Obsah (8)

§§ 238§ 310§ 126§ 189§ 306§ 175§ 179§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. november 2021, Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-4129 (21244000337) Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi se

§§ 238, 306, 309 lg 3, 311, 313, 315 kohus otsustas: Prokurör Süüdistatav Tunnistada Ragnar Moorast süüdi Kar

S § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Vastavalt

§ 238lg 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista karistuseks 6 (kuus) vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 22.07.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (s.o 8 kuud ja 3 päeva vangistust) võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 3 (kolm) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates 18.04.2021 ning lugeda karistuse kandmise algusajaks 18.04.2021. 1 Ragnar Moorast suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni. Kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ära kandmisel, olenevalt sellest kumb saabub varem – tõkend tühistada. Viru vangla tsiviilhagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastavalt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 rahuldada kannatanu xxx tsiviilhagi ning mõista Ragnar Moorast´ilt 64,38 eurot xxx kasuks välja (pangakonto nr xxx). Vastavalt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 rahuldada kannatanu xxx tsiviilhagi ning mõista Ragnar Moorast´ilt 233,10 eurot xxx kasuks välja (pangakonto nr xxx). Välja mõista Ragnar Moorast´ilt riigituludesse menetluskulud: 876 eurot sundraha; 143,76 + 111,36 + 208,56 + 49,20 eurot kaitsjatasu. Kokku 1388,88 eurot. Menetluskulud 1388,88 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700045099 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: CD ja DVD plaadid, mis asuvad toimiku juures – jätta kriminaalasja juurde. Tahvelarvuti „Prestigio“ (asub hoidlas Ida prefektuuris) – tagastada Ragnar Moorast’ile kohtuotsuse jõustumisel. Isikukaitsevahendid - 62 paari nitriilkindaid, 1 paar majapidamiskindaid, 149 tk respiraatormaski ja 549 tk kirurgilist kaitsemaski (mis asuvad toimiku juures) – tagastada Viru vanglale antud kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. SÜÜDISTUS Ragnar Moorast süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, sh olles varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 22.07.2020 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - KarS § 25 lg 2 järgi, samuti väärteomenetluse korras, viimati 14.04.2021 Ida prefektuuri otsusega KarS § 218 lg 1 alusel (22.03.2021 kell 16.58 varastas hambapastat ja kosmeetikat kokku summas 97,10 eurot), uuesti s.o süstemaatiliselt: - ajavahemikus 01.12.2020 – 02.01.2021 Jõhvi linnas Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla V-hoone V3 osakonnast võttis ära Viru Vanglale kuuluvaid isikukaitsevahendeid kogusummas 648,88 eurot järgmistel kuupäevadel: - 01.12.2020 kell 06:33 ja kell 06:34; - 05.12.2020 kell 06:38; 2 - 07.12.2020 kell 06:41 ja kell 06:42; - 12.12.2020 kell 06:36; - 13.12.2020 kell 06:17; - 16.12.2020 kell 06:46; - 18.12.2020 kell 06:35; - 19.12.2020 kell 06:35 ja kell 06:36; - 22.12.2020 kell 06:34; - 23.12.2020 kell 06:30; - 24.12.2020 kell 06:35; - 26.12.2020 kell 06:25; - 27.12.2020 kell 06:27; - 01.01.2021 kell 06:18 ja kell 06:19; - 02.01.2021 kell 06:34. Nimetatud kuupäevadel võttis Ragnar Moorast Viru Vanglale kuuluvaid isikukaitsevahendeid ebaseadusliku omastamise eesmärgil kokku järgnevates kogustes: - 62 paari nitriilkindaid maksumusega 13,02 eurot, - 1 paar majapidamiskindaid maksumusega 0,64 eurot, - 149 tk respiraatormaski maksumusega 536,40 eurot ja - 549 tk kirurgilist kaitsemaski maksumusega 98,82 eurot. Nimetatud varastatud isikukaitsevahendid on Ragnar Moorasti kuriteo toimepanemise viisi, st püksi panemise ja selliselt kambrisse nr V620 viimise tagajärjel muutunud antisanitaarseks ning kasutuskõlbmatuks. Sellega tekitas Ragnar Moorast Viru Vanglale varalist kahju summas 648,88 eurot. - 12.04.2021 kella 13.02 paiku kaupluse „xxx“ (aadress xxx) müügisaalist võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmiseid esemeid: - 1 tk kommikarbi „Baileys“ šokolaadikommid likööriga 227 g maksumusega 23,98 eurot, - 2 tk šokolaadi „Mesikäpp“ 300 g maksumusega 4,08 eurot/tk seega kokku summas 8,16 eurot, - 2 tk piimašokolaadi tervete metsapähklitega „Piret“ 300 g maksumusega 3,88 eurot/tk seega kokku summas 7,76 eurot, seejärel väljus kaubaga kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas xxx AS-ile varalist kahju kokku summas 39,90 eurot. - 14.04.2021 kella 15.28 paiku kaupluse „xxx“ (aadress xxx) müügisaalist võttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmiseid esemeid: 9 pudelit alkohoolseid jooke „Brandy SHABO“ maksumusega 25,90 eurot/tk seega kokku summas 233,10 eurot, seejärel väljus kaubaga kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas xxx varalist kahju kokku summas 233,10 eurot. - 18.04.2021 kella 18.23 paiku kaupluse „xxx“ (aadress xxx) müügisaalist võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmiseid esemeid: - 4 tk šokolaadi „Anneke“ 300 g maksumusega 4,08 eurot/tk seega kokku summas 16,32 eurot; - 2 tk šokolaadi „Mesikäpp“ 300 g maksumusega 4,08 eurot/tk seega kokku summas 8,16 eurot, seejärel väljus kaubaga kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas xxxAS-ile varalist kahju kokku summas 24,48 eurot. Seega süüdistatakse Ragnar Moorast KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. 3 Poolte seisukohad Prokurör jäi süüdistuse juurde. Vanglast kaitsevahendite varguse episoodides märkis prokurör, et kaitsevahendid kuulusid vanglale, ära kasutatud vahendid pidi süüdistatav ära viskama. Avastamisel olid respiraatorid pakendis ja kasutamata. Süüdistatav ei korjanud endale prügi, vaid temal oligi eesmärk need esemed endaga kaasa viia. Poevarguste episoodides – kuriteod avastati tagantjärgi, turvakaamerate salvestiste põhjal. Teolt ei olnud Moorast tabatud. Samas riietus on temal osaliselt sama, mis salvestisel. Nt seljas on sama pusa kui ta oli xxx poes. Jalatsid on samad. Salvestiste kõrvutamisel nähtub, et ta ei ole kogu aeg sama riietus, ülemine osa erinev, aga siiski sarnasusi on – kott või samad jalatsid. Ühine ka see, et ei võtnud korvi. Maski kandmine ei välista ära tundmist, turvamehed tunnevad teda varasemast. Turvamehed näevad paljusid inimesi, aga see on nende töö. Kui tagantjärgi näeb turvamees, et isik jättis kauba eest tasumata, siis jätab isikut meelde, teatab ka teistele. Moorast on tavalise või pigem tugeva kehaehitusega, tema soeng oli sarnane – lühikesed juuksed. Laup ja silmad on ikka samad. Varasemad karistused ongi varavastaste tegude eest. Tuleb mõneks ajaks ühiskonnast eemal hoidma. Karistuseks tuleb mõista vangistus 9 kuud, millest võtta maha kolmandik ja lõplikult mõista 1 aasta 2 kuud ja 3 päeva vangistust. Süüdistatav ei tunnistanud kuritegude toimepanemist. Kaitsemaskid ei visanud ära, aga need olid kambris nähtavas kohas. Vanglariietuses ei ole taskuid, seetõttu pani maskid endale püksi. Valvurid teevad loendust kaks korda päevas. Poevarguste suhtes – tema ja salvestistel oleva noormehe välimus on täiesti erinevad. Kaitsja leidis, et objektiivseid tõendeid tema suhtes ei ole. Salvestiselt on näha, et noormees ei ole üks ja sama, riided on erinevad, kehakuju on samuti natuke erinev. Läbiotsimise käigus ei avastanud riideid, mida kandis see noormees, ega prille, koti ega pudeleid, šokolaadi jne. Läbiotsimine aga toimus ootamatult ja varastatud kaubast pidi midagi alles olema. Salvestiselt ei ole selgelt näha nägu, on maskis või näha seljast. Peeti kinni kaubaga, mille eest oli tasunud. xxx ja xxx episoodides tuleb õigeks mõista. Viru vangla episoodides – Moorast töötas toidujagajana, ta jagas 3 korda päevas kinnipeetavatele toitu, jooke, siis oli vanglas covid, ta pidi maski ja kindaid vahetama, ta ei visanud alati respiraatori ära, seetõttu koguneski neid nii palju. Kambris pole võimalik midagi ära peita, sest päevaajal käivad valvurid ringi ja mingeid etteheiteid Moorastile ei teinud. Raporteid vms ei olnud. Moorast arusaama järgi ei rikkunud ta midagi. Esemed olid nähtaval kohal ja mõeldud nii kinnipeetavatele kui ametnikele kui vangla külastajatele. St isikukaitsevahendid pidid arvel olema. Selline kogus võis tekkida, sest Moorast käis erinevates osakondades. Jagas toitu nii covid kui tavalises osakonnas ja seetõttu pidi kaitsevahendeid vahetama. Kui vaadata tl 18, 19, 20 – see pole esialgne pakend, Moorast hoidis esemed lahtipakituna. Tal pole motiivi varguseks. Ta teadis, et ametnikud kontrollivad tema asju. Ka siis, kui teda kambris ei ole. Mingeid ekspertiise ei tehtud, kas kaitsevahendid olid kasutatud või mitte. Mehed huulepulki ei kasuta, st kasutamise jälge ei ole näha. Kui kohus siiski nõustub süüdistajaga, siis palub asendada vangistus ükt-ga. 4 UURITUD TÕENDID JA TUVASTATUD ASJAOLUD Vanglast isikukaitsevahendite varguse episood R.Moorast oma süüd ei tunnistanud. Kohtueelsel uurimisel antud ütluste järgi pole ta kuriteo toime pannud, see „polegi kuritegu“. Olles tööl Viru Vanglas ja tehes tööd igapäevaselt mitmeid kuid järjest kogunesid tal need maske ja kindaid kambrisse – kasutas neid tööalaselt kolm korda päevas, töötas toidujagajana. Maskid ja kindad olid laua peal ja olid kõigile kasutamiseks. Seda ta tegigi, nimelt kasutas neid (I kd tl 67). Pooled ei vaielnud selle üle, et 5.01.2021 Viru Vanglast vabanemisel avastati R.Moorast isiklike asjade hulgast isikukaitsevahendeid: 62 paari nitriilkindaid, 1 paar majapidamiskindaid, 149 tk respiraatormaski ja 549 tk kirurgilist kaitsemaski. Tunnistaja M K (Viru vangla V-hoone valvur) ütlustest nähtuvalt paiknes R.Moorast üksi kambris nr 620. 5.01.2021 kella 6.10 paiku võttis ta vangistusest vabanevat R.Moorast’it kambrist välja, et viia teda vastuvõtuosakonda. Üksuses kinnipeetava asju ei kontrollita, seda teeb vastuvõtuosakonna ametnik. R.Moorastil oli palju asju kaasas – veel küsis imestusega tema (R.Moorast’

