KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.oktoober 2009.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-09-7295 (kohtueelses menetluses nr 09260101019) Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Rahvakohtunikud Kauno Kõima ja Eve Villik Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Kriminaalasi xxxx xxxxxxx süüdistuses KarS § 113 Prokurör Ülle Hõrak järgi xxxx xxxxxxx isikukood xxxxxxxxxxx ; elukoht Kxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; käesoleval ajal viibib eelvangistuses Tartu Vanglas; Eesti Vabariigi kodanik; algharidusega; emakeel eesti keel; pensionär; varem kriminaalkorras karistatud Põlva Maakohtu 31.10.2001.a. otsusega KrK § 139 lg 2 p 3 järgi 3 kuulise vangistusega, millest eelvangistuses ära kantud 2 päeva ja kandmisele kuulus 2 kuud 28 päeva tingimisi 1 aastase katseajaga; Põlva Maakohtu 01.02.2002.a. määrusega kandmata karistus 2 kuud 28 päeva vangistust pööratud täitmisele; korduvalt karistatud väärtegude eest; kahtlustatavana kinni peetud alates 16.03.2009.a.; tõkendina kohaldatud vahistamist alates 18.03.2009.a. Vandeadvokaat Peeter Järv Süüdistatav Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg 01-02.oktoober 2009.a. RESOLUTSIOON xxxx xxxxxxx süüdi mõista KarS § 113 järgi ja karistada vangistusega 9 (üheksa) aastat. Tõkend- vahistamine jätta endiseks ja xxxx xxxxxxx karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest so alates 16.03.2009.a. Välja mõista xxxx xxxxxxx menetluskuludena sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, ekspertiisitasu 6800 (kuus tuhat kaheksasada) krooni, õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks 10 204 (kümme tuhat kakssada neli) krooni 80 senti, toimikumaterjalidest koopiate tegemise kulu 101 (ükssada üks krooni) krooni 80 senti ja kutsete saatmise kulu 48 (nelikümmend kaheksa) krooni 50 senti riigituludesse. Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis viitenumbrile 2800049874 (märkides makse selgituses ära asja numbri ja isiku nime, kelle menetluskulu tasutakse). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Asitõendid – ühes pakendis olevad bioloogilise materjali võtmise proovid, ostutšekk, pensioni väljamaksmise teatis ning teises pakendis olev pintsak ja kampsun ( mis asuvad kriminaaltoimiku juures) hävitada. Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Põlva kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 03.10.2009.a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 15.10. 2009.a. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu viieteistkümne päeva jooksul alates 16.10.2009.a. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates 03.10.2009.a. määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistuse sisu xxxx xxxxxxx süüdistatakse KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 14.03.2009.a. kella 21-22 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx elukohas pani toime teise inimese tapmise, s.o. omavahelise tüli käigus peksis tahtlikult rusikatega ja jalaga korduvalt xxxxxx xxxxxxxx elutähtsate organite, s.o. rindkere ja pea piirkonda., millise tegevusega põhjustas xxxxxx xxxxxxxx surma. Surma põhjuseks on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille tüsistusena tekkis äge kopsude-südame puudulikkus. Tömbi vägivalla toimel korduvatest löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (rusikate ja kängitsetud jalaga) tekitas xxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx tahtlikult järgmised vigastused: kehatüve kinnine tömp trauma: parempoolse I-Xnda roide murrud abaluujoonel, eesmisel kaenlajoonel ning rangluujoonel; vasakpoolse II roide murd lülisambakõrvaljoonel ning eesmisel kaenlajoonel, II-IXnda roide murd eesmisel kaenlajoonel ning rangluujoonel; rinnaku murd verevalumitega kõiki murdusid ümbritsevates kudedes; vasaku kopsu rebend, verevalum vasakul pool vahelihasel; nahaalused verevalumid vasakul pool rindkerel, niudeluuharja kohal ja tuharal; pea kinnine tömp trauma: peaajupõrutuspehmekelmealused verevalumid suur- ja väikeaju pinnal; massiivsed verevalumid kõõlustanul; nahaalused verevalumid, nahamarrastused ja turse näol, kaela kinnine tömp trauma: verevalumid keeleluud-kõrikõhri ümbritsevates pehmetes kudedes ning mõlemal pool kaelalihastes; mõlema ülajäseme kinnine tömp trauma: põrutushaav vasakul õlavarrel ja randmeliigese sirutuspinnal, massiivsed nahaalused verevalumid mõlemal pool õlaküünarvartel ja labakätel. 2
