← Eesti

2-20-8628/97

Obsah (4)§ 659§ 662§ 667§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-20-8628 Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2021, Tallinn Kohtuasi Lääne-Harju Vall

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Lääne-Harju vald (avaldaja) esitas 21.07.2020 avalduse, milles palus võtta C-lt (ema) ja Q-lt (isa) ära laste Z (Z) ja W (W) hooldusõiguse ja määrata laste eestkostjaks avaldaja. Avaldaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse, millega palus lapsed perekonnast eraldada, peatada vanemate hooldusõigus, määrata ajutine eestkostja ja suhtluskord. Ema ja isa kooselust on sündinud kaks last: Z XX.XX.XXXX ja W XX.XX.XXXX. Perekond on aastaid olnud erinevate omavalitsuste sotsiaalhoolekande osakondade jälgimise all. Enne Paldiskisse kolimist tegeles perega Saue Vallavalitsus, osutades sotsiaalteenuseid ja toetavaid meetmeid. Saue vald eraldas noorele perele elamiseks sotsiaaleluruumi ja määras tugiisiku. Saue vald kohustas ettekirjutusega noori lapsevanemaid osalema sotsiaalprogrammis, sest lapsevanemate sotsiaalmajanduslik suutlikkus ja vanemlikud oskused olid madalad ja toimetulek kesine ning vanemad ei soovinud teha lastekaitsespetsialistidega koostööd. Perekonna aktiivsus pakutava abi vastuvõtmisel oli pigem vältiv. Perekonna peamisteks probleemideks on madalad sotsiaalsed oskused, soovimatus koostööks ja lastekaitsetöötajate vältimine, seda eriti isa poolt. Lapse hooldamise ja hügieeniga on vajakajäämisi olnud Z sündimisest alates. Lääne-Harju Vallavalitsus võimaldas koostöös SOS Lasteküla Keila lastekülaga perele tugiisiku, toetamaks vanemate hooldussuutlikkust ja abistamaks igapäevaste majanduslike toimingute harjutamisega nagu koristamine, riiete kappidesse panek, lapsega tegelemine jne. Z-le korraldati koht lasteaeda, et laps saaks eakohaselt areneda ja viibida teiste laste seltskonnas. Kuna
  2. a sügisel sündis perre ka teine laps, pakuti vanematele osalemist vanemlust toetavas programmis „Imelised aastad“. Lapsevanemad on jätnud laste igapäevased põhivajadused nagu soe toit, turvaline ja püsiv elukeskkond ning arenguvajadused ja haridusküsimused pikemat aega tähelepanuta. Lapsevanemad ohustavad laste arengut, heaolu ja tervist. Ema ei tegele lastega ning isa ei ole taganud lastele turvalist keskkonda ja elamistingmusi. Z oli korduvalt suletud mitmeks tunniks üksi tuppa, et ta ei segaks teises toas viibivaid vanemaid. Lapsed elasid äärmiselt ebahügieenilistes tingimustes: põrandal vedelesid kasutatud mähkmed ja prügi, toas haises, 2

(14)köögis lendasid pesemata nõude tõttu kärbsed, vooditelt puudus korralik madrats ja voodipesu. Z oli toas mähkmete sisu seinale ja mööblile määrinud ja seda ei olnud koristatud. Korteri äärmuslik räpasus kajastus kodukülastuse käigus tehtud fotodel. Lasteaias juhiti korduvalt tähelepanu sellele, et Z on pesemata ja tema riided haisevad. Z sõi lasteaias suuri portsjone, mis ei olnud tema eale kohased ning andsid alust eeldada, et laps ei saa kodus süüa vastavalt soovile, vaid siis, kui peres süüa on. Korteris olid käeulatuses lastele ohtlikud esemed. Lastel ei olnud piisavalt arendavaid mänguasju. Kodus ei olnud lastel kindlat päevarežiimi, mida arenevad ja kiiresti kasvavad väikelapsed hädasti vajavad. 11.06.2020 eraldasid lastekaitsespetsialistid lapsed perekonnast ja paigutasid nad Tallinna Lastekodu Väikelaste turvakodusse aadressil Tallinn Sõpruse pst
  1. Z ja W suunati 01.11.2020 elama hooldusperre. Lastel ei ole tekkinud kiindumus- ja turvatunnet vanemate suhtes. Vanematele pakutud tugiteenused ei ole andnud loodetud tulemusi või neid on vastuseisu tõttu olnud võimatu osutada.
  2. Harju Maakohus eraldas 19.06.2020 määrusega avaldaja 12.06.2020 taotluse alusel esialgse õiguskaitse korras lapsed vanematest ning peatas vanemate hooldusõiguse tsiviilasja menetluse ajaks. Maakohus määras tsiviilasja menetluse ajaks laste eestkostjaks avaldaja.
  3. Ema vaidles vastu temalt hooldusõiguse äravõtmisele. Lapsed olid hooldatud, ema püüdis järgida kõiki arstide nõuandeid. Ema on laste heaks nõus kõike tegema. Soovib lastele tagada head elamistingimused. Korteris on käesolevaks ajaks remont tehtud.
  4. Isa vaidles temalt hooldusõiguse äravõtmisele vastu ja kinnitas, et on valmis laste eest hoolitsema. Tema arvates on lapsed olnud hästi hooldatud.
  5. Lastele riigi poolt määratud esindaja andis arvamuse selles, et kuna vanemad hoolivad lastest, võiks vanematele anda kohtumenetluse ajal katseaja ja võimaluse näidata, et nad suudavad laste eest hoolitseda. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
  6. Harju Maakohus rahuldas 8.02.2021 määrusega avalduse. Kohus võttis emalt ja isalt laste Z ja W isiku- ja varahooldusõiguse täielikult ära ning seadis nende üle eestkoste, määrates kuni laste täisealiseks saamiseni eestkostjaks avaldaja, kes peab esitama kohtule Z ja W vara nimekirja ja igal aastal aruande vara valitsemise ja muude eestkostja ülesannete täitmise kohta. Z-l ja W-l on õigus teha iseseisvalt pisitehinguid ilma eestkostja nõusolekuta eestkostjaga kokkulepitud summa ulatuses. Z ja W esindaja kulud jäid riigi kanda ja ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 123, lg-le 1, § 116 lg-le 2, § 124 lg-le 1, § 134 lg-le 1 ja § 135 lg-le
  7. Lapsevanemate olulised probleemid laste hooldamisel on tuvastatavad alates
  8. a suvest-sügisest. Lapsevanemad on väitnud, et neil on lastega lähedane suhe. Samas ei ole vanemad soovinud lapsi turvakodus külastada. Kui varasemalt võis lastel vanematega mingisugune emotsionaalne suhe olla, siis kodust seitsmekuulise eemalviibimise tõttu käesolevaks ajaks side puudub