1. i)käest, et „sul nii palju asju“. Hiljem sai teada, et R.Moorast isiklike asjade kontrolli käigus tuvastati tal vastuvõtuisakonnas vangla vara, milleks olid suurtes kogustes isikukaitsevahendid (I kd tl 46) . 6.04.2021 asitõendi vaatlusprotokollist, millega uuriti V6 osakonna valvekaameratse salvestisi, nähtub, et 5.01.2021 kell 6.34 avas M.K kambri nr V620 ukse. Minut hiljem tuli kambrist välja R.Moorast, tema käes on kolm kotti, kaks musta ja üks valget värvi. Edasi liigub R.Moorast asjadega V6 osakonna alguse suunas. Valvur K liigub temale järgi. Kell 6.35 väljuvad nad V6 osakonnast ja suunduvad P hoonesse. Kell 6.37 jõuavad nad P hoone esimesele korrusele, kus on selgelt näha R.Moorast käes olevad kolm kotti. Edasi liigutakse vastuvõtuosakonna suunas. Kell 6.38 paneb R.Moorast enda mõlemast käest kotid (kaks musta värvi ja üks valget värvi) koridori seina äärde riiuli kõrvale maha ja siseneb ootekambrisse. Kell 8.02 liigub valvur M V ootekambri juurde. Kell 8.03 astub R.Moorast ootekambrist välja. Vahepealsel ajal jäävad kolm kotti ja rulli keeratud madrats endiselt ootekambrite vahelises koridoris riiuli juures maas. Kell 8.09 võtab R.Moorast riiuli juurest maast rulli keeratud madratsi ning ühe musta värvi koti, liigub nendega koridori, seal paneb need põrandale maha. Kell 8.10 võtab ülejäänud kaks kotti, millest üks on musta ja teine valget värvi ja liigub nendega koridori. Kell 8.10 võtab R.Moorast koridori maast madratsi ja musta värvi koti, annab madratsi V’ile üle. Kell 8.11 liiguvad Moorast ja V eemale kohta, kuhu Moorast on ülejäänud kaks koti jättis. V toob Morastile kiudkotiga sarnast koti, milles on muuhulgas veel üks turukott. Moorast riietub eraldi ruumis ümber erariietusse. Kell 8.17 võtab Moorast maast enda ülejäänud kotid, s.o musta värvi kott ja pikkade sangadega turukott, milles omakorda valge värvusega kott, paneb need V’i juurde. Seejärel V teeb ootekambri ukse lahti ja Moorast siseneb sinna. Moorasti kotid jäävad sinna, kuhu ta on need kell 8.17 pannud. Keegi neid kotte ei puutu. Kell 9.11 tõstab V Moorast’i musta koti riiulkapi peale. Kell 9.13 avab V Moorast’i musta värvi koti, võtab sealt välja koti, mis on samuti musta värvi, kuid mõõtmetelt väiksem, avab koti ja hakkab sealt asju välja tõstma. Kell 9.17 asub ka valvur A P musta värvi kotti sisu kontrollima. Kell 9.27 laovad V ja P kottidest avastatud kirurgiliste kaitsemaskide pakid, respiraatormaskid ja läbipaistva kilekoti, mille sees on näha tumesinist, helesinist ja beeži värvi esemeid. P teeb esemetest pilti. (I kd tl 50-65). Süüdistatava isiklikkest asjadest isikukaitsevahendite avastamist kinnitab ka valvur M V’i koostatud 5.01.2021 ettekanne nr 6-20/32-1, millest nähtuvalt 5.01.2021 kella 9.30 paiku teostades kinnipeetav Ragnar Moorast isiklike asjade läbiotsimist enne tema vanglast vabanemist leidis ta ja võttis ära 549 kirurgilist näomaski, 149 respiraator tüüpi näomaski ja kilekoti erinevat tüüpi 5 kummikinnastega (I kd tl 1). Ülekuulamisel selgitas tunnistaja M V, et ta töötab Viru vanglas järelevalveosakonna valvurina ning üheks tema tööülesandeks on vastuvõtuosakonnas vanglast vabanevate kinnipeetavate isiklike asjade läbiotsimine. 5.01.2021 hommikul, enne kella 8 tõi keegi ametnikest V6 osakonnast kambrist nr V620 kinnipeetav Ragnar Moorast’i vastuvõtuosakonda ja paigutas ootekambrisse. Eelneval toopäeval tuli info, et 5.01.2021 kell 9.30 toimub R.Moorast’i tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla (I kd tl 14). R.Moorast isiklikke asjade kontrolli käigus avastas ta musta värvi kilekoti, milles olid omakorda kaks väiksemat kilekotti ja avades ühte neist avastas tunnistaja isiklike asjade seast suurtes kogustes isikukaitsevahendeid. Kokku avastati 549 tk kirurgilist maski, 149 respiraatorit tüüpi näomaski ja väiksemast kilekotist erinevat tüüpi kimmikindaid. R.Moorast isiklikke asjade nimekirjas (tl 20) neid asju ei olnud, tegemist oli vangla varaga, mida isik üritas vanglast välja viia (I kd tl 11-13). Esemete leidmise ja äravõtmise kohta koostati ka sellekohane akt (I kd tl 15). M.V’ile appi tulnud vanglaametnik A P ütluste järgi M V oli avastanud kinnipeetava isiklike asjade seast meditsiinilisi kaitsemaske. Kaitsevahendid olid igalt poolt kinnipeetava isiklike asjade seast – oli nii jalanõude sees, kui ka mappide vahel. Avastatud esemeid fotografeeriti (I kd tl 18-20). Asjade seas olid meditsiinilised näomaskid, respiraator tüüpi näomaskid ja kummikindad (I kd tl 16-17). 26.03.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt kokku võeti R.Moorast isiklikke asjade seast: 1 paar helesinise värvusega lateksist majapidamiskindad, 32 paari beeži värvusega nitriilkindad, 5 paaro tumesinise värvusega nitriilkindad, 25 paari helesinise värvusega nitriilkindad, 149 respiratormaski, 549 tk kirurgilist kaitsemaski (I kd tl 21). Ka süüdistatav ei eitanud, et vanglast vabanedes olid tal nimetatud asjad (kindad ja maskid) kaasas ja ta sai need enda valdusesse vanglas oleku ajal. Isikukaitsevahendite ärvõtmine oli fikseeritud ka vangla valvekaamerate poolt. Nii 29.03.2021 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 30-34) on fikseeritud vangla valvekaamerate videosalvestiste uurimisel avastatud andmeid. Nimelt: Viru Vangla V hoone turvakaamerate salvestistest nähtub, et viibides V3 osakonnas - 01.12.2020 kell 06:33 ja kell 06:34; - 05.12.2020 kell 06:38 kuni kella 6:39; - 07.12.2020 kell 06:41 ja kell 06:42; - 12.12.2020 kell 06:36:23 ja 6:36:38; võtab R.Moorast desinfitseerimis- ja isikukaitsevahenditega laualt/riiulilt esemeid ja paneb need endale püksi ja lahkub saadud esemetega osakonnast välja. Samuti tema: - 13.12.2020 kell 06:17 viibides V osakonna teisel korrusel valveruumi esisel alal, võttis toolilt isikukaitsevahenditega ja prügikotirullidega, seejärel keris prügikotirullist endale musta värvusega prügikotte ning voldis need kokku, siis ta liigub V4 osakonna sissepääsu juurde, seal sisenes ruumi, mis asub enne V4 osakonna trellust ja kui kell 6.20 ta väljub ruumist on tema mõlemad käed tühjad, prügikotte enam näha ei ole. Samuti tema: - 16.12.2020 kell 06:46; - 18.12.2020 kell 06:35; - 19.12.2020 kell 06:35 ja kell 06:36; - 22.12.2020 kell 06:34; - 23.12.2020 kell 06:30; - 24.12.2020 kell 06:35; - 26.12.2020 kell 06:25; - 27.12.2020 kell 06:27; 6 võtab desinfitseerimis- ja isikukaitsevahenditega laualt/riiulilt esemeid ja paneb need endale püksi ja lahkub saadud esemetega osakonnast välja. Samuti tema: - 01.01.2021 kell 06:18 ja kell 06:19; viibides V hoone teisel korrusel asuva valveruumi esisel alal, võtab desinfitseerimis- ja isikukaitsevahenditega laualt/riiulilt esemeid ja paneb need endale püksi ja lahkunud saadud esemetega osakonnast välja. Samuti tema: - 02.01.2021 kell 06:34 viibides V hoone teisel korrusel valveruumi esisel alal, võtab tooli pealt karbi, milles on kirurgilised maskid ja liigub nendega V4 osakonna sissepääsu alale, seal olles võttis karbi seest maskid ja pani need endale püksi. Valvekaamerate salvestised, nagu ka süüdistatava enda ütlused kinnitavad üheselt, et süüdistataval oli juurdepääs vangla poolt tagatud isikukaitsevahenditele. Ta oli määratud tööle V hoone toidujagajana, mida kinnitavad nii süüdistatava ja tunnistaja M.K ütlused (I kd tl 47), kui ka R.Moorast’i tööle määramise käskkiri (I kd tl 49). Vaidlus selles episoodis taandub üldiselt sellele, kellele kuulusid süüdistatava isiklike esemete hulgast avastatud kaitsevahendid ehk kas tegemist oli R.Moorastile võõra varaga, mis kuulus vanglale või oli tegemist nt peremehetu või süüdistatavale kuuluva varaga. Ja sellega seonduvalt, kas isikukaitsevahendid olid süüdistatava poolt eelnevalt kasutatud või 5.01.2021 avastamise hetkel olid need uued ja kasutamata. Otsides vastust viimasele küsimusele tuleb arvesse võtta nii isikute ütlusi kui asitõendeid kogumis. 