(10)Süüdistatav xxxx xxxxxxx võtab õigeks, et lükkas xxxxxx xxxxxxxx ja võis teda rusikaga lüüa, kuid tappa teda ei tahtnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Asjas on uuritud järgmisi tõendeid: Süüdistatava xxxx xxxxxxx kohtuistungil antud ütlused ( tl 181 pöördel – 182), mille kohaselt 14.03.2009.a. tuli ta bussiga oma elukohast xxxxxxxx xxxxxxxx, käis kaupluses ja xxxxxx xxxxxxx juures ja siis läks oma xxx xxxxxx xxxxxxxx poole. Õhtul tekkis xxx tuli. xxxx xxxxxxx istus tugitoolis, kui xxx tuli txxx juurde ja sülitas näkku, kuid ei saanud pihta. Seepeale xxxx xxxxxxx lükkas xxx vastu lauda nii, et kõik lendas laiali. xxx jäi peale lükkamist lamama. Seepeale käis xxxx xxxxxxx WC-s suitsu tegemas. Tagasi tulles keeras xxxx xxxxxxx xxx, sest viimane oli kuidagi ebaloomulik. xxxx xxxxxxx käis xxx keeramas mitu korda. xxxx xxxxxxx xxx peksmist ei mäleta, kuid ei välista, et võis teda rusikaga lüüa. Algul ta arvas, et xxx teeskleb. Et xxx surnud on, sai xxxx xxxxxxx aru 15-nda hommikul, sest xxx oli jahe. Pühapäeval oli xxxx xxxxxxx xxx korteris, jõi kohvi ja mõtles. Abi ei kutsunud, sest ei leidnud korterivõtit. Järgmisel päeval kuulis ukse taga xxxxx tüdrukuid, kelle käest küsis, ega võtit ukse ees ei ole. Ütles ka et, xxx pole kodus, kuna läks hooldajaga Tartusse. xxxx xxxxxxx tahtis korterist välja saada. Korterist sai välja, kui politsei tuli. Kannatanu xxxxxx xxxxxxx kohtuistungil antud ütlused ( tl 175 pöördel – 176), mille kohaselt tema teada olid suhted xxxxxx xxxxxxxx ja xxxx xxxxxxx vahel halvad. Täpset põhjust xxxxxx xxxxxxx ei tea, kuid xxxx armastas napsutada ja xxxxxx xxxxxxx oli küllaltki kiuslik inimene. xxxxxx xxxxxxx nägi xxxx xxxxxxx viimati ühel laupäeval, kui viimane tuli xxxxxx xxxxxxx poole. xxxx xxxxxxx tõi võla ära, tahtis juukseid lõigata ja küsis hakklihamasinat, et kotlette teha. xxxx xxxxxxx läks ära keskpäeval ja lubas Arke poest läbi käia, lihakraami osta ja ka xxx poolt läbi käia. xxxxxx xxxxxxxx surmast sai xxxxxx xxxxxxx teada esmaspäeval peale lõunat. Tunnistaja xxxx xxxxxx kohtuistungil antud ütlused ( tl 176), mille kohaselt xxxxxx xxxxxxx oli txxx naaber. xxxxxx xxxxxxx oma suhetest pojaga xxxx xxxxxx rääkinud ei ole. xxxxxx xxxxxxxx surmast sai xxxx xxxxxx teada 16.03.2009.a. naabrinaise käest. Eelnevalt midagi imelikku kuulnud ei olnud. Tunnistaja xxxx xxxxxx kohtueelse menetluse käigus antud ütlused ( tl 50), mille kohaselt laupäeva 14.03.2009.a. ( ülekuulamise protokollis ekslikult 2008.a.) õhtul läks ta magama kella 23 paiku. Öösel ärkas üles selle peale, et pea kohal so xxxxxx korteris oli mingi tagumine. Tunnistaja xxxx xxxxxx kohtuistungil täiendavalt antud ütlused ( tl 176 pöördel), mille kohaselt ta eelnevalt sai küsimusest valesti aru ja tõesti ühel öösel enne kahte kuulis ta, et keegi taob vastu lage. Vahepeal oli vaikuse hetk ja siis hakati jälle taguma, nagu mingi tugeva asjaga taoti vastu põrandat. Tunnistaja xxxxxx xxxxx kohtuistungil antud ütlused ( tl 177), mille kohaselt xxxxxx xxxxxxx oli tema naaber. Algul oli ta sõbralik vanamemm, kuid viimastel aastatel hakkas kummaliselt käituma – korterisse minnes rääkis omaette ja süüdistas kedagi, keda seal ei olnud. xxxxxx xxxxxxxx suhted pojaga ei olnud head, sest viimane oli alkoholilembeline. Vägivallaprobleemidest xxxxxx xxxxx ei teadnud. xxxxxx xxxxxxxx surmast sai xxxxxx xxxxx teada esmaspäeval so 16.03.2009.a. Päeval kella 12 paiku helistas xxxxxx xxxxx tütar xxxxx, kes küsis, kas võib päästeteenistuse kutsuda, sest naabri poeg on luku taga. Sel päeval xxxxxx xxxxx ise xxxxxx xxxxxxxx pool sees ei käinud, kuid kuulis sotsiaaltöötaja 3
