lg 1 p 1 ja
alusel tunnistada lubatavaks Tarvo Härmiku suhtes tehtud Läti Vabariigi Riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo 2.11.2020 otsuse nr GA17989800 täitmine Eesti Vabariigis. 2.
alusel kanda rahatrahvi täitmisest laekuv raha 80 (kaheksakümmend) eurot Eesti Vabariigi riigituludesse.
)
lg 1 p-de 1-4 kohaselt toimub rahatrahvi või rahalise karistuse tunnustamine ja täitmine vastavalt käesoleva seadustiku §-des 4896–48911 sätestatud korras järgmise erisusega: 1) otsuse tunnustamise otsustab karistatud isiku elukoha järgne maakohus või elukoha puudumise korral Harju Maakohus; 2) kohus otsustab välisriigi otsuse tunnustamise kirjalikus menetluses taotluse kohtusse saabumisest arvates 30 päeva jooksul; 3) rahatrahvi või rahalise karistuse summa arvutatakse otsuse tegemise päeval kehtiva kursi alusel eurodesse; 4) täitev riik võib sissenõutud rahalise karistuse või rahatrahvi summat vähendada riigisisese õiguse kohaselt sama liiki tegude eest sätestatud rahalise karistuse või rahatrahvi maksimaalse summani.
lg 11 p 1 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse võib muu hulgas koostada sellise rahalise kohustuse tunnustamiseks, kui tegemist on süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasummaga. Kuna Tarvo Härmikult on välja mõistetud 80 eurot süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasummana, on tegemist rahatrahviga
lg 11 p 1 tähenduses.
kohaselt on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud kõikide Eesti seaduse järgi karistatavate süütegude korral, samuti sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus p-des 1-8 loetletud süütegude, sh liiklussüütegude eest (punkt 2). Tarvo Härmikut on karistatud selle eest, et tema 13.07.2020 kell 17.00 asulasisesel teel, s.o Amatas maakonnas Ieriķi asulas Riia-Sigulda-Eesti piiri 71.7. kilomeetril sõitis läbi liiklusmärkidega 519 või 555 „Apdzivotas vietas sakumis“ (asula algus) või 533 „Dzivojama zona“ (asula) tähistatud asulapiirkonna, ületades sõidukiga reg-nr-ga xxxxxx kiirust 23 km/h (lubatud kiirus 50 km/h, mõõdetud kiirus 76 km/h, korrigeeritud kiirus 73 km/h). Kiiruseületamine registreeriti kiirusmõõdikuga GATSO seeria nr 15-48-001-372 sõidukit peatamata. Nimetatud sõiduk oli rikkumise toimepanemise ajal registreeritud Tarvo Härmiku nimele. Haldusvastutusseaduse § 162 lg 1 kohaselt numbrimärgi põhjal tuvastatud rikkumise korral on Läti Vabariigis rikkumise eest vastutav isik, kes on sõidukiregistrisse kantud sõiduki omanikuna. See tähendab, et sõiduki omanikuna peab Tarvo Härmik tasuma määratud rahatrahvi kuna rikkumise toime panemisel oli Tarvo Härmik sõiduki omanik. Sellega pani Tarvo Härmik toime liiklussüüteo, mis on kvalifitseeritav Läti Vabariigi liiklusseaduse § 55 lg 8 järgi. 2
§-s 50870 sätestatud süütegude loetelus, mistõttu liiklussüüteo eest mõistetud rahatrahvi tunnustamine ja täitmine on lubatud sõltumata sellest, kas see tegu on karistatav Eesti seaduse järgi. Kuigi liiklussüüteo puhul mõlemapoolse karistatavuse nõuet ei ole, on Tarvo Härmiku poolt toime pandud rikkumine ka Eesti Vabariigis väärteokorras karistatav liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi. Samuti kohaldatakse Eesti Vabariigis kirjalikus hoiatamismenetluses (nt kiiruskaameraga tuvastatud rikkumise korral) muuhulgas suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest rahatrahvi (LS § 262 p 1). VTMS § 541 lg 2 kohaselt hoiatustrahv määratakse isikule, kes oli mootorsõiduki registrijärgne omanik või vastutav kasutaja väärteo toimepanemise ajal. Kohus on seisukohal, et kuigi Eesti Vabariigis hoiatustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus ja seda ei kanta karistusregistrisse (VTMS § 541 lg 3), siis tunnustamise ja täitmise menetluses on rahatrahvi mõistega hõlmatud ka hoiatustrahv, s.o tunnustamine ja täitmine on lubatud ka hoiatustrahvi määramisel.
