KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-2335 Haldusasi X kaebus vahistamisega tekitatud kahju hüvita

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD 1. X (kaebaja) esitas 11.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles tema vahistamise käigus 05.10.2021 tekitatud kahju (auto lõhkumise, kaebaja hammaste väljalöömise, riietuse ja tervise rikkumise) eest kompensatsiooni 6000 eurot. Samuti taotles ta politseinike karistamist. KOHTU PÕHJENDUSED 2.

§ 121

lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine toimub süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud alustel, ulatuses ja korras.

1. Süüteomenetluse ja haldusmenetluse piiritlemisel tuleb lähtuda toimingu eesmärgist ning olemusest. Harju Maakohtu 06.10.2021 määrusest asja nr xxxxxx (xxxxxxxx) nähtub, et kaebaja peeti 05.10.2021 kell 08:43 kahtlustatavana kinni ja temale esitati kahtlustus karistusseadustiku § 25 lg 2 ja § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Viidatud määrusega andis maakohus loa kaebaja vahistamiseks. Seega toimus kaebaja kinnipidamine kriminaalmenetluse raames. Kriminaalmenetluse raames tehtud toimingute õiguspärasust on pädev hindama prokuratuur ja maakohus, mitte halduskohus, ja ka 3-21-2335 kriminaalmenetluse toiminguga tekitatud kahju hüvitamise üle peab otsustama prokuratuur või maakohus (SKHS § 4, § 7 lg 1, § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 17 lg 1).
2. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kriminaalmenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse ja tuleb

§ 121lg 1 p 1 alusel kaebajale läbivaatamatult tagastada.

5. Kaebaja esitas ka taotluse politseinike karistamiseks. Kohtule jääb arusaamatuks, kas kaebaja pidas silmas distsiplinaar- või süüteokorras karistamist. Kui kaebaja pidas silmas süüteokorras karistamist, siis juhib kohus kaebaja tähelepanu asjaolule, et halduskohtu pädevuses ei ole menetleda süüteoasju. Kaebajal on võimalik esitada kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 lg 1) ja kui kriminaalmenetlus jäetakse kaebaja arvates õigusvastaselt algatama, siis vaidlustada seda KrMS-is ette nähtud korras (KrMS § 207-208). Kui kaebaja pidas silmas distsiplinaarkorras karistamist, siis saab küll kaebaja esitada Politsei- ja Piirivalveametile kaebuse politseiametnike peale, kuid tal puudub subjektiivne õigus nõuda politseiametnike distsiplinaarkorras karistamist. Oma töötajate karistamise üle otsustamise pädevus on vaid tööandjal. Seega tuleb kaebus politseiametnike karistamise nõudes samuti läbi vaatamatult tagastada (

§ 121lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 1).

6.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel. Kuna kaebaja ei ole riigilõivu tasunud, siis ei tõusetu ka riigilõivu tagastamise küsimust. /allkirjastatud digitaalselt/ 2