(10)vestlust xxxx xxxxxxx. Sotsiaaltöötaja küsimusele, kus xxx on, vastas xxxx xxxxxxx, et xxx läks hooldajaga Tartusse. Eelneva nädalavahetuse laupäeva ööl vastu pühapäeva ajas xxxxxx xxxxx juures maganud tütar xxxxx teda üles, et mingi kolin on. Mingil hetkel hakkas ka koer imelikult haukuma. See oli kuskil pärast kella 11. Tunnistaja xxxxx xxxxx kohtuistungil antud ütlused ( tl 177 pöördel-178), mille kohaselt xxxxxx xxxxxxx oli tema naaber. 16.03.2009.a. hõikas keegi meesterahvas xxxxxx korterist „tüdrukud, kas saate päästeteenistusse helistada“ Meesterahvas selgitas, et xxx läks hooldajaga Tartusse ja tal pole võtit, et ust lahti teha. Meesterahvas küsis ka, et kas uksel võtit ees ei ole. xxxxx xxxxx helistas xxx, et kas võib helistada ja xxx lubas. Päästeteenistusse helistades öeldi, et peab politseisse helistama. Ukse avamist xxxxx xxxxx enam ei näinud. Eelnenud nädalavahetusel xxxxx xxxxx ise kodus ei olnud, kuid õde xxxxx rääkis, et kuulis mingit mütsatust ja karjatust. Tunnistaja xxxxx xxxxx kohtuistungil antud ütlused ( tl 178), mille kohaselt xxxxxx xxxxxxx oli tema naaber. xxxxx xxxxx on näinud ka xxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx poole tulevat, viimati 14.03.2009.a. õhtul kella 6 paiku. xxxx xxxxxxx tuli xxxxx xxxxx trepikojas vastu ja tunda oli viinalõhna. Õhtul jäi xxxxx xxxxx xxx kõrvale magama. Peale südaööd kuulis mingeid mütsatusi ja hüüdmist. 16.03.2009.a. kella 12 oli xxxxx koos xxxxx xxxxx trepikojas, kui üks mees hüüdis „tüdrukud“. Mees soovis kutsuda päästeteenistust, kuna xxx läks hooldajaga Tartusse ja tuleb järgmine päev. Tüdrukud helistasid xxx ja seejärel päästeteenistusse, kust öeldi, et peab politseisse helistama. Tunnistaja xxxxx xxxxxxxx kohtuistungil antud ütlused ( tl 178 pöördel), mille kohaselt xxxxxx xxxxxxx rääkis tema kui vaimulikule oma elust. xxxxxx xxxxxxx oli rahumeelne, aruka käitumise ja jutuga inimene Vestluste käigus tundis xxxxxx xxxxxxx oma poja pärast muret ja rääkis, et poeg on teda löönud. xxxxxx xxxxxxx palvetas selle eest, et poeg joomise maha jätaks. Oma korteri pärandas xxxxxx xxxxxxx kogudusele. Tunnistaja xxx xxxxxxx kohtuistungil antud ütlused ( tl 179), mille kohaselt xxxxxx xxxxxxx on talle kurtnud, et poeg xxxx joob ja teeb talle liiga, küsib raha. Oli kuulda jutte, et xxxx peksab xxxxxx. Tunnistaja xxxxx xxxxx kohtuistungil antud ütlused ( tl 179 pöördel), mille kohaselt xxxxxx xxxxxxx kurtis talle, et kardab poega. Et kui poeg on õlle ära joonud, hakkab raha nõudma. Umbes paar aastat tagasi jooksis xxxxxx trepist alla, kuna xxxx oli talle kallale tulnud. Tookord oli xxxxxx ka siniseid plekke. xxxxxx rääkis veel 2-3 kuud enne juhtunut, et tal on hirm, et ükskord poeg tema eluküünla kustutab. Tunnistaja xxxxx xxx kohtuistungil antud ütlused ( tl 180), mille kohaselt xxxxxx xxxxxxx lasi ikka oma poega korterisse sisse, aga ükskord jooksis xxxxx xxx juurde pakku. xxxxxx xxxxxxx oli Mardiga tülli läinud ja kartis teda. Kas sel või mõnel teisel korral xxxxxx xxxxxxx rääkis, et xxxx oli teda põsele löönud. xxxxxx xxxxxxxx surmast sai xxxxx xxx teada 16.03.2009.a. Sel päeval käis politsei käis küsimas xxxxxx xxxxxxxx korteri varuvõtit, mis oli xxxxx xxx käes. Tunnistaja xxx xxxxx kohtuistungil antud ütlused ( tl 180), mille kohaselt xxxxxx xxxxxxx oli tema naaber, kuid viimastel aastatel ta xxxxxx xxxxxxxx eriti ei suhelnud. xxxxxx xxxxxxx arvas, et naabrid sh xxx xxxxx on vargad. xxxxxx xxxxxxxx surmale eelnenud ajal midagi erilist ei kuulnud ega märganud. Tunnistaja xxxxx xxxxxxx kohtuistungil antud ütlused ( tl 180 pöördel), mille kohaselt xxxxxx xxxxxxx oli txxx naaber ja teretuttav. Oma muresid ei ole xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxx kurtnud. xxxxxx xxxxxxxx surmast sai ta teada telerist. Eelnevalt midagi kuulnud ei olnud. xxxx xxxxxxx on xxxxx xxxxxxx on trepikotta tulnud küll näinud, kuid mingit lõhkumist ei ole sellepärast kunagi olnud. Tunnistaja xxxxx xxxx kohtuistungil antud ütlused ( tl 181), mille kohaselt xxxxxx xxxxxxx on txxx kurtnud, et poeg nõuab raha. Paaril korral on olnud ka vägivalla kasutamist ja ühel 4
