ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (
4.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Lisaks märgitule tuleb vastavalt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrusele haldusasjas nr 3-3-1-15-12 (p 50) hinnata, kas esineb kasvõi üks
lg-s 6 nimetatud alustest, mis välistaks vastutusotsuse tegemise; kas isik, kellele vastutusotsust teha soovitakse, vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; ega maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud; ega juriidilise isiku, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha, õigusvõime ei ole lõppenud; andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. 5.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu
lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab
6.1 Riigikohus märkis 14.05.2013 määruses nr 3-3-1-7-13 (p 9), et vastutusotsuse näol on
lg 1 järgi tegemist maksuhalduri haldusaktiga, mis tehakse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Selliseks kolmandaks isikuks on mh ka juriidilise isiku juhatuse liige, sest tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juhatus või seda asendav organ.
lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal kohustus tagada esindatava maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Selle kohustuse rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik esindaja
lg 1 järgi rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. 6.2 Taotlusest nähtuvalt algatas maksuhaldur halduskohtule esitatud taotlusega X OÜ juhatuse liikme X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine
Maksuhalduri poolt taotluse esitamine võib olla esimene menetlustoiming vastutusmenetluses (vt Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12). Maksuhaldur kontrollis X OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil august 2019 kuni veebruar 2020 ning kohustas 22.02.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/052373-36 äriühingut tasuma maksusumma 68 485,30 eurot (sh käibemaks 10 607,54 eurot, tulumaks 52 741,23 eurot ja tööjõumaksud 5136,53 eurot). Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse käigus nõuab maksuhaldur Xlt sisse X OÜ-le maksuotsusega määratud, kuid tasumata maksusummad. Vastutusmenetluse tulemuseks võib olla X solidaarne vastutus koos X OÜ-ga kogusummas 81 373,30 eurot, s.o põhivõlg 68 485,30 eurot ja seisuga 08.09.2021 arvestatud intress 12 888 eurot. 2 Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud kahtlust, et juhatuse liige võis rikkuda maksuseadustest tulenevaid kohustusi ning juhatuse liikme tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. X OÜ-le maksuotsusega määratud, kuid tasumata maksukohustused 68 485,30 eurot on tekkinud X juhatuse liikmeks oleku ajal. X OÜ seadusliku ainuesindajana oli X vastutav äriühingu
-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Taotlusest nähtuvalt oli X OÜ esindajaks tehingutes just X, kes on ühtlasi X OÜ pangakontode allkirjaõiguslik isik, internetipanga ja pangakaartide kasutaja. X omab alates 22.09.2016 X OÜ emaksuametis raamatupidaja ning volituste ja õiguste administreerimise paketti ehk tal oli võimalus esitada maksudeklaratsioone ja tutvuda esitatud maksudeklaratsioonidega. Kontrollitava perioodi maksudeklaratsioonid esitati X kasutaja alt. Maksuhaldur leiab, et X tegevuse eesmärgiks oli teadlikult kajastada valeandmeid enda poolt juhitud äriühingu maksuarvestuses ning saavutada seeläbi riigile maksude tasumata jätmisega maksueelis. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. 6.3 Maksuvõla sissenõudmine X OÜ-lt pole õnnestunud. Maksuhaldur alustas X OÜ maksuvõla sundtäitmist 08.04.2021, edastades krediidiasutustele korraldused äriühingu arvelduskontode arestimiseks. Pangakontode arestimise tulemusel ei ole maksuvõla katteks midagi laekunud ning äriühing ei ole ka ise maksuvõla katteks midagi tasunud. X OÜ-le ei kuulu kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega väikelaevu ning äriühingul puudub muu register- või vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda. X OÜ deklareeris viimati käivet ja töötasu väljamakseid veebruaris 2020. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2018. a kohta. Seega on maksuhaldur ära näidanud, et äriühingul puudub vara, mille arvel oleks võimalik maksunõudeid sisse nõuda ning maksuvõla sissenõudmine ei ole võimalik ka äriühingu majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt. 6.4 Käesoleval juhul ei esine taotlusest nähtuvalt
Vastutusotsuse tegemise aluseks on äriühingu maksuvõlg, mille tekkimise eest vastutab juhatuse liikmena X. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (
6.5 Maksuhalduri andmete kohaselt puudub Xl regulaarne sissetulek, mis võimaldaks vastutusotsusega kavandatavat kohustust täita ning tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Ühtlasi arvestab maksuhaldur X varasemat käitumist, mis seisnes ligi poole aasta jooksul juhatuse liikmena teadlikult X OÜ maksuarvestuses valearvete kajastamises ning õigete andmetega maksudeklaratsioonide esitamata jätmises. Maksuhalduri hinnangul esineb põhjendatud oht, et isik hakkab ennast varatuks muutma ning seeläbi võimaliku maksukohustuse tasumisest kõrvale hoiduma. Seda toetab maksuhalduri arvates seegi, et X kui äriühingu juhatuse ainuliige ei ole siiani astunud samme äriühingu maksuvõla vähendamiseks. Kohus peab eeltoodut arvestades võimalikuks, et isik võib enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel muuta end maksejõuetuks. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. 6.6 MTA taotleb luba seada hüpoteek X kinnistule registriosa numbriga xxxxxx (xxxxxxxxx) kogusummas 88 729 eurot (s.o maksukohustus + täitmiskulud). Kinnisasja hinnanguliseks väärtuseks on maksuhaldur pidanud 90 720 eurot. Kohus peab täitetoimingu valikut põhjendatuks. Kinnistule hüpoteegi seadmine ei takista isikul oma vara vallata ja kasutada, sealhulgas sellest tulu saada, piiratud on üksnes vara käsutamise õigus. Kohtu hinnangul 3 on põhjendatud anda täitetoimingu sooritamiseks luba nii põhivõla kui ka 08.09.2021 seisuga arvestatud intressi osas, s.o kokku 81 373,30 euro ulatuses. Nõude tagamiseks taotletav abinõu ei piira isikut rohkem, kui on vajalik vastutusmenetluse raames esitatava nõude täitmise tagamiseks. Kohus peab hüpoteegi seadmisel põhjendatuks arvestada ka taotluses näidatud lisanduda võivate täitekuludega (s.o 7356 eurot). Seega annab kohus loa seada hüpoteek X korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxx maksuhalduri taotletud summas 88 729 eurot. 6.7 Maksuhaldur on kinnitanud, et tulenevalt
lg 2 p-st 3 lõpetatakse X vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise
lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (
). Kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 81 373,30 eurot. 7. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi, maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.