p 4 sätestab muuhulgas, et kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine on keelatud, kui karistuse täitmisele pööramine on Eesti karistusseadustiku järgi aegunud ning seotud teoga, mis kuulub Eesti pädevusse tema riigisiseste õigusaktide alusel. Käesoleval juhul aga
p 4 ei kohaldu, kuna Tarvo Härmiku poolt toime pandud tegu on Eesti Vabariigis karistatav väärteona ja väärtegu ei kuulu Eesti pädevusse siinsete õigusaktide alusel. Nimelt on Eesti Vabariigi karistusseadustiku (KarS) § 6 lg 1 järgi väärteona karistatavad vaid Eesti territooriumil toimepandud teod. Tarvo Härmik pani teo toime Läti Vabariigis, mistõttu ei ole teda võimalik LS § 227 lg 2 järgi Eestis vastutusele võtta. Kohtu hinnangul ei esine ka muid
§-s 50871 sätestatud otsuse tunnustamist piiravaid ja välistavaid aluseid. Muuhulgas on Läti Vabariik kinnitanud taotluses, et Tarvo Härmikut teavitati otsuse teinud riigi seaduse kohaselt isiklikult või vastavalt siseriiklikule õigusele pädeva esindaja kaudu tema õigusest asi vaidlustada ja sellise õiguskaitsevahendi tähtaegadest. Tarvo Härmik ei taotlenud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Seetõttu tuleb, lähtudes
lg 1 p-st 1 ja §st 50872 Läti Vabariigi Riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo 2.11.2020 otsus nr GA17989800 Tarvo Härmikult süüteo toimepanemise eest välja mõistetud rahasumma 80 eurot täitmine tunnistada lubatavaks. Kohtule on liiklusregistri andmetel teada, et Tarvo Härmik ei ole sõiduki reg-nr-ga xxxxxx omanik. See ei vabasta teda vastutusest süüteo eest. käesoleval ajal enam varem toime pandud KarS § 47 lg 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. LS § 227 lg 2 järgi võib lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. LS § 262 p 1 kohaselt kirjalikus hoiatamismenetluses määratakse hoiatustrahv, mille suurus eurodes saadakse lubatud sõidukiirust ületanud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga 3. Tarvo Härmikule määratud rahaline karistus sama rikkumise eest Eestis jääb LS §-s 227 lg 2 ettenähtud karistuse piiridesse, kuid ületab veidi analoogilise süüteo eest Eesti hoiatamismenetluses määratavat hoiatustrahvi. Kuna liiklussüüteo puhul ei ole tegelikult
§-st 50870 p 2 tulenevalt Eestis karistatavuse nõuet ning
§-st 50872 lg 1 p 4 tulenevalt ei ole karistuse vähendamine kohustuslik, ei pea kohus vajalikuks täitmisele kuuluva rahatrahvi suurust vähendada. 3
lg 2 lubab kohtul, kui liikmesriigis mõistetud rahalist karistust ei ole võimalik täita, taotleva riigi loal asendada selle karistusseadustiku §-s 70 sätestatud korras. Käesoleval juhul ei ole taotlev riik ei andnud luba kohaldada alternatiivseid meetmeid juhul, kui rahalise karistuse määramise otsust ei ole võimalik tervikuna või osaliselt täita.
kohaselt kantakse rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Eesti Vabariik ja Läti Vabariik ei ole teisiti kokku leppinud. Seega tuleb Tarvo Härmikult välja mõistetud rahasumma 80 eurot kanda Eesti riigituludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.