26.03.2021 asitõendi vaatlusprotokollile lisatud fotodest (I kd tl 22-29) on näha, et süüdistatava isiklike esemete hulgast leitud kindad – nii majapidamiskindad kui nitriilkindad ei kanna mitte mingisuguseid kasutamise jälge ja näevad täiesti uutena välja, mis on võimatu sellise aktiivse kasutamise stsenaariumi juhul, kui sellest on rääkinud süüdistatav. Toidujagajana töötamine eeldab kokkupuudet erinevate esemetega ja tegemist ongi füüsilise tööga, milles suurema osa operatsioonidest tehaksegi kätega. Üldiselt teada on, et nitriilkindad on valmistatud suht õhukesest materjalist ja on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Need on suure elastsusega ja liibuvad nii tihedalt naha ümber, et neid on praktiliselt võimatu käest ära võtta ilma, et neid mitte katki rebida. Aga isegi kui see peaks õnnestuma ei näe kindad enam välja samamoodi, nagu uued kindad, vaid nende vorm moondub. Fotol nr 4 olevad kindad, nagu ka asitõenditena esitatud kindad, näevad täiesti uutena ja kasutamata välja, nende lapergune kuju on iseloomulik kasutamata kinnastele, millest saab veenduda ka vahetult asitõendeid – kindaid uurides. Sama puudutab ka näomaske ja respiraatormaske. Fotolt nr 6 ja asitõendeid – maske vahetult uurides on näha, et osaliselt on kaitsemaskid veel tehase markeeringuga ja pakendis. Veel üks pakk maskidega on pakendatud läbipaistvasse kilekotti. Respiraatormaskid on pakendatud eraldi läbipaistvasse kilekotti. Ainult üks pakk kaitsemaske (alumises reas esimene paremalt) ei ole pakendatud, aga ka need maskid näevad täiesti uutena välja ja ei ole näha mingeid tunnuseid, et neid oleks varem kasutatud (I kd tl 27). Samuti kirurgilised näomaskid on peaaegu kõik (23 pakendit 24-
2. st)läbipaistvatesse kilekottidesse pakitud ja ainult üks pakk (kolmas ülaltpoolt, kõige paremas veerus) on ilma pakendita ning kõik maskid on kasutamise jälgedeta ja näevad täiesti uutena välja (I kd tl 29). Seega asitõendite – näomaskide, respiraatormaskide ja kinnaste visuaalne seisukord (kasutamise jälgede puudumine) ja valdava enamuse näomaskidest (tehase)pakendis olek viitab selgelt, et tegemist on uute ja kasutamata isikukaitsevahenditega. 7 Üldiselt teadaolevalt seda tüüpi isikukaitsevahendid – nii näomaskid, kui respiraatorid ja nitriilkindad on ühekordselt kasutatavad ja mõned tunnid peale aktiivset kasutamist muutuvad need kasutuskõlbmatuteks (näomaskid ei toimi enam nii efektiivselt või ei toimi üldse, kaitsekindad võivad rebeneda). Kuna kohus on eelpool tuvastanud, et tegemist on uute ja kasutamata isikukaitsevahenditega, siis nende edaspidine sihtotstarbeline kasutamine on jätkuvalt võimalik ning välistatud on, et tegemist oleks ärakasutatud ja ära viskamisele kuuluva peremehetu varaga. Tunnistaja M.K ütlustest nähtuvad ka asjaolud, kuidas oli korraldatud vangla isikukaitsevahendite väljastamine V osakonnas. V3 osakonna trelluste juures riiul/laua peal olid järgmised kaitsevahendid: karp kinnastega, karp kirurgiliste kaitsemaskidega, valged kombinesoonipakid, respiraatortüüpi maskid, pihustiga desinfitseerimisgeel ja laua all ämber salvrätikutega. Peale trellust tooli peal olid: karp kirurgiliste kaitsemaskidega, salvrätikud desinfitseerimisvahendiga ja rull prügikottidega. Küsimusele – kas R.Moorast’il oli luba võtta V3 osakonnast isikukaitsevahendeid, vastas tunnistaja M.K, et ta võis vahetada enda seljas või näos olevaid isikukaitsevahendeid ja seda ametniku juuresolekul. Muud luba tal ei olnud. V3 osakonda sai siseneda kiipkaardiga, kuid on olnud olukordi, kui ametnikud jätavad ukse lahti ja seda sellepärast, et oleks võimalik öösel ringkäike teha vähema müraga. R.Moorast sai siseneda V3 osakonda ilma ametnike teadmata siis kui uksed olid lahti. R.Moorast otsiti küll igal korral läbi peale tööl käimist ja enne kambrisse paigutamist, kuid naisametnik ei tohi meessoost kinnipeetavat füüsiliselt katsuda ja tema läbiotsimine toimus metallidetektoriga, millega aga pole võimalik tuvastada isikukaitsevahendeid, sest neil puudub metallosa. See metallosa, mis on kaitsemaskide ninaosal – sellele metallidetektor ei reageeri (I kd tl 46-48). Seega süüdistataval oli juurdepääs isikukaitsevahenditele ja ta sai neid ära võtta ka valvurite eest nähtamatult, nende poolt kontrollimatult ja suuremas koguses, kui ta vajas neid toidujagaja ülesannete täitmisel (kuigi ei tohtinud seda teha). Süüdistatava versioon (et pärast toidujagaja töö tegemist ei visanud ta kaitsevahendeid ära, vaid korjas enda juures ja selliselt koguneski tal nii suur kogus maske, respiraatoreid ja kindaid) on ümber lükatud tunnistaja K ütlustega, et kinnipeetavana pidi süüdistatav vahetama isikukaitsevahendeid vaid vanglaametniku juuresolekul. Ilmselgelt pidid kasutatud kaitsevahendid kuuluma hävitamisele, mitte taaskasutusse suunamisele ning vanglaametnik ei võinud lasta süüdistataval jätta kasutatud maske ja kindaid enda kätte, vaid vastupidi pidi veenduma, et kasutatud isikukaitsevahendid on nõuetekohaselt utiliseeritud ja on välistatud nende teistkordne käibesse laskmine. See ei ole lubatud eeskätt meditsiinilistel kaalutlustel, sest tegemist on ühekordsete vahenditega, mida võib kasutada vaid mõne tunni jooksul ja peale seda nende toime ja efektiivsus kas oluliselt vähenevad või kaovad üldse. Samuti kinnipeetava käsutuses tohib olla vaid temale kambrisse lubatud esemeid ning kinnipeetava asjade nimekirjas (I kd tl 20) selliseid kaitsevahendeid kirjas ei ole. Seega toidujagajana tööle asudes pidi süüdistatavale olema tagatud kaitsevahendite olemasolu ning töö lõppedes pidi vanglaametnik veenduma, et kinnipeetav on temale jagatud kaitsevahendeid ära võtnud ja vanglaametnikule tagastanud. See on oluline ka vangla sisejulgeoleku kaalutlustel. Kuna nt näomaski nina kattev osa on tehtud metallist, siis maski lahti võtmisel on võimalik selle metallitüki kättesaamine kinnipeetava poolt, mida ta võib kasutada mittesihtotstarbeliselt, nt tehes lühist kambri elektrisüsteemis, või teritada seda ja kasutada lõikerelvana jne. Nitriilkindaid võis nt siduda omavahel ja kasutada nöörina, kasutada kambris peidikute tegemiseks või muul vangla sisekorra eeskirjadega vastuolus oleval eesmärgil. Seetõttu usutav ei ole süüdistatava väide, et ta võis kasutatud näomaske ja kindaid (ja seda veel sellises suures koguses – kokku üle 700 eseme) endale jätta ja kambris hoida ning ükski tõend ei toeta, et selline luba oleks talle