Selline aktiivne enesetäiendamine näitab x.xxxx püüdu muutuda ja peaks ka soodustama tema hakkamasaamist vabaduses kuritegusid toime panemata. Süüdistatava väitel, mida on kinnitatud ka kriminaalhooldusosakonna arvamuses, on x.xxxx võimalik peale vabanemist asuda tööle xx-sse xxxxxx. Ka on tal olemas toetav lähivõrgustik oma pereliikmete näol. Võimalus asuda kohe tööle ja toetavad peresidemed on asjaolud, mis 3

(4)peaksid kahtlemata soodustama x.xxxx edasist õiguskuulekat käitumist. Kuigi nii vangla iseloomustusest kui kriminaalhooldusosakonna arvamusest nähtuvalt on x.xxxx puhul peamiseks probleemiks kalduvus alkoholi tarvitada, ei ole kohtu hinnangul üksnes seetõttu põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. x.xxxx kinnitusel on ta vangistuses läbinud ka alkoholi kuritarvitamisest vabanemisele suunatud programmi 12 sammu. Seega x.xxxx ka selle probleemi enda jaoks teadvustanud.

§ 76

lg 4 kohaselt kuulub süüdimõistetu vangistusest vabastamise korral allutamisele käitumiskontrollile. Süüdimõistetu võimalike riskide maandamiseks on otstarbekas talle määrata lisakohustusi nagu on kriminaalhooldusosakonna arvamuses ettepanek tehtud. Kohus nõustub ka kriminaalhooldusosakonna arvamuses tehtud ettepanekuga elektroonilise valve tähtaja pikkuse osas. Kohtunik Rita Kulberg 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.