Obsah (9)

§ 657§ 652§ 654§ 352§ 633§ 171§ 175§ 190§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-2036 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2021, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

§ 657

lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata. Kohtuotsus on jõustunud osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja kahju hüvitamise ja viivise nõude. 35.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 36. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda (

§ 654lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Maakohus tuvastas õigesti, et Q ja kostjate vahel oli sõlmitud eluruumide tasuta kasutamise leping VÕS § 389 tähenduses, mitte VÕS § 271 järgne üürileping. Kostjad ei tõendanud, et nad leppisid Q-ga kokku üüri tasumises. Maakohus leidis õigesti ka seda, et kostjate kohustus tasuda eluruumide kasutamisel tarbitud teenuste eest ei muuda Q ja kostjate vahel sõlmitud eluruumide kasutamise kokkulepet üürilepinguks. Tasuta kasutamise leping lõppes hageja ja E poolt 17.11.2017 esitatud ülesütlemisavalduse alusel 17.01.
2. Hageja ja E ei pidanud üles ütlema üürilepingut, mida maakohtu tuvastatud asjaoludel olemas ei ole.
3. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis vastuhagi sisuliselt lahendamata. Maakohus lahendas vastuhagi otsuse p-s 58, märkides õigesti, et kuna kostja I õigus eluruume kasutada tulenes kostja I ja Q vahelisest tasuta kasutamise lepingust, puudub alus vastuhagi, sh VÕS § 326 lg 2 alusel esitatud üürilepingu pikendamise nõude rahuldamiseks.
4. Maakohus jättis 23.10.2019 määrusega põhjendatult rahuldamata kostjate taotlused nende vande all ülekuulamiseks ja ehitustehnilise ekspertiisi määramiseks (III kd lk 183-188). 40.

§-dest 267 lg 1, § 268 ja § 2681, mis reguleerivad poole vande all ülekuulamist, järeldub, et pool ei saa teise poole nõusolekuta taotleda kohtult mitte enda, vaid vastaspoole vande all ülekuulamist. Lisaks on kohtul õigus kuulata pool üle ka sõltumata taotlusest, kuid poolel ei ole õigust nõuda, et kohus seda teeks. Selle üle otsustamine, kas kohus soovib omal algatusel poolt vande all üle kuulata või mitte, on kohtu õigus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa. Hageja ei nõustunud kostjate vande all ülekuulamisega ja

§-s 2681 sätestatud aluseid maakohtu hinnangul ei olnud. Seega võis maakohus jätta kostjad vande all üle kuulamata ja selliselt toimides ei rikkunud kohus menetlusõiguse norme.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusnorme ka sellega, kui jättis rahuldamata kostjate taotluse ehitustehnilise ekspertiisi määramiseks. Maakohus leidis õigesti, et eksperthinnanguga ei saa tõendada kostjate poolt tehtud kulutuste suurust ega nende väidetavat tasaarvestamist Q-le tasumisele kuulunud üüriga, st üürisuhte olemasolu. 6
2. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega, et kohus rikkus oluliselt menetlusnorme, kui lahendas asja viimasel istungil kostjate osavõtuta. 43.

§ 352lg 1 järgi võib kohus mõjuval põhjusel istungi edasi lükata.

Sama paragrahvi lg 2 järgi ei lükka kohus asja arutamist edasi põhjusel, et pool ei saa isiklikult kohtuistungil osaleda, kui kohtuistungil on tema esindaja ja kohus ei ole kohustanud poolt isiklikult istungile tulema. Maakohus ei ole kohustanud kostjaid isiklikult istungile tulema. Kostjad teatasid istungipäeva hommikul kohtule, et nad istungile ei tule (IV kd lk 109, 110). Asja arutamise edasilükkamist nad ei taotlenud. Seda ei teinud ka kohtuistungil osalenud kostjate esindajad. Maakohtul oli õigus arutada asja kohtuistungil ilma kostjate isikliku osavõtuta.

1. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui ei võtnud kostja I testamendi tühistamise nõuet menetlusse ega teinud ekspertiisi, millega oleks saanud tõendada väidet, et tõenäoliselt oli Q testamendi tegemise ajal teovõimetu. Tegelikult jättis maakohus 24.07.2020 määrusega kostja I hagi hageja vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks ning remonttööde mahu ja maksumuse kindlakstegemiseks läbi vaatamata (tsiviilasi nr 2-18-16441). Maakohtu määrus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2020 määrusega, millega jäeti kostja I määruskaebus rahuldamata. Käesoleva asja lahendamisel ei anna ringkonnakohus hinnangut kostja I väidetele menetlusõiguse normide rikkumise kohta teises tsiviilasjas hagi läbi vaatamata jätmisel.
2. Testamendi tühisusele võis kostja I tugineda ka käesolevas asjas ilma, et ta oleks vastavat nõuet esitanud. Kostja I põhjendas testamendi tühisuse väite esitamist maakohtus sellega, et asjas tuleb tuvastada hageja hagemisõigus ja võimalik võib olla ka kostja I seadusjärgne pärimisõigus (IV kd lk 45) ning ta esitas taotluse Q suhtes postuumse kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbiviimiseks. Maakohus jättis selle taotluse 24.07.2020 määrusega rahuldamata (IV kd lk 68-73, kohtu sellekohased põhjendused lk 70 pöördel). 46.

§ 652

lg 3 p 2 järgi tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid muu hulgas siis, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Seega, kui kostjad leidsid, et maakohus rikkus ekspertiisi määramata jätmisega oluliselt menetlusõiguse norme, oleks nad saanud

§ 633

lg 6 järgi esitada apellatsioonkaebuses taotluse ekspertiisi korraldamiseks ja ringkonnakohus oleks saanud võtta selle põhjendatuse osas seisukoha. Kostjad ringkonnakohtule vastavat taotlust ei esitanud. Maakohtu poolt ekspertiisi määramata jätmine ei anna iseenesest alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning hagi rahuldamata jätmiseks ja vastuhagi rahuldamiseks, nagu kostjad taotlevad. 47. Kostja I ei esitanud PärS 8 lg 1 alusel nõuet pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks, mistõttu ei pidanud maakohus tema sellekohaseid väiteid otsuses käsitlema. 48. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171

lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda, v.a riigi õigusabikulu, mis jääb Eesti Vabariigi kanda.

1. Kirjalikus avalduses palus hageja kostjatelt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud kuluna õigusabikulud 6 töötunni eest tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuga). Taotluse kohaselt tegi hageja esindaja järgmisi toiminguid – apellatsioonkaebuse analüüsimine ja 7 sellele vastuse koostamine 4 tundi, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumine, sh menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund ja istungil osalemine 1 tund. Ringkonnakohtu istungil täpsustas hageja esindaja, et palub istungiga seonduva kulu välja mõista vastavalt tegelikult kulunud ajale.
2. Kostja I teatas kohtuistungil, et ei ole nõus hagejale midagi maksma. Kostja II oma seisukohta ei avaldanud. 51.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks, arvestades kohtuistungil esitatud täpsustust, on põhjendatud. Hageja esindaja tehtud toimingud on

§ 175lg 1 tähenduses hageja õiguste efektiivseks kaitseks vajalikud ja põhjendatud.

Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu toimingute osas, mis ei seondu ringkonnakohtu istungiga, 4 tundi, millele lisandub kohtuistungiks ettevalmistumise ja menetluskulude nimekirja koostamise aeg 1 tund. Ringkonnakohtu istung kestis 36 minutit. Seega on esindaja põhjendatud ajakulu kokku 5 tundi 36 minutit. 52. Ringkonnakohtu hinnangul on ka hageja esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuga)

§ 175lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud.

See ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks õigusabikulu suurusega 840 eurot (5x150+90).

1. Hageja taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda hagejale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni solidaarselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
2. Kostjad vabastati Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2021 määrusega käesolevas asjas apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi korras riigilõivu tasumisest. Kostjatel tuli apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 300 eurot. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostjatelt

§ 190

lg 4 alusel see solidaarselt välja mõista riigituludesse.

§ 179

lg 5 järgi peab täitma riigilõivu tasumise kohustuse lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 8