antud. Eeltoodu kinnitab süüdistuse versiooni, et R.Moorast on tegutsenud tahtlikult, soovides võtta ära temale mittekuuluva vangla vara. Selleks tema, kasutades võimalust, kui vanglaametnikud ei jälgi tema tegevust, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil vanglale 8 kuuluva vara – isikukaitsevahendeid (näomaske, respiraatoreid ja nitriilkindaid), mis olid mõeldud ainult vangla sees kasutamiseks ja vastavate ülesannete (nt toidujagaja ülesannete) täitmiseks ja mille vahetamine pidi toimuma vaid vanglaametniku juuresolekul. Oma teoplaani realiseerimise korral saaks süüdistatav pärast 5.01.2021 vanglast vabanemist saadud isikukaitsevahendeid käsutada oma äranägemise järgi, nt müüa maha ja saada sellest otsest materiaalset kasu Viru vangla arvelt või kasutada neid kaitsevahendeid ise, hoides selliselt kokku oma kuludelt kaitsevahenditele. Seega süüdistatav on ilmselgelt tegutsenud omakasu eesmärgil. Eelpool uuritud tõendite alusel tuvastab kohus, et R.Moorast, viibides süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o ajavahemikul 1.12.2020 kuni 02.01.2021 (nimelt 01.12.2020 kell 06:33 ja kell 06:34; 05.12.2020 kell 06:38; 07.12.2020 kell 06:41 ja kell 06:42; 12.12.2020 kell 06:36; 13.12.2020 kell 06:17; 16.12.2020 kell 06:46; 18.12.2020 kell 06:35; 19.12.2020 kell 06:35 ja kell 06:36; 22.12.2020 kell 06:34; 23.12.2020 kell 06:30; 24.12.2020 kell 06:35; 26.12.2020 kell 06:25; 27.12.2020 kell 06:27; 01.01.2021 kell 06:18 ja kell 06:19; 02.01.2021 kell 06:34) kinnipeetavana Jõhvi linnas Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla V-hoone V3 osakonnas, võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära Viru vanglale kuuluvaid isikukaitsevahendeid kogumaksumusega 648,88 eurot, nimelt 62 paari nitriilkindaid maksumusega 13,02 eurot, 149 tk respiraatormaske maksumusega 536,40 eurot, 549 tk kirurgilisi kaitsemaske maksumusega 98,82 eurot ja 1 paari majapidamiskindaid maksumusega 0,64 eurot, peitis need endale pükse, viis oma kambrisse ning 5.01.2021 vanglast vabanedes üritas viia need esemed isiklikke asjade hulgas endaga kaasas vanglast välja, et käsutada need oma äranägemise järgi. Poevarguste episoodid 12.04.2021 episood (xxx) Süüdistuse järgi 12.04.2021 kella 13.02 paiku kaupluse „xxx“ (aadress xxx) müügisaalist võttis süüdistatav ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 tk kommikarbi „Baileys“ šokolaadikommid likööriga 227 g maksumusega 23,98 eurot, 2 tk šokolaadi „Mesikäpp“ 300 g maksumusega 4,08 eurot/tk seega kokku summas 8,16 eurot ja 2 tk piimašokolaadi tervete metsapähklitega „Piret“ 300 g maksumusega 3,88 eurot/tk seega kokku summas 7,76 eurot, seejärel väljus kaubaga kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas xxx AS-ile varalist kahju kokku summas 39,90 eurot. Oma kuriteoteates kirjeldab kannatanu, et varguse pani toime meesterahvas, kellel oli seljas tume pusa ja heledamad püksid, käes kott (II kd tl 3). Tunnistaja T H (xxx poe juhataja) on selgitanud, et 12.04.2021 käis noormees tumeda pusa ja halli pükstega, võttis kolmel korral kompvekkide ja šokolaadide letilt esemeid. Kell 12.39 võttis esimese, kell 12.59 teise ja kell 13.00 kolmanda. Nimelt võttis ta kompvekikarbi Baileys, mis maksab 23,98 eurot, tundis selle kommikarbi video järgi välimuse järgi. Samuti võttis ühel korral šokolaadi Mesikäpp 2 tk, tükihinnaga 4,08 eurot ja piimašokolaadi Piret tükihinnaga 3,88 eurot. Oma kogemuse põhjal sai tunnistaja aru, et tavaliselt vargad võtavad korraga kaks tükki, kuna mahub hästi kätte. Ka inventuur näitas, et kaks šokolaadi on puudu (II kd tl 21). 28.04.2021 asitõendi vaatlusprotokolliga uuriti xxx kaupluses (xxx) tehtud turvakaamera videosalvestise ajavahemikul 12:58:29 kuni 13:02:18. Kell 12:58:29 on näha kauplusesse sisenemas musta värvi dressipluusi kandev meesterahvas, kellel on jalas hallikat värvi püksid ja tumedat värvi jalanõud. Isikul on vasakus käes tumedat värvi kott. Isikul on heledad lühikesed juuksed ja pealaele tõstetud päikeseprillid, näol on heledat värvi mask. Kell 12.39.22 liigub meesterahvas riiuli juurde ja võtab riiulilt oranžikat tooni karbi. 9 Kell 12.59.31 võtab meesterahvas teise eseme. Mõlemad esemed on isikul käes. Ta liigub varju ja väljub sealt mõne hetke pärast, siis on tal käes ainult kott. Kell 13.00.11 võtab sama meesterahvas tumedat värvi karbi, mida paremas käes hoides liigub taas riiuli varju, uuesti nähtavale ilmudes on tal käes ainult kott. Kell 13.02.09 maksab meesterahvas sularahas teise kauba eest ja peale ostu sooritamist möödub kassast, käes on tal kott. (II kd tl 5) Selles episoodis eitas R.Moorast oma süüd ja edaspidiste ütluste andmisest keeldus (II kd tl 66). 14.04.2021 episood (xxx) Süüdistuse järgi 14.04.2021 kella 15.28 paiku kaupluse „xxx“ (aadress xxx) müügisaalist võttis süüdistatav ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmiseid esemeid: 9 pudelit alkohoolseid jooke „Brandy SHABO“ maksumusega 25,90 eurot/tk seega kokku summas 233,10 eurot, seejärel väljus kaubaga kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas xxx varalist kahju kokku summas 233,10 eurot. Tunnistaja S-H S ütluste järgi 18.04.2021 oli ta tööl xxx, kui xxx turvatöötaja S R avastas videosalvestisi vaadates, et 14.04.2021 pandi toime vargus Brandy Shabo 9 pudelit maksumusega 233,10 eurot. Olles päeval tööl kutsus tunnistaat sama turvatöötaja R enda juurde. Nad ootasid isiku ära, kuni ta kassast välja tuleb ja siis pidasid ta kinni seoses 14.04.4021 vargusega. Isikul olid jalas valged potased mustade triipudega, hallid dressipüksid, seljas tumesinine pusa ja peas sinine mask (II kd tl 29). Korduvülekuulamisel kinnitas tunnistaja, et 18.04.2021 oli graafiku järgi vahetuses tööl kui xxx turvatöötaja R ja H S tundis ära varga Ragnar Moorasti välimuse ja hoiaku järgi. 14.04.2021 varguse avastasid nad 18.04.2021, kui teised töötajad hakkasid kontrollima pudelite kadumist. H S tundis ta ära juba ammusest ajast, ka tema päikeseprillide järgi, mis olid samad, mida ta kasutas 14.04. Tunnistaja S-H A (G4S turvafirma töötaja) ütluste järgi 18.04.2021 käis noormees (keda nad hiljem pidasid kinni) xxx kaupluse alkoholiletis esimene kord umbes kella 14-15 paiku ja teine kord kella 20 ajal. Kui ta tuli õhtul otsustasid kolleegid ta kinni pidada ja teda viidi turvaruumi, kus talle näidati 14.04 turvavideot alkoholi vargusest, mida ta kõike eitas. Siis oli tema riietus teine kui 18.04. Päikeseprillid olid tal samad kui ta käis poes esimest korda päevasel ajal. Õhtul prille enam ei olnud. Ainsad asjad mis olid kõigil kordadel samad olid ketsid (II kd tl 32). Asitõendi 19.04.2021 vaatlusprotokolliga vaadeldi xxx poe müügisaali turvakaamerate salvestisi, millest nähtuvalt kell 15.26 müügisaali alkoholiletis on näha meesterahvas, kellel pea peal on päikeseprillid, ees on sinist värvi kirurgiline mask, seljas tumedat värvi jope, jalas sinist värvi teksapüksid ning valget värvi paeltega heledat värvi jalanõud. Kassas on isikul värviline poekott. Isik liigub alkoholiosakonnas väljapandud alkoholi juurde ja alustab alkoholi pudelite panemist kaasas olevasse poekotti. Pudelid on pruuni värvi, lapiku ehitusega. Enne oli letil kokku 26 pudelit. Meesterahvas võtab 9 pudelit ja asetab need kaasa võetud poekotti. Letile on jäänud 17 pudelit. Kell 15.26 väljub meesterahvas müügisaalist kauba eest tasumata. (II kd tl 40-43) Selles episoodis eitas R.Moorast oma süüd. 18.04.2021 oli xxx poes, ostus juua ja šokolaadi, maksis kauba eest. Peale maksmist peatas turvamees ja palus tulla kaasa, et võrrelda videoga. Videol on näha, et mingisugune inimene varastab alkoholi ja lahkub sellega poest. See pole tema (R.Moorast). Videol olev isik ei ole tema moodi, riietus erineb täielikult, juuksed on lühemad, kehaehitus on teistsugune, videol olev isik on peenem. Isik on veidikene tema (R.Moorast) moodi, aga erineb siiski täielikult. Et inimest ära tunda silmade ja otsaesisega, on võimatu, mask varjab enamuse näost. 