← Eesti

1-20-6129/42

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 1-20-6129

  1. november 2021 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Ivan Titko taotlus Tartu Ringkonnakohtu
  2. aprilli
  3. a otsuse ja selle tõlke saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
  4. augusti
  5. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ivan Titko kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri pooled ringkonnaprokurör Anu Toluk Asja läbivaatamise kuupäev ja
  6. november 2021, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
  7. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  8. augusti
  9. a määrus.
  10. Kohustada Tartu Ringkonnakohut tõlkima
  11. aprilli
  12. a otsus vene keelde ning tegema kohtuotsuse tõlge Ivan Titkole kättesaadavaks.
  13. Määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Viru Maakohtu
  15. jaanuari
  16. a otsusega tunnistati Ivan Titko süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi.
  17. Maakohtu otsuse apelleeris I. Titko, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist.
  18. Tartu Ringkonnakohtu
  19. aprilli
  20. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Eestikeelne otsus edastati samal päeval süüdistatava apellatsioonis märgitud e-posti aadressile.
  21. juulil 2021 esitas I. Titko ringkonnakohtule taotluse, milles palus saata ringkonnakohtu otsuse ja selle tõlke tema kodusele aadressile, leides ühtlasi, et kassatsiooni esitamise tähtaeg hakkab kulgema tõlke saamisest. Samuti soovis I. Titko kassatsioonitähtaja ennistamist. 1-20-61291-20-6129
  22. Tartu Ringkonnakohtu
  23. augusti
  24. a määrusega jäeti I. Titko taotlus rahuldamata. Kohus selgitas, et analoogiliselt kutse kättetoimetamise korraga eeldatakse, et isik saab tema enda avaldatud e-posti aadressile saadetud dokumendi kätte selle saatmise päeval. Apellatsioonis oli kontaktandmete all märgitud ka I. Titko elektronposti aadress, mistõttu tuleb eeldada, et ta sai otsuse kätte
  25. aprillil 2021 ja otsus jõustus
  26. mail
  27. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  28. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I. Titko kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ning
  29. aprilli
  30. a otsuse ja selle tõlke posti teel kättetoimetamist. Määruskaebuse kohaselt ei ole ringkonnakohtu otsus jõustunud, kuna seda ei toimetatud tema kaitsealusele kätte. I. Titko ei kasuta e-posti ega saa eesti keelest aru, mistõttu ei olnud ta teadlik, et apellatsioonis oli märgitud ka tema meiliaadress. Lisaks puudub e-toimikus märge, et kohtualune oleks otsuse kätte saanud. Ringkonnakohus jättis I. Titko ilma õigusest tutvuda tema suhtes tehtud kohtuotsusega emakeeles ja esitada kassatsioon.
  31. Prokuratuur palub jätta määruskaebuse rahuldamata, sest ringkonnakohtu otsus on korrektselt I. Titkole kätte toimetatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  32. Kolleegium leiab, et määruskaebuses esitatud väited kohtuotsuse kättetoimetamisel tehtud vigade kohta ei tingi kohtumääruse tühistamist. Sellest hoolimata nõustub kolleegium kaitsjaga selles, et ringkonnakohus jättis I. Titko
  33. juuli
  34. a taotluse põhjendamatult rahuldamata osas, mis puudutab ringkonnakohtu otsuse tõlkimist. Süüdistatav taotles ringkonnakohtult muu hulgas
  35. aprilli
  36. a otsuse ja selle tõlke kättetoimetamist. Kohus keskendus taotluse lahendamisel otsuse kättetoimetamise küsimusele, jättes tähelepanuta süüdistatava taotluse otsuse tõlkimiseks. Kohtuotsuse tõlkimise kohta selgitab kolleegium järgmist.
  37. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 10 lg 5 sätestab, et kui kahtlustatav või süüdistatav ei valda eesti keelt, tõlgitakse isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, vahistamismäärus, Euroopa vahistamismäärus, süüdistusakt ja kohtuotsuse tekst tema emakeelde või keelde, mida ta valdab, vähemalt osas, mis on oluline kahtlustuse või süüdistuse sisust arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast. KrMS § 10 lg 5 sõnastus on imperatiivne ja lõikes nimetatud dokumendid tuleb tõlkida kahtlustatavale või süüdistatavale arusaadavasse keelde ilma eelneva taotluseta, kui on teada, et isik eesti keelt ei valda.
  38. Süüdistatav I. Titko on Vene Föderatsiooni kodanik, kelle emakeeleks on vene keel. Maakohtu menetluses oli talle tagatud tõlgi abi ning maakohtu otsus tõlgiti vene keelde. Nende andmete põhjal saab eeldada, et süüdistatav ei valda eesti keelt. Ringkonnakohus jättis aga otsuse tõlkimata isegi pärast sellesisulise taotluse saamist. Kohtuotsuse eesti keelt mittevaldavale süüdistatavale tõlkimata jätmine on oluline menetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 2 tähenduses ning toob kaasa ringkonnakohtu määruse tühistamise.
  39. KrMS § 10 lg 10 järgi hakkab menetlusdokumendi peale kaebamise tähtaeg kulgema selle dokumendi tõlke saamisest arvates. Sealjuures tuleb arvestada, et vahistatud või juba vabadusekaotuslikku karistust kandva süüdistatava puhul hakkab kassatsioonitähtaeg kulgema otsuse tõlke süüdistatavale kättetoimetamisest, vabaduses viibiva süüdistatava korral aga päevast, mil süüdistataval oli võimalik lahendi tõlkega tutvuda (näiteks kui kohus on teinud selle sarnaselt eestikeelse kohtuotsusega avalikult teatavaks või süüdistatavale kättesaadavaks e-toimiku süsteemi või kaitsja vahendusel) (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  40. juuni
  41. a otsus 2

(3)1-20-61291-20-6129 nr 1-15-1452/311, p 18). Eeltoodust järeldub, et kohtuotsuse tõlkimine ja tõlke kättesaadavaks tegemine eesti keelt mittevaldavale süüdistatavale on otsuse jõustumise eeldus. Kohtuinfosüsteemi andmetel pole ringkonnakohtu otsust praeguseni vene keelde tõlgitud ja süüdistatavale kättesaadavaks tehtud. Seega pole ringkonnakohtu
  1. aprilli
  2. a otsus siiani jõustunud.
  3. Täiendavalt selgitab kolleegium, et tõlkida ei tule kogu dokumendi teksti. Otsuse tõlkimise eesmärk on tagada süüdistatavale efektiivne kaitseõigus (viidatud otsus nr 1-15-1452/311, p 17). Selle saavutamiseks peab süüdistatav esmajoones mõistma kohtu põhjendusi. Vältimatult ei ole vaja uuesti tõlkida tekstiosi, mille sisu on süüdistatavale juba varem tõlgitud, nt kokkuvõte süüdistusest ja varasemast lahendist, millele tõlgitavas dokumendis tuginetakse, aga ka süüdistatava enda kaebuse kirjeldust. Seda, millises osas tuleb otsus süüdistatavale tõlkida, hindab kohus vastavalt juhtumi asjaoludele.
  4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 362 p-st 2 ja § 361 lg 1 p-st 7, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu
  5. augusti
  6. a määruse ning kohustab ringkonnakohut tõlkima
  7. aprilli
  8. a otsuse vene keelde ning tegema selle tõlke I. Titkole kättesaadavaks. Määruskaebus rahuldatakse. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.