(10)korral kutsus xxxxx xxxx isegi politsei. Mõni nädal enne oma surma palus xxxxxx xxxxxxx abi seoses sellega, et xxxx vägivallatseb. xxxxx xxxx helistas politseisse. xxxxxx xxxxxxxx surmast kuulis xxxxx xxxx meediast. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabelitega ning tehnilise uuringu protokolliga ( tl 4-20), millest nähtuvalt 16.03.2009.a. kella 16.00 ajal on sündmuskohana vaadeldud xxxxxxxxxxxxxxx majas vasakpoolse trepikoja kolmandal korrusel keskmise ukse taga asuvat korterit nr x. Korteri uks on suletav nii seest kui väljastpoolt ainult võtmega. Tegemist on ühetoalise korteriga, millel lisaks toale esik, köök, vannituba, WC. Esikus välisuksest vasakul pool nurgas välisukse lävepaku ning seinaliistu kokkupuutenurgas on põrandal olnud plastikust võtmehoidjaga üksik võti. Esikus välisukse kõrval on olnud taburet verekahtlase ainega määrdunud riidest liniku ja kolme kilekotiga. Esikuvaibal on olnud verekahtlase aine jälg, samuti toaukse piidal on olnud verekahtlase aine jälg. Toa keskel asuval laual on olnud Eesti Posti pensionide ja toetuste väljamaksmise teatis nr xxxxx xxxxxx xxxxxxxx nimele, xxxxx Konsumi ostutšekk ja kuus viiesajakroonist rahatähte. Ühel rahatähel, samuti pensionide ja toetuste väljamaksmise teatisel olnud verekahtlase aine määrdumisjälg. Toas on diivani, laua ja esikusse viiva ukse vahel põrandal selili asendis laip, millel mõlemad käed selja all. Sündmuskohalt kaasa võetud pensionide ja toetuste väljamaksmise teatis, ostutšekk, 3000 krooni sularaha, võti , kolm kilekotti ja bioloogilise materjali proovid. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega ( tl 21-24), millest nähtuvalt asitõenditena on vaadeldud sündmuskoha vaatluse käigus xxxxxxxxxxxxxxxxxx-x kaasa võetud võtit, kilekotte, raha ja tšekki ning hakklihamasinat. Ühel kilekottidest (maasikate pildiga) verekahtlase aine määrdumine. Maasikate pildiga kilekott, teatis ja tšekk jäetud kriminaalasja juurde. Võti, kaks teist kilekotti, hakklihamasin ja 3000 krooni tagastatud xxxxxx xxxxxxx. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ( tl 74-75), millest nähtuvalt on xxxx xxxxxxx 16.03.2009.a. kahtlustatavana kinni peetud ja tema on seljas olnud muuhulgas pruuni värvi pintsak verekahtlase määrdumisega, sinakas-hall nööbitav kampsun verekahtlase määrdumisega. Nimetatud esemed on ära võetud. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega ( tl 76- 78), millest nähtuvalt 16.03.2009.a. xxxx xxxxxxx kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud pintsakul ja kampsunil on verekahtlase aine määrdumisi. Kiirabikaart ( tl 27), millest nähtuvalt on 16.03.2009.a. kella 15.52 ajal olnud kiirabil väljasõit aadressile xxxxxxxxxxxxxx-x, kus kiirabi saabudes on olnud xxxxxx xxxxxxxx elumärkideta keha selili asendis toa põrandal. Nägu kaetud hxxx, käed ebaloomulikus asendis selja all. Korteris näha verejälgi uksepiitadel, vaipadel. Surnu ekspertiisiaktis nr 83 ( tl 30-34) toodud eksperdiarvamus, mille kohaselt kohtuarstlikul ekspertiisil sedastati xxxxxx xxxxxxxx surnukehal järgmised elupuhused vigastused: kehatüve kinnine tömp trauma: parempoolse I-Xnda roide murrud abaluujoonel, eesmisel kaenlajoonel ning rangluujoonel; vasakpoolse II roide murd lülisambakõrvaljoonel ning eesmisel kaenlajoonel, II-IXnda roide murd eesmisel kaenlajoonel ning rangluujoonel; rinnaku murd verevalumitega kõiki murdusid ümbritsevates kudedes; vasaku kopsu rebend, verevalum vasakul pool vahelihasel; nahaalused verevalumid vasakul pool rindkerel, niudeluuharja kohal ja tuharal; pea kinnine tömp trauma: peaajupõrutus-pehmekelmealused verevalumid suur- ja väikeaju pinnal; massiivsed verevalumid kõõlustanul; nahaalused verevalumid, nahamarrastused ja turse näol, kaela kinnine tömp trauma: verevalumid 5