14.04.2021 oli kodus koos sõbra ja kahe sõbrannaga. (II kd tl 64). 18.04.2021 episood (xxx) 10 Süüdistuse järgi 18.04.2021 kella 18.23 paiku võttis süüdistatav kaupluse „xxx“ (aadress xxx) müügisaalist ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil 4 tk šokolaadi „Anneke“ 300 g maksumusega 4,08 eurot/tk seega kokku summas 16,32 eurot; 2 tk šokolaadi „Mesikäpp“ 300 g maksumusega 4,08 eurot/tk seega kokku summas 8,16 eurot, seejärel väljus kaubaga kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas xxx AS-ile varalist kahju kokku summas 24,48 eurot. Selles episoodis eitas R.Moorast oma süüd ja edaspidiste ütluste andmisest keeldus (I kd tl 66). Oma avalduses kirjutab kannatanu, et varguse pani toime meesterahvas, kellel oli seljas tume pusa ja heledamad püksid, käes tume kott (II kd tl 10). Tunnistaja T H (xxx poe juhataja) selgitas, et 18.04.2021 võttis sama välimusega noormees (kes pani toime varguse 12.04.2021) uuesti samalt šokolaadide letilt kolm korda šokolaadi, igal korral võttis korraga kaks šokolaadi Anneke, samuti võttis 2 tk šokolaadi Mesikäpp tükihinnaga 4,08 eurot. Inventuur kinnitas, et need tooted on puudu ja läbi kassa ei ole müüki toimunud (II kd tl 21). Tunnistaja S-H S (G4S turvafirma töötaja) ütluste järgi 18.04.2021 käis noormees (keda nad hiljem pidasid kinni) xxx kaupluse alkoholiletis esimene kord umbes kella 14-15 paiku ja teine kord kella 20 ajal. Kui ta tuli õhtul otsustasid kolleegid ta kinni pidada ja teda viidi turvaruumi, kus talle näidati 14.04 turvavideot alkoholi vargusest, mida ta kõike eitas. Siis oli tema riietus teine kui 18.04. Päikeseprillid olid tal samad kui ta käis poes esimest korda päevasel ajal. Õhtul prille enam ei olnud. Ainsad asjad mis olid kõigil kordadel samad olid ketsid (II kd tl 32). Asitõendi vaatlusprotokolliga 3.05.2021-st uuriti xxx kauplusest saadud turvakaamerate salvestisi 18.04.2021 kell 18.09-18.29 ajaperioodi eest. Salvestiselt on näha, kuidas kell 18.09.06-18.09.16 siseneb poodi punase/musta kirju poekotiga meesterahvas, kellel on lühikesed blondid juuksed (kiilakas), pealael päikeseprillid läikivate punakate klaasidega, isik kannab helesinist meditsiinilist maski, sinist kapuutsiga pusa valgete kirjade ja kujutistega rinnal, halle pükse, halle sporditosse. Kell 18.13.03-18.13.10 võtab isik karastusjookide letilt pudeli/purgi oma kätte ja liigub sealt leti juurest eemale, aga kotti ei aseta. Siis võtab isik letilt kolm korda eseme(
3. id)heledamat värvi pakendis, liigub tahapoole lettide vahele seal kaamerapilti pole näha. Kui isik lettide vahelt tagasi naaseb kaamera vaatevälja, siis on näha, et tema paremas käes on ainult musta värvi pudel/purk, muid esemeid tal käes ei ole. Musta värvi pudel aga oli tal juba eelnevalt käes. Letilt võetud heledamat tooni pakendeid tema käes pole näha. Isik maksab kassas ainult käes olnud tumeda purgi/pudeli eest sularahas, paneb pudeli/purgi omale kotti ja lahkub poest. (II kd tl 12) Tõendite analüüs ja asjaolude omavaheline seostamine poevarguste episoodides 26.04.2021 koostatud õiendist nähtuvalt 14.04.2021 varguse toime pannud isik on visuaalselt sarnane Ragnar Moorastiga ning 18.04.2021 xxx kinnipidamisel olid tal samad halli värvi mustade triipudega ja valge tallaga tossud, nagu 14.04.2021 varguse toime pannud isikul (II kd tl 44-45). 4.05.2021 koostatud õiendist nähtuvalt 18.04.2021 kinnipidamisel xxx kell 19.09 oli R.Moorastil seljas samad riided ja jalanõud, mis isikul, kes sisenes samal päeval varem, kell 18.09 xxx kauplusesse ja võttis ära šokolaadi (II kd tl 47-48). Ühtlasi nähtub 4.05.2021 õiendist, et 18.04.2021 enne kella 19.09 ajal kinnipidamist alkoholi pudeleid ära võtnud isikul oli käes kott, mis visuaalselt on väga sarnane kotiga, mis oli käes 12.04.2021 kella 13 ajal xxx poest varguse toime pannud isikul (tl 49-50). 11 12., 14. ja 18.04.2021 poevarguste episoodides eitas R.Moorast oma süüd, väites, et 14.04.2021 oli kodus, ülejäänud episoodide suhtes keeldus ütluste andmisest. Vargused avastati nö tagantjärgi turvakaamerate salvestiste järgi. Salvestistelt on näha ka vargusi toime pannud meesterahva välimust (soengut), aksessuaare (päikeseprille), riietust, jalanõusid ja temaga kaasas olnud asju (kotti). Vaidlust ei ole selle üle, et 18.04.2021 kell 19.09 xxx kinnipidamisel oli R.Moorastil seljas tumedat värvi pusa iseloomuliku joonisega. 21.04.2021 vaatlusprotokollist nähtuvalt uuriti xxx turvakaamerate 5 salvestist 18.04.2021-st. Salvestistelt on näha, et kell 19.09 peatavad kolm keskuse turvatöötajat meesterahva, kes väljub kassast keskuse saali. Mehel on seljas halli värvi dressipüksid, musta värvi suure logoga dressipluus ja hallikat värvi ketsid. Mees juhatakse turvatöötajate saatel turvaruumi. Hiljem tuleb kohale politseipatrull ja isik istub patrullautosse ja auto sõidab ära. (II kd tl 35-38) Kui uurida R.Moorast’il seljas olnud dressipluusi ehk pusa, siis visuaalselt on näha, et dressipluusil/pusal oleva logo/joonise parempoolses ülemises nurgas on näha valget värvi, samuti vasakult poolt üleval ja paremalt poolt alt ülesse on näha valget joont (II kd tl 36, kell 19.09.53). Jalas olid R.Moorast’il valged tossud mustade triipudega. Foto kvaliteet on piisavalt hea, et eristada kolm musta triipu valgetel tossudel. Jalas olid tal hallid dressipüksid. Fotolt on näha ka R.Moorast’i soengut, mis on väga lühikeste juustega, ta on peaaegu kiilakas. Täpselt samasugune riietus ja välimus on meesterahval (noormehel), kes 18.04.2021 kella 18.23 ajal pani toime varguse xxx poest. Ka sellel meesterahval (noormehel) on seljas tumedat värvi pusa iseloomuliku joonisega. Kui võrrelda see joonis, mis on tehtud xxx poe videosalvestiselt (foto nr 1 – II kd tl 12) ca 40 minutit hiljem xxx tehtud R.Moorasti fotoga (II kd tl 36, 45), siis ei jää kahtlust, et xxx poest varguse toimepanija välimus ja riietus on täiesti identsed, s.t isik kannab sama pusa (kuigi xxx poes tehtud salvestise kvaliteet on halvem kui xxx tehtu, võimaldab see võrrelda joonise joonesid omavahel ja need on äravahetamiseni sarnased – ka fotol nr 1 pusal on näha valgeid kirju ja kujutisi rinnal, eriti parempoolses ülemises, vasakpoolses ülemises nurgas ja paremalt poolt alt ülesse). Samuti isikul on jalas hallid dressipüksid ja valget värvi tossud. Ja mõlemal