Obsah (8)

§ 177§ 663§ 659§ 466§ 657§ 175§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 31.08.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-17935 Ko

) § 174 lõikega 10 ja Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, punkt 16). Tulenevalt asjaolust, et hageja esindaja on kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohuslane, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.

1. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (lahend nr 3-2-1-115-13, punkt 25). Kohus leidis, et hageja esindaja tunnitasu 100 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht tunnihinnaga 100 eurot (koos käibemaksuga) on 16,25 t, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud 1625 eurot (koos käibemaksuga).
2. Hageja on kokku kandnud menetluskulusid 1925 eurot, millest 1625 eurot on õigusabiteenuse kulud ja 300 eurot riigilõiv. 11.

§ 177

lõike 4 alusel märkis kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Kostja esitas 01.03.2021 kaebuse, milles palub maakohtu määruse osaliselt tühistada ja määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 900 eurot. Kostja jäi oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde, leides, et maakohus ei ole neid enamuses arvestanud (v.a kohtueelsete kulude osas). Kaebuse 06.03.2021 täienduses leiab kostja, et hageja esindaja on ebaõigesti lisanud hüvitatavatele menetluskuludele käibemaksu, kuivõrd tema ise ega temaga seotud juriidiline isik (Q OÜ) ei ole käibemaksukohustuslased. Seega on arvetele alusetult lisatud käibemaks ning väljamõistetavate menetluskulude aluseks peab olema tunnihind 83.33 eurot (s.o 100 eurot miinus käibemaks).
2. Hageja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kaebuses esitatu on asjaoludega seostamata tekst, mis ei anna alust määruse tühistamiseks. Hageja palub mõista kostjalt lisaks välja määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud 2 t eest (s.o kaebusega tutvumine ja seisukoha koostamine) summas 200 eurot.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 15.

§ 659

ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab määrust osas, milles kohus mõistis temalt välja hageja menetluskulud 900 eurot ületavas osas. 3 2-19-17935 Seega osas, milles kohus luges hageja menetluskulud 900 euro osas põhjendatuks (sh riigilõiv 300 eurot), samuti osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldamata, on määrus jõustunud (

§ 466lõige 3).

16. Ringkonnakohus leiab, et vastavalt

§ 657

lõike 1 punktile 21 ja §-le 659 tuleb Harju Maakohtu 01.02.2021 määruse resolutsioon jätta vaidlustatud osas muutmata, kuid osaliselt (s.o hageja esindaja tunnitasu hindamise osas) tuleb muuta lahendi põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub ülejäänud osas maakohtu põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata. 17. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lõike 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihind kui menetlustoimingutele kulunud aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui ületatud on diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsustust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustustele piiratuks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus hageja õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel (sh nii menetlustoiminguteks kulunud aja kui esindaja tunnitasu osas), arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Lisaks märgib kolleegium, et praegusel juhul määras menetluskulud kindlaks asja menetlenud kohtunik, mistõttu põhineb arusaam kulude vajalikkusest ja põhjendatusest kohtu isiklikul siseveendumusel, mitte vaid tsiviilasja materjalidega formaalsel tutvumisel. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Määruskaebuses kordab kostja maakohtus esitatud vastuväiteid, leides, et kohus ei ole neist enamusega arvestanud. Kolleegium märgib, et sellest, et kohus ei nõustu menetlusosalise vastuväidetega, ei saa järeldada, et kohus ei ole neid asja lahendamisel arvesse võtnud. Lisaks tuleb arvestada, et õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust ei saa kohus hinnata üksnes teise menetlusosalise arvamusele tuginedes. Vaidlustatud määrusest nähtub, et antud juhul maakohus tegelikult nõustus osaliselt kostja vastuväidetega ja vähendas vastavalt ka taotletavat hüvitist. Hageja esindaja 26.10.–17.11.2020 õigusabitoimingute, millele kaebuses viidatakse, ajakulu ongi maakohus vähendanud ja pidanud taotletud 2 t asemel põhjendatuks 1 t. Vastuseks kaebuse väitele, et jääb arusaamatuks, milliste dokumentidega tutvuti, kuivõrd tsiviilasjas uusi dokumente ei koostatud, märgib ringkonnakohus järgmist. Asja materjalidest nähtuvalt on tegemist kostja enda poolt peale otsuse tegemist perioodil 26.10.–19.11.2020 saadetud järelepärimise ja arvukate kirjade, teadete ning dokumentidega (t I kd lk 157–198), millised olid hagejale e-toimikus nähtavaks tehtud. Hageja esindajal oli esindatava õiguste ja huvide kaitseks õigus viidatud kirjavahetuse ja dokumentidega tutvuda ning selleks maakohtu poolt põhjendatuks peetud 1 t ei saa kolleegiumi hinnangul pidada ülemääraseks, arvestades mh kirjade rohkust.
2. Määruskaebuse 06.03.2021 täienduses leiab kostja, et hageja esindaja on ebaõigesti lisanud taotletavatele menetluskuludele käibemaksu. Ringkonnakohus küsis hageja esindajalt tema tunnitasu suuruse osas 04.08.2021 kirjaga selgitust, kuivõrd hageja menetluskulude nimekirjas ei olnud üheselt arusaadavalt kajastatud esindaja tunnitasu suurust. Maakohus on vaidlustatud 4 2-19-17935 määruses märkinud, et hageja nõutav tunnitasu sisaldab käibemaksu, kuid tegelikkuses see menetluskulude nimekirjast ei nähtu. Kulunimekirjast on üksnes näha, et esindaja tunnitasu on 100 eurot, kuid ei ole selgitatud, kas summa sisaldab käibemaksu või mitte. Samuti on esitatud hageja

§ 174lõike 10 kohane kinnitus.

Hageja esindaja selgitas 05.08.2021 vastuskirjas ringkonnakohtule, et tema tunnitasu on 100 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Seega on maakohtu määruses ekslikult märgitud, et hageja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Samuti on olukorras, kus nõutavad menetluskulud ei sisalda käibemaksu, ebavajalik ja segadust tekitav hageja

§ 174lõike 10 kohane kinnitus.

Kolleegium märgib, et kuigi maakohus on ebaõigesti määruse põhjendustes märkinud, et esindaja tunnitasu (ja sellega seoses ka hüvitatavad menetluskulud) sisaldab käibemaksu, ei muuda see kohtu lõppjäreldust ebaõigeks. Kohus on menetluskulud välja mõistnud taotletud tunnitasuga 100 eurot. Ringkonnakohus nõustub, et mitteadvokaadist esindaja puhul vastab tunnitasu 100 eurot turuhinnale ja kohtupraktikas mõistlikuks peetud suurusele ning on ka käesoleva asja sisu ja mahtu arvestades põhjendatud.

1. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud 30.04.2021 määruskaebusena pealkirjastatud menetlusdokumendi, mida ei saa lugeda määruskaebuse täienduseks, kuivõrd kaebetähtaeg oli selleks ajaks möödunud. Samuti ei ole kohus kostjalt täiendavat seisukohta küsinud. Seega jätab ringkonnakohus kõnealuse menetlusdokumendi kui hilinenult esitatu tähelepanuta.
2. Vastuses määruskaebusele on hageja palunud kostjalt välja mõista ka määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud 200 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 178

lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Seega ei ole praegusel juhul kaebusele vastamisega seotud menetluskulud hüvitatavad. 22.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/ 5