(10)keeleluud-kõrikõhri ümbritsevates pehmetes kudedes ning mõlxxx pool kaelalihastes; mõlema ülajäseme kinnine tömp trauma: põrutushaav vasakul õlavarrel ja randmeliigese sirutuspinnal, massiivsed nahaalused verevalumid mõlemal pool õla-küünarvartel ja labakätel. Kõik eelnevalt loetletud vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel korduvatest löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega ( näiteks risukate ja kängitsetud jalaga), osad nahaalused verevalumid vasakul pool kehatüvel ja põrutushaav vasakul õlavarrel võivad olla tekkinud kannatanu kukkumisest/hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid piiratud pinnaga esemeid. Arvestades roidemurdude morfoloogilisi iseärasusi, paiknemist ning hulka on tõenäoline, et need on tekitatud korduvast tugevajõulisest rõhumisest selili lamava kannatanu rindkerele. Osad näo piirkonna nahaalused verevalumid ja nahamarrastused ning verevalumid kõripiirkonna pehmetes kudedes ja kaelalihastes on tõenäoliselt tekitatud pigistamisest sõrmedega. xxxxxx xxxxxxxx surma põhjuseks on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille tüsistusena tekkis äge kopsude-südame puudulikkus. Antud vigastused on eluohtlikud. Arvestades kohtuarstlikul lahangul surnukehal sedastatud esmaseid koolnumuutuseid- koolnukangestus alalõuas puudub, sõrmedes nõrk, põlvedes nõrk, koolnulaigud pealevajutamisel ei kahvatu, saabus surm mitte vähem kui 2-2,5 ööpäeva enne kohtuarstlikku lahangut. Kõik vigastused on tekitatud lühikest aega, mis pole täpselt määratav, kuid võib olla mõõdetav maksimaalselt 0,5-1 tunniga, enne surma saabumist. Toksikoloogiauuringul x.xxxxxxxx surnukeha verest ja silma klaaskesta vedelikust etanooli ei leitud. Ei saa välistada, et nahaalused verevalumid mõlemal pool küünarvartel ja labakätel on saadud enesekaitse käigus näkku ja rindkerre suunatud löökide tõrjumisel. Koopia xxxxxx xxxxxxxx passist ( tl 40), millest nähtuvalt xxxxxx xxxxxxx on sündinud xxxxxxxxxx.a. Perearst xxxx xxxxxx teatis ( tl 168), mille kohaselt viibis xxxx xxxxxxx viimati perearsti vastuvõtul 27.11.2008.a. palaviku ja köha tõttu. Juba varem diagnoositud xxxxxxxxxxxxx. Ordineeritud raviks antibiootikum ja bronhilõõgasti. Patsient tagasi kutsutud, kuid ta ei ilmunud. Varem diagnoositud 2003.a. xxxxxxxxxxxxxxxx, kuid patsient ordineeritud ravi ei tarvitanud. 2004.a. diagnoositud ka xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Silmaarst xxx xxxxx teatis ( tl 170), mille kohaselt xxxx xxxxxxx on diagnoositud xxxxxxxxxxxxxxxxx. Patsient oli kae lõikuseks järjekorras, kuid teda telefonitsi kätte saada ei õnnestunud ja juba alates 12.02.2008.a. ootab kabinetis saatekiri, millele hooldaja pidi järele tulema. Uuritud tõendeid ( süüdistatava ja kannatanu ütlused, tunnistajate ütlused , eksperdiarvamus, sündmuskoha vaatlusprotokoll ja muud kirjalikud tõendid) kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et xxxx xxxxxxx 14.03.2009.a. hilisõhtul xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx elukohas omavahelise tüli käigus peksis tahtlikult rusikatega ja jalaga korduvalt xxxxxx xxxxxxxx elutähtsate organite so rindkere ja pea piirkonda, millise tegevusega põhjustas xxxxxx xxxxxxxx surma. xxxx xxxxxxx pole eitanud seda, et ta ajavahemikul 14.03.2009.a. kuni 16.03.2009.a. sh süüdistuses märgitud ajal 14.03.2009.a. õhtul, oma xxx xxxxxx xxxxxxxx pool xxxxxxxxxxxxxxx-x korteris viibis. Seda, et xxxx xxxxxxx lubas minna oma xxx külastama, on kinnitanud kannatanu xxxxxx xxxxxxx. Laupäeva so 14.03.2009.a. õhtul on xxxx xxxxxxx xxx xxxxxx xxxxxxxx poole minxxx näinud tunnistaja xxxxx xxxxx. xxxx xxxxxxx pole eitanud ka seda, et tal 14.03.2009.a. õhtul tekkis xxx tüli. Kohus peab seda xxxx xxxxxxx väidet ka usutavaks, sest asjaolule, et xxxx xxxxxxx ja xxxxxx 6