isikul on väga lühikesed juuksed. Erinevus on vaid selles, et xxx kinnipidamisel R.Moorastil ei ole peas päikeseprille ja ta ei kanna poekotti. Samas kotti sai ta vahepeal ära peita, päikeseprille ära visata, sest nt kell 21.23 ajal kui teda viidi politseipatrulliga ära jäi ta mõneks hetkeks valveta ja siis viskas midagi prügikasti. Kuna süüdistatav on varem korduvalt varguste eest karistatud, pidi ta aru saama, et päikeseprillid on oluline tõend, mis võib seostada teda toime pandud vargustega. Seetõttu tema puhul oleks loogiline eeldada, et ta üritab sellisest tähtsast asitõendist lahti saada, et see ei satuks menetleja kätesse. Järelikult xxx kinnipidamisel süüdistataval päikeseprillide ja koti puudumine ei välista iseenesest tema sarnasust xxx poest varguse toime pannud isikuga. Ülejäänud riided (joonisega pusa, hallid dressipüksid ja valged tossud), nagu ka soeng (väga lühikesed juuksed) välistavad võimaliku juhusliku kokkusattumise võimalust ja selgelt osutavad, et just R.Moorast käis 18.04.2021 kella 18.23 ajal xxx asuvas xxx kaupluses, kust ta võttis ära 4 tk šokolaadi „Anneke“ 300 g maksumusega 4,08 eurot/tk seega kokku summas 16,32 eurot ja 2 tk šokolaadi „Mesikäpp“ 300 g maksumusega 4,08 eurot/tk seega kokku summas 8,16 eurot, peitis need temaga kaasas olnud poekotti ja seejärel väljus kaubaga jättes kauba eest tasumata. Värviline poekott ja valget värvi tossud seostavad süüdistatavat ka 14.04.2021 alkoholi vargusega xxx kauplusest. Nimelt ka 14.04.2021 kandis vargust toime pannud isik jalas valget värvi jalanõud ja käes oli tal värviline poekott (vrdl II kd tl 13 foto nr 2, 3 ja II kd tl 40, foto nr 1; samuti suurendatud foto II kd tl 44). Fotodelt on selgelt näha, et mõlemal korral olid isikul jalas valget 12 värvi jalanõud ja käes oli tal värviline poekott. Eriti hästi on seda näha suurendatud pildil (II kd tl 44). Samasugused valget värvi tossud olid R.Moorastil jalas xxx kinnipidamisel 18.04.2021 kella 19.09 ajal (vt II kd tl 45). Seejuures nii 14.04.2021 xxx kaupluses kui 18.04.2021 xxx poes kannab salvestisel olev isik päikeseprillid, tehes seda erilisel viisil – tõstetuna pealaele (vt II kd tl 13 ja 44). See on oluline detail, sest sellisel moel päikeseprillide kandmine ei ole tavapärane ja võib viidata just konkreetsel isikul välja kujunenud harjumusele. Päikeseprillidesse puutuvalt tuleb märkida, et ka varasemast kriminaalasjast (nr 20244000414), milles R.Moorastit mõisteti viimati süüdi, nähtub sarnane käitumisviis. 12.05.2020 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt poevarguse toimepanemisel kannab R.Moorast peas päikeseprille ja tal on kaasas kott (spordikott). Ka sel korral olid temal väga lühikesed juuksed ja päikeseprillid tõstetud pealaele. Ka siis pani ta varguse toime xxx kauplusest ja üritas varastada alkoholi (nagu 14.04.2021 episoodis) (II tl 89-92). Eeltoodu hinnates leiab kohus, et praeguses kriminaalasjas vargusi toime pannud isiku käes olnud poekottide, jalatsite ja riiete sarnasus, nagu ka päikeseprillide kandmise iseärasus (pealaele tõstetuna) tekitavad kogumis veendumust, et tegemist on sama isikuga ehk R.Moorast’iga. Kuigi 14.04.2021 kannab ta mitte halle dressipükse, vaid siniseid teksapükse ning seljas on tal mitte pusa, vaid jope, ei tekita see kahtlust neid vargusi toimepannud isiku samasuses. Kuriteod on toime pandud mõnepäevalise vahega (14. ja 18.04). Pigem on tavapärane, et inimene ei käi iga päev samades riietes ja kasvõi osaliselt muudab oma riietust. Samas kehaehituse ja kasvu poolest on tegemist vägagi sarnaste inimestega ning kui lisaks samadele jalatsitele ja poekottidele võtta arvesse salvestisel oleva isiku soengut (väga lühikesed juuksed) ja iseloomulikku päikeseprillide kandmise stiili (pealaele tõstetuna), siis ei ole eluliselt usutav sellise juhusliku kokkusattumuse toimumine, et keegi teine isik peale R.Moorastit võiks samuti olla korraga lühikeste juustega, olles seejuures sama kasvu ja kehaehitust, kandes samuti valgeid jalatseid, sama värvikat poekoti (mitte kilekoti või paberkoti vms) ja lisaks veel kannaks päikeseprille sellisel erilisel moel. Kõik need tunnused kogumis hinnatuna ei jäta muud tõlgendamist, kui et nii 18.04 kui 14.04.2021 pani xxx ja xxx kauplusest vargusi toime üks ja sama isik ehk R.Moorast. Kui võrrelda eelpool tuvastatud isikutunnuseid 12.04.2021 xxx poest varguse toime pannud isiku välimusega, siis võib tuvastada, et ka selle kuriteo toime pannud isikul olid jalas tumedat värvi püksid ja käes oli tal poekott. Visuaalselt on püksid sarnased teksapükstega, mis olid R.Moorast’il jalas 14.04.2021 xxx kauplusest varguse toimepanemisel (vrdl II kd tl 6 foto nr 1 ja tl 40, 43 fotod nr 1 ja 7). Ka 12.04.2021 isiku käes olev kott on väga sarnane 14. ja 18.04 varguste toimepanemisel R.Moorast’i käes olnud poekotiga (kõik kotid on tumedat tooni, värvikad – vrdl II kd tl 7, 40, 12). Vähe sellest, ka 12.04.2021 on vargal peas päikeseprillid ja ta kannab need just R.Moorast’ile iseloomulikul moel – pealaele tõstetuna (vrd II kd tl 6, 40, 13). Eeltoodud tunnused ei jäta kohtul kahtlust, et ka 12.04.2021 xxx poest varguse toimepanijaks on just R.Moorast. Kaitsja viidatud asjaolud, et süüdistatava elukohas tehtud läbiotsimisega ei avastatud ei varastatud kauba ega salvestistelt näha olevat riietust, mis võiks seostada süüdistatavat kuritegudega, ei kõiguta uuritud tõendite alusel tekkinud kohtu veendumust, et vargused pani toime just R.Moorast. Asja materjalidest on näha, et süüdistatavat peeti kinni 18.04.2021 (II kd tl 62). Läbiotsimistaotluse aga koostati alles 26.04.2021 (II kd tl 55) ja läbiotsimist toimetati 27.04.2021 (II kd tl ) ehk 9 päeva hiljem. 14.04.2021 varguseepisoodi toimepanemisest möödus selleks ajaks 12 päeva (sündmusest kuni süüdistatava kinnipidamiseni möödus 4 päeva) ja 12.04.2021 episoodist kaks nädalat (ehk 6 päeva sündmusest süüdistatava kinnipidamiseni). Kui juba 18.04.2021 kinnipidamisel ei olnud R.Moorast’il käes eelnevalt samal päeval xxx poest varastatud kaupasid, siis puudub alus arvata, et ta pidi hoidma varastatu just oma elukohas ja veel mitme päeva vältel. Tal oli piisavalt aega (4 päeva 14.04.2021 episoodist ja 6 päeva 12.04.2021 episoodist), et varastatud kaupasid realiseerida, ära visata, kinkida vms ehk käsutada oma 13 äranägemise järgi ja tema elukohas varastatu puudumine ei välista iseenesest varguste eelnevat toimepanemist. Sama puudutab ka riideesemeid – süüdistatav võis vahepeal neist, kui teda paljastavatest olulistest asitõenditest lahti saada, aga ka nt hoida teises tuvastamata kohas (sugulaste, tuttavate juures või muus teadmata kohas). Ehk ka kuritegude toimepanemise ajal kõikide tema seljas olevate riietusesemete tema elukohas avastamata jätmine ei kinnita veel tema süütust. Seejuures peab arvestama, et halli värvi dressipükse ja tumedat värvi joonisega pusa, nagu ka valget värvi tossusid kandis R.Moorast 18.04.2021 kinnipidamisel ja need otseselt seostavad teda 14. ja 18.04.2021 episoodidega. 12.04.2021 episoodis jalas olnud püksid aga sarnanevad 14.04.2021 vargal jalas olnud pükstega ning kogumis kehaehitusega, lühikeste juustega, päikeseprillidega ja poekotiga ei jäta kahtlust, et ka 12.04.2021 varguse episoodi pani toime süüdistatav. Kvalifikatsioon KarS § 199 lg 2 p 9 kuriteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Süstemaatilise vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, lisaks on vajalik, et need teod oleksid omavahel seotud, st need üksikud vargused moodustaksid teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks, nt sooritab ta süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt (KarS-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 520529). Vaidlust ei olnud selle üle, et R.Moorast on varem korduvalt karistatud, sh süstemaatilise varguse eest. Viimati karistati teda Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 22.07.2020 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - KarS § 25 lg 2 järgi (I kd tl 2) 10.05.2020 toime pandud süstemaatilise poevarguse katse eest. Samuti on ta korduvalt karistatud väärteomenetluse korras, viimati 14.04.2021 Ida prefektuuri otsusega KarS § 218 lg 1 alusel (22.03.2021 kell 16.58 varastas „xxx“ poest hambapastat ja kosmeetikat kokku summas 97,10 eurot) (II kd tl 82). Ka antud asjas, olles eelnevalt toime pandud süstemaatilise varguse katse 10.05.2020, mille eest teda mõisteti süüdi Viru Maakohtu 22.07.2020 kohtuotsusega, kandes selle eest vangistust, omades toidujagajana kontrollimatut juurdepääsu isikukaitsevahenditele, võttis ajavahemikul 1.12.2020 kuni 2.01.2021 ebaseadusliku omastamise eesmärgil vanglale kuuluva vara (näomaske, respiraatoreid, kindaid) ja üritas viia need 5.01.2021 vanglast vabanedes endaga kaasas vanglast välja, mille pärast saaks ta võimaluse käsutada neid isikukaitsevahendeid oma äranägemise järgi. Seejärel, kolme kuu möödudes pärast vanglast vabanemist, 12., 14. ja 18.04.2021 võttis ta kaupluste xxx ja xxx müügisaalist erinevat kauba ja lahkus kauplustest kauba eest tasumata. R.Moorast’i selline käitumisviis – kauplustest kauba varastamine (viimati oli kohtu poolt karistatud samuti poevarguse katse eest ning 22.03.2021 pani toime veel ühe pisivarguse kauplusest xxx), samuti tema iseloomulik käitumine varguste toimepanemisel, kui ta peidab varastatu endaga kaasas olevasse kotti (vrdl II kd tl 6 – 12.04.2021 episood; II kd tl 13 – 18.04.2021 episood ja II kd tl 40 – 14.04.2021 episood, aga ka eelnev kuritegu, mille eest juba on süüdi tunnistatud – II kd 89-91) osutab süüdistataval välja kujunenud kuritegelikule käitumismustrile ning et tegemist ei ole juhuslikku laadi omavahel mitteseotud juhtumitega, vaid süüdistatava pideva süstemaatilise käitumisega, mis juba on muutunud tema elustiiliks ja harjumuseks varastada, millest ta ei ole suuteline vabatahtlikult loobuda isegi kandes kinnipidamisasutuses karistust samalaadse kuriteo eest. 14 Seetõttu kohtu arvates süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud süstemaatiliste vargustena ja kõik selle kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused on kõigis episoodides süüdistatava tegudega täidetud. Ta üritas viia vanglast välja vanglale kuuluvaid isikukaitsevahendeid ja kauplustest müügis olevat kauba. Kõik need esemed ei kuulu süüdistatavale ja ta võttis need ära (vangla episoodis jäi see kavatsus katsestaadiumi) ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Olles nii varem, kui praeguses asjas mitmeid vargusi toime pannud isik, sh tegutsedes kindla käitumismustriga – varastades kauplustest kauba kasutades selleks kaasa võetud kotti, on R.Moorast tegutsenud süstemaatiliselt temal välja kujunenud varastamise harjumusest lähtuvalt ja see on juba muutunud tema püsivaks elustiiliks. Subjektiivsete tunnuste poolest kõik kuriteod on toime pandud otsese tahtlusega, ehk süüdistatav teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda (KarS § 16 lg 3). Otsese tahtlusele osutavad eelkõige varguste toimepanemise asjaolud. Vangla episoodides avastati süüdistatavalt väga suur arv isikukaitsevahendeid, kokku üle 700 tk. Ilmselge on, et korraga ei saanud ta neid kõik ära võtta ning tegemist on jätkuva vargusega kui süüdistatav pööras oma tahet vanglale kuuluva vara äravõtmisele ning on järjepidevalt ja sihipäraselt seda täitnud, võttes ajavahemikul 1. detsembrist 2020 kuni 2. jaanuarini 2021 ehk kokku 19 korral ära erinevaid isikukaitsevahendeid. Sama puudutab ka kaupade vargusi kauplustest. 12., 14. ja 18.04.2021 võttis süüdistatav müügisaalidest ära alkoholi ja maiustusi. Kuritegude toimepanemise ajavahemik – mõned päevad (enne seda pani 22.03.2021 toime veel ühe pisivarguse, mille eest sai karistatud väärteomenetluse korras), osutab, et tegemist ei olnud äkki tekkinud, spontaansete tegudega, vaid sihipärase ja läbimõeldud tegevusega (võttis kaasa koti, millesse peita kaubad), millega süüdistatav soovis võtta ära temale mittekuuluva vara. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. KARISTUS KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi, tegude toimepanemise asjaolud. Kohtu arvates on süüdistatava süü üle keskmist määra. Tema kuritegeliku tegevuse intensiivsus on olnud üsna kõrge – peale 5.01.2021 vangistusest tingimisi ennetähtaega vabanedes (kus ta kandis karistust samalaadse kuriteo – süstemaatilise varguse katse eest) pani ta mõne kuu möödudes kolme uut poevargust. Vähe sellest, eriti jultunud kuriteoepisoodiks on isikukaitsevahendite varguse katse Viru vanglast, mis näitab, et süstemaatiliste varguste toimepanemine on muutunud süüdistatava jaoks niivõrd loomulikuks ja tema elustiili lahutamatuks osaks, et isegi karistust kandes ei jäta ta kasutamata võimalust proovida rikastuda teiste arvel. Oma süüd ei tunnistanud R.Moorast üheski episoodis. Karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Arvestades, et enne vahistamist R.Moorast ei töötanud ja on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh samalaadsete kuritegude eest, ei ole võimalik kohaldada kergemat karistuse liiki ehk rahalist karistust, mis ilmselgelt ei vastaks süü raskusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Seetõttu tuleb R.Moorast karistada vangistusega. 15 R.Moorast on varem korduvalt karistatud. Ida prefektuuri 14.04.2021 otsusega karistati R.Moorast’it pisivarguse eest, mille ta pani toime 22.03.2021 „xxx“ kauplusest (II kd tl 82). Tal on neli kehtivat kriminaalkaristust, neist kolm on varguste, aga ka teiste kuritegude eest. Viimati karistatud Viru Maakohtu 22.07.2020 otsusega KarS 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 1 aasta 1 kuu ja 19 päevase vangistusega (I kd tl 6, II kd 83). Distsiplinaarkaristusi viimase vangistuse kandmise ajal ei omanud (I kd tl 69). 5.01.2021 vabanes karistuse kandmiselt ennetähtaega Viru Maakohtu 18.12.2020 määruse alusel (II kd tl 93) 5.01.2021 (II tl 97). Ära kandmata karistuse pikkuseks on 8 kuud ja 3 päeva vangistust. Kuna vangla episoodis jäi tegu katsestaadiumi ning vangla vara võeti süüdistatava käest ära ning poevarguste episoodides oli kuritegude objektiks kaup – alkohol ja maiustused, siis kohus ikkagi nõustub prokuröri karistusettepanekuga karistuse määra osas ning leiab, et süüdistatavat tuleb karistada 9 kuise vangistusega.