(10)xxxxxxxx vahelised suhted ei olnud head, on viidanud mitmed tunnistajad ( xxxxx xxx, xxxxx xxxx, xxx xxxxxx, xxxxx xxxxxxxx). xxxx xxxxxxx on õigeks võtnud, et xxx tekkinud tüli käigus tõukas ta xxxxxx xxxxxxxx vastu lauda ja viimane kukkus ka maha. Ka ei ole xxxx xxxxxxx välistanud, et võis xxx rusikaga lüüa. Samas pole xxxx xxxxxxx oma tegevust ( millega, kuidas ja mitmel korral ta xxx lõi) konkretiseerinud, väites, et ta juhtunut ei mäleta. Kohtu arvates lükkab eksperdiarvamuses toodud xxxxxx xxxxxxxx vigastuste loetelu ja eksperdi järeldus selle kohta, kuidas vigastused võisid olla tekitatud, ümber xxxx xxxxxxx väite, et txxx tegevus piirdus üksnes xxxxxx xxxxxxxx lükkamisega. Kohtul puudub eksperdiarvamuse õigsuses alus kahelda. Vigastuste rohkus, raskus ja paiknemine xxxxxx xxxxxxxx keha erinevates piirkondades (peas, kaelal, rindkerel, ülajäsemetel) annab tunnistust sellest, et neid vigastusi tekitanud lööke pidi olema mitmeid ja samuti pidid need olema küllaltki tugevajõulised. Kukkumise tagajärjel saadud vigastusteks on ekspert pidanud üksnes ühte põrutushaava vasakul õlavarrel ja osasid verevalumeid vasakul pool kehatüvel. Eksperdiarvamuse kohaselt on vigastused tekitatud korduvate löökidega kõva tömbi piiratud pinnaga esemega ( näiteks rusukate ja kängitsetud jalaga). Ekspert on rõhutanud, et roidemurdude morfoloogilised iseärasused, paiknemine ja hulk viitavad asjaolule, et need on tekitatud korduvast tugevajõulisest rõhumisest selili lamava kannatanu rindkerele. Eksperdiarvamusele tuginedes loeb kohus tõendatuks, et xxxx xxxxxxx peksis xxxxxx xxxxxxxx nii rusikate kui jalgadega pea ja rindkere piirkonda. Kuigi eksperdiarvamuse kohaselt on xxxxxx xxxxxxxx kindlaks tehtud palju erinevaid vigastusi, on surma põhjuseks olnud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille tüsistusena tekkis äge kopsude-südame puudulikkus, millised vigastused on eluohtlikud. Kohtu arvates ei ole kahtlust selles, et kõik xxxxxx xxxxxxxx olnud vigastused sh surma põhjustanud eluohtlikud vigastused tekitas xxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxx. Kuigi xxxx xxxxxxx kohtumenetluse käigus avaldas ka arvamust, et txxx xxxxxx xxxxxxxx korteris olles vahepeal tundus, et korteris on veel keegi, pole see xxxx xxxxxxx väide millegagi tõendatud. xxxx xxxxxxx enda kinnitusel oli korteri uks lukus ja ta ei saanud korterist välja. Et xxxx xxxxxxx oli kuni 16.03.2009.a. pealelõunani xxxxxx xxxxxxxx korteris luku taga, nähtub ka tunnistajate xxxxx xxxxx, xxxxx xxxxx, xxxxxx xxxxx ütlustest. Tunnistaja xxxxx xxx ütluste kohaselt kasutati xxxxxx xxxxxxxx korterisse sissesaamiseks tema käes olnud korteri varuvõtit. Sündmuskoha vaatluse käigus on korteri võti leitud esikust välisukse kõrvalt maasolevana. Seega - kuna xxxxxx xxxxxxxx korteriuks oli lukustatud ja võti seespool, 16.03.2009.a. väljus sealt korterist üksi xxxx xxxxxxx - ei ole mingit alust arvata, et korteris oleks vahepealsel ajal viibinud veel keegi peale xxxxxx xxxxxxxx ja xxxx xxxxxxx enda. Sündmuskoha vaatluse käigus on xxxxxx xxxxxxxx korteris leitud mitmeid verekahtlase aine määrdumisi, samuti on verekahtlase aine määrdumisi leitud xxxx xxxxxxx kahtlustatavana kinnipidamisel 16.03.2009.a. seljas olnud riietusesemetel. Kuigi asjas ei ole ekspertiisiga kindlaks tehtud, millise aine määrdumistega on tegemist, ei ole süüdistatav ise eitanud võimalust, et ta võis olla verega määrdunud ja verejäljed korterisse tekkisid tema küljest, kui ta korteris ringi liikus. Kohtu arvates ka see asjaolu, et xxxx xxxxxxx enda riided oli verega määrdunud, annab alust arvata, et just tema oli see, kes xxxxxx xxxxxxxx suhtes vägivalda kasutas. Kohus leiab, et ei ole täpselt tuvastatav kellaaeg, millal xxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx peksis. Süüdistuse kohaselt on see toimunud 14.03.2009.a. õhtul kella 21.00-22.00 paiku. 7