§ 238

lg 2 kohaselt tehes süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Seega 9 kuine vangistus tuleb vähendada kolmandiku võrra 6 kuuni. Kuna uued kuriteod pani süüdistatav toime pärast viimase kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist tuleb uute kuritegude eest mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega KarS § 65 lg 2 alusel praeguse otsusega mõistetavat 6 kuist vangistust tuleb suurendada Viru Maakohtu 22.07.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (s.o 8 kuud ja 3 päeva vangistust) võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks üks aasta kaks kuud ja kolm päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. R.Moorast viibib praeguses asjas vahi all alates 18.04.2021. Seega KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata vahi all viibitud aeg alates 18.04.2021 karistusaja hulka ning lugeda liitkaristuse kandmise algusajaks 18.04.2021. TSIVIILHAGI

§ 310

lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 1, 3 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt lõikele

1. Viru vangla on esitanud tsiviilhagi kogusummas 648,88 eurot (I kd tl 37). Hagile on lisatud 12.03.2021 kahjuakt nr 5-4/31-1, millest nähtuvalt Ragnar Moorast rikkus Viru vangla vara kogumaksumusega 648,88 eurot. Tunnistaja I A (Viru vangla finants- ja majandusodakonna juhataja) kinnitas oma ütlustes, et R.Moorast vabastamistoimingute käigus avastati vanglale 16 kuuluvat vara, mis on kirjeldatud ettekandes nr 6-20/32-
2. Kahjuaktis loetletud vangla vara on muutunud R.Moorast õigusvastase teo läbi kasutuskõlbmatuks – isikukaitsevahendeid ei saa enam kasutusele võtta, kuna need on muutnud antisanitaarseteks. Tekitatud kahju kogusumma on 648,88 eurot. 29.03.2021 asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 30-34) nähtuvalt pani R.Moorast ära võetud isikukaitsevahendid endale pükse. Ka süüdistatav ise ei eitanud sellist toimimisviisi, selgitades, et vanglariietuses pole taskuid, seetõttu ei saanud esemeid kuhugi mujale panna. Ilmselge on, et pükste sees kandmise puhul ei ole tegemist isikukaitsevahendite nõuetekohasel viisil käitlemisega, sest kaitsevahenditele võivad inimese kehalt üle kanduda bakterid jms. Seda aga siis, kui kaitsevahendid ei ole pakendatud ja need olid vahetus kontaktis inimese kehaosadega. Kohus ei nõustu Viru vangla arvamusega, et antud juhul muutusid isikukaitsevahendid – kindad ja kaitsemaskid kasutuskõlbmatuks. Nii tunnistajate V ja P, aga ka fototabelitest (I kd tl 18-19, 2229) on näha, et kõik kaitsevahendid on kasutusjälgedeta ja peaaegu kõik kaitsemaskid (välja arvatud üks pakk – I kd tl 29, viimane veerg, kolmas rida ülaltpoolt) on tehasepakendis (läbipaistvas kilekotis). Seega ei olnud need kahjustatud ja nende väärtus ei ole vähenenud. Samuti ei muutunud kaitsevahendid ebahügieenilisteks või antisanitaarseteks. Pükste sees kandmise korral ei saanud bakterid vms tungida pakendi sisse. Süüdistatava kehaosadega kontaktis olnud pakendid aga visatakse minema ja need ei lähe kasutusse. Respiraatoreid, maske ja kindaid aga on võimalik edasi kasutada. Seetõttu kõik kaitsevahendid – respiraatorid, kindad ja maskid tuleb tagastada Viru vanglale antud kohtuotsuse jõustumisel. Väiksem kogus pakendita näomaske (I kd tl 29, viimane veerg, kolmas rida ülaltpoolt) võib jagada ka nt R.Moorast’ile, kes ka praegu viibib Viru vanglas kinnipeetuna ja vajab isikukaitsevahendeid ning kuna tema enda selgitustel oli see tema enda jaoks aktsepteeritav isikukaitsevahendite käitlemise viis, siis tal ei tohiks olla vastuväiteid ka sellele, et neid näomaske kasutada. Kindaid võib enne kasutamist täiendavalt töödelda väljastpoolt vedela desinfitseerimisvahendiga. Selliselt on tagatud, et nende kasutamine on ohutu ja vastab hügieeni nõuetele. Kuna kohus on tuvastanud ja kannatanu ise on seisukohal, et kindaid pole kasutatud, siis nende seestpoolt desinfitseerimine pole vajalik ja neid võib pärast väljastpoolt desinfitseerimist edasi eesmärgipäraselt kasutada. Kuna kogu süüdistatavalt ära võetud vangla vara kuulub kannatanule tagastamisele, siis ei teki Viru vanglal kahju ja puudub tema nõude alus, mistõttu tema tsiviilhagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. AS xxx on esitanud tsiviilhagi seoses 12.04.2021 ja 18.04.2021 sündmustega kogusummas 64,38 eurot, s.o 39,90 eurot + 24,48 eurot (II kd tl 15). Tunnistaja T.H ütlustest nähtuvalt 12.04.2021 varastati kauplusest kompvekikarbi Baileys, mis maksab 23,98 eurot ja hiljem selgus, et selle kommikarbi müüki ei ole toimunud, samuti šokolaadi Mesikäpp 2 tk tükihinnaga 4,08 eurot ja piimašokolaadi Piret 2 tk tükihinnaga 3,88 eurot. Inventuur ja arvestus näitas, et kassamüügi järgi pole selliseid šokolaade müüdid ja mõlemad kaks paari on puudu, siis oli selge, et mõlemat šokolaadi võeti kumbagi 2 tk. 18.04.2021 sama noormees võttis letilt kolm korda šokolaadi, erineval kordadel korraga 2 šokolaadi Anneke 2 tk tükihinnaga 4,08 eurot ja šokolaadi Mesikäpp tükihinnaga 4,08 eurot. Tegid koos töötajatega inventuuri ja nägid nende toodete puudujääki, samuti pole läbi kassa sellises koguses sellistet toodete müüki toimunud, selle järgi võis aru saada, et võttis igal korral korraga 2 tk (II kd tl 21). Seega tekitas R.Moorast AS-le xxx materiaalset kahju kogusummas 64,38 eurot, mida tal tuleb kannatanule hüvitada. xxx on esitanud tsiviilhagi summas 233,10 eurot (II kd tl 24). Tunnistaja S H S ütluste järgi olles tööl xxx avastas turvatöötaja S R videosalvestisi vaadates, et 14.04.2021 pandi toime brändi Shabo vargust, 9 pudelit maksumusega 233,10 eurot (II kd tl 30). Seega tekitas R.Moorast xxx materiaalset kahju summas 233,10 eurot, mida tal tuleb kannatanule hüvitada. Kannatanutelt neile kuuluva vara äravõtmisega ebaseadusliku omandamise eesmärgil tekitas R.Moorast kannatanutele varalist kahju, mille suurus vastab ära võetud esemete väärtusele ehk 17 uute samaväärsete asjade soetamiseks tehtavatele kulutustele. AS-lt xxx ja xxx varastatud kaup jäi kannatanutele tagastamata ja R.Moorast peab maksma neile hüvitist. Eeltoodu alusel ja tuginedes VÕS § 127 lg 1, § 132 lg 1, 3, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 rahuldab kohus kannatanu AS xxx hagi summas 64,38 eurot ja xxx tsiviilhagi summas 233,10 eurot ning mõistab need summad süüdistatavalt kannatanute kasuks välja. Kahju tuleb hüvitada tsiviilhagis märgitud kannatanu pangakontole esimesel võimalusel. Vastupidisel korral võivad kannatanud peale kohtuotsuse jõustumist pöörduda kohtutäituri poole ja algatada täitemenetlust, millega kaasnevad täiendavad kulud. Asitõendid

§ 126

lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kohus leiab, et antud asjas kogutud asitõenditega tuleb toimida järgmiselt: 5 tk DVD-R plaati Viru Vangla videosalvestistega, CD-R plaat videosalvestisega, 3 tk DVD-R plaat videosalvestistega, mis asuvad toimiku juures tuleb jätta kriminaalasja toimiku juurde. Tahvelarvuti „Prestigio“, mis asub Ida prefektuuri hoidlas akti nr 21ATH10315 alusel (II kd tl 61) tuleb tagastada Ragnar Moorast’ile antud kohtuotsuse jõustumisel. Süüdistatavalt ära võetud kaitsevahendid - 62 paari nitriilkindaid, 1 paar majapidamiskindaid, 149 tk respiraatormaski ja 549 tk kirurgilist kaitsemaski (mis asuvad toimiku juures maakohtus) tuleb tagastada Viru vanglale antud kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud Vastavalt

§ 189

lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 175

lg 1 p 4, 9 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Toimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavale riigi õigusabi osutamise eest on määratud kaitsjale Andres Veskile makstud järgmised summad: 143,76 eurot (II kd tl 102), 111,36 eurot (II tl 105), 208,56 eurot (II kd tl 115) kohtueelses menetluses ja 49,20 eurot (2 kd tl 116-119) kohtulikus menetluses.

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Vastavalt

§ 179

lg 1 p 2 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. 2021.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 584 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 876 eurot (584*1,5=876).

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et 18 kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu (RKKKo nr 3-1-1-3811, p 27). Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele Ragnar Moorast’ilt. Menetluskulude summa ei ole suur ning R.Moorast võib menetluskulusid hüvidata vangistuses tööd tehes ja siis peale karistuse ärakandmist. Kohus ei tuvasta alust R.Moorast menetluskulude kandmisest vabastamiseks.

§ 180

lg 3 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et antud juhul võib määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend Kohus leiab, et Ragnar Moorast suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine tuleb jätta muutmata kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni või antud kohtuotsusega mõistetava karistuse ära kandmiseni. R.Moorast on varem kriminaal- ja väärteomenetluse korras karistatud ning võib jätkata kuritegude toimepanemist. Kohtueelse menetluse ajal varjas R.Moorast ennast menetleja eest, mistõttu teda kuulutati tagaotsitavaks (II kd tl 87) ehk ta võib pakku minna. Kohtuotsuse jõustumisel või antud kohtuotsusega mõistetava karistuse ära kandmisel tõkend tuleb tühistada. (allkirjastatud digitaalselt) Deniss Minzatov Kohtunik 19