(10)Süüdistatava enda väitel tekkis tüli saate Tähed Muusikas ajal. Tunnistajate xxxxx xxxxx ja xxxxxx xxxxx ütlustest nähtub, et mingi kolin ajas xxxxx xxxxx üles kesköö paiku. Tunnistaja xxxx xxxxxx on kinnitanud, et teda äratas mingi ülalt kostev tagumine öösel kella kahe paiku. xxxxxx xxxxxxxx korter jääb xxxx xxxxxx ja perekond xxxxx korteri naabrusse. Kohus peab usutavaks, et tunnistajate poolt kuuldu võis olla seotud xxxxxx xxxxxxxx peksmisega. Nagu kohus eespool tuvastas, kukkus xxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxx ründe käigus maha ja xxxx xxxxxxx jätkas tema peksmist rusika- ja jalahoopidega. On usutav, et kukkumisega kaasnenud kolin ja peksmisega kaasnenud löökide kõla kostis naabriteni. Tunnistajate ütlused annavad alust arvata, et xxxxxx xxxxxxxx peksmine võis toimuda veidi hiljem kui süüdistusse märgitud kella 21-22 paiku. Kohtu arvates on piisav, kui määratleda kuriteo toimepanemise ajana 14.03.2009.a. hilisõhtu. See on kooskõlas ka eksperdiarvamusega surma saabumise võimaliku aja kohta. xxxx xxxxxxx väitel ei soovinud ta xxxxxx xxxxxxxx tappa. Kohtu arvates ei võimalda xxxx xxxxxxx sellesisuline väide asuda seisukohale, et xxxx xxxxxxx põhjustas xxxxxx xxxxxxxx surma ettevaatamatusest, nagu leidis kohtumenetluse käigus süüdistatava kaitsja. Juba väline teopilt - lamavale 87-aastasele naisterahvale korduvalt rusika- ja jalalöökidega elutähtsatesse piirkondadesse ( pea ja rindkere) löömine viitab tahtlusele kannatanut tappa. Kaudset tahtlust objektiivsete tehiolude põhjal on kohtupraktikas jaatatud enamasti juhul, kui kannatanu vigastus asetseb südame- või mõnes muus elutähtsas piirkonnas. Kaudne tahtlus eeldab, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost txxx teo ja saabuva tagajärje vahel ja möönab tagajärje saabumist. Ettevaatamatuse korral loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Kohus leiab, et lüües xxxxxx xxxxxxxx korduvalt nii rusikaga kui jalaga keha elutähtsatesse piirkondadesse (pähe ja rindkeresse), nägi xxxx xxxxxxx ette, et seeläbi võib saabuda ükskõik milline tagajärg sh ka xxxxxx xxxxxxxx surm. xxxx xxxxxxx on täiskasvanud inimene, kes on piisavalt elukogenud mõistmaks oma tegude tagajärgi. Asjaolu, et vanainimese peksmise tagajärjel võib viimane ära surra, ei eitanud kohtuistungil ka süüdistatav ise. Olles xxxxxx xxxxxxxx rünnanud sellise intensiivsusega, nagu järeldub viimasele tekitatud vigastuste rohkusest ja raskusest, ei olnud xxxx xxxxxxx mingit tõsiseltvõetavat alust loota, et 87aastase xxxxxx xxxxxxxx surm ei saabu. xxxx xxxxxxx ütlustest nähtub, et xxxxxx xxxxxxx jäi peale tekkinud tüli maha lamama. Peale seda tegi xxxx xxxxxxx enda kinnitusel suitsu. Terve järgmise päeva ja ülejärgmisest päevast pool veetis xxxx xxxxxxx korteris, püüdmatagi abi kutsuda. xxxx xxxxxxx enda kinnitusel, nähtub ka kiirabikaardis toodust ning sündmuskoha vaatluse protokollist, oli xxxxxx xxxxxxxx surnukeha xxxxxxxx-x korteri toas pikali maas kuni korteri avamiseni. Selline xxxx xxxxxxx käitumine osutab txxx täiesti ükskõiksele suhtumisele xxxxxx xxxxxxxx saatusse. xxxxxxxxxxxxxxx asuva maja näol on tegemist keset linna asuva mitmekorterilise elamuga, milles viibides piisanuks abi saamiseks akna avamisest või uksele prõmmimisest ja appi karjumisest. Kuna xxxx xxxxxxx nägi ette ja möönis kannatanu surma saabumise võimalikkust, mis tegelikult saabuski txxx tegude tagajärjel, tuleb xxxx xxxxxxx kuritegu kvalifitseerida kaudse tahtlusega toimepandud tapmisena. xxxx xxxxxxx teole antavad õiguslikku hinnangut ei mõjuta kohtu arvates asjaolu, et xxxx xxxxxxx on silmanägemisega probleeme. Silmaarsti kinnitusel on xxxx xxxxxxx mõlema silmal kae, mille exxx on vajalik operatsioon. xxxx xxxxxxx enda kinnitusel ja nähtub ka kannatanu xxxxxx xxxxxxx ütlustest, tunnistaja xxxxx xxxxx ütlustest, oli xxxx xxxxxxx 14.03.2009.a. vaatamata oma nägemispuudele võimeline iseseisvalt liikuma. Ta tuli sel päeval bussiga oma elukohast xxxxxxxx, käis xxxxxx xxxxxxx pool ja kaupluses ning plaanis teha koguni kotlette, milleks oli xxxxxx xxxxxxx laenanud hakklihamasina. Ka viibis ta 8
(10)14.03.2009.a. kuni 16.03.2009.a. xxxxxx xxxxxxxx korteris ja sai iseseisvalt hakkama eluks vajalike toimingutega ( välja arvatud uksevõtme ülesleidmisega). xxxx xxxxxxx kinnitusel ta nägi 14.03.2009.a. õhtul, et xxxxxx xxxxxxx sülitas tema näo suunas. Kohtu arvates eespoolkirjeldatu annab alust arvata, et xxxx xxxxxxx nägemispuue ei teinud txxx võimatuks ümbritsevat vajalikul määral tajuda. Seega pidi xxxx xxxxxxx nägemispuue võimaldama txxx näha ja aru saada ka seda, mida ta tegi xxxxxx xxxxxxxx ( kuhu txxx löögid tabasid ja milline oli löökide tagajärg). xxxx xxxxxxx on kinnitanud, et nägi, et xxxxxx xxxxxxx jäi peale laua vastu lükkamist maha lamama. Edasise vägivalla jätkamiseks xxxxxx xxxxxxxx suhtes läks süüdistatav xxxxxx xxxxxxxx juurde ja ründas viimast aktiivselt. Arvestades xxxxxx xxxxxxxx tekkinud vigastuste paiknemist ja rohkust, oli tegemist xxxx xxxxxxx sihipärase tegevusega, mitte juhuslikult pihta läinud löökidega või kannatanu otsa komistamisega. xxxx xxxxxxx süüd ja toimepandu õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. xxxx xxxxxxx tuleb KarS § 113 järgi süüdi mõista ja teda karistada. Otsuse põhjendused karistuse mõistmisel Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Põhiseaduse § 16 kohaselt on igaühel õigus elule ja meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. xxxx xxxxxxx on rünnanud teise inimese kõige väärtuslikumat hüve – elu, sealjuures selle inimese elu, kes txxx endale elu andis. Seetõttu tuleb xxxx xxxxxxx süüd lugeda väga suureks. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka xxxx xxxxxxx käitumist pärast kuritegu. See ei mõjuta küll otseselt teo ebaõigust ega süüd - need on juba realiseerunud, kuid siiski võib sellest teha teatud järeldusi. Nagu kohus eespool tuvastas, toimus xxxxxx xxxxxxxx peksmine 14.03.2009.a. hilisõhtul. Suhtudes täiesti ükskõikselt maas lamava xxx saatusesse, viibis xxxx xxxxxxx korteris veel 16.03.2009.a. lõunani, asudes alles siis otsima võimalusi, kuidas ise korterist välja pääseda. Samas varjas ta trepikojas olijate eest üldse seda, et korteris on ka surnud xxx, väites, et viimane on kodust lahkunud. Oma kuritegu pole xxxx xxxxxxx selgesõnaliselt isegi kahetsenud. Seetõttu kohus leiab, et xxxx xxxxxxx karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks loeb kohus kuriteo toimepanemist kõrges eas isiku suhtes, kuna xxxxxx xxxxxxx oli 87 aastat vana. xxxx xxxxxxx on karistusregistri andmetest, kohtulahenditest ja politsei õiendist ( tl 103108) nähtuvalt varem ühel korral kriminaalkorras karistatud ja korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest sh avaliku korra rikkumiste ja alkoholiseaduse rikkumise eest. Mitmete tunnistajate ( xxxxxx xxxxxxx, xxxxx xxxxxxxx, xxx xxxxxxx, xxxxx xxxxx) ütlused viitavad xxxx xxxxxxx alkoholilembusele. Selline xxxx xxxxxxx varasem elukäik ei iseloomusta teda positiivselt. xxxx xxxxxxx süü suurust, ühe karistust raskendava asjaolu olxxx ja kergendavate asjaolude puudumist arvesse võttes peab kohus põhjendatuks mõista xxxx xxxxxxx karistuseks üheksa aastase vangistuse. Asjaolud ja otsuse põhjendused menetluskulude ja asitõendite osas Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära suuruses summas so 10 875 krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 101,80 krooni ( tl 121 ), ekspertiisikulu 6800 krooni ( õiend tl 39). Veel on 9
(10)menetluskuluks riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 10204,80 krooni ( sh kohtueelse menetluse käigus väljamakstud 3964,80 krooni - määrus tl 96 ja kohtumenetluse käigus väljamaksmisele kuuluv õigusabi tasu 6240 krooni – määrus tl 186), kutsete saatmise kulu 48,50 krooni ( õiend tl 48,50). KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb kõik nimetatud menetluskulud süüdistatavalt riigituludesse välja mõista. Asitõenditeks olevad sündmuskohalt võetud bioloogilise materjali võtmise proovid, ostutšekk, pensioni väljamaksmise teatis ühes pakendis määrab kohus KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Kuna teises pakendis olevate süüdistatavale kuuluvate pintsaku ja kampsuni tagastamist süüdistatav ei soovinud, määrab kohus need KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel samuti hävitamisele. Kohtunik Rita Kulberg Rahvakohtunikud Kauno Kõima Eve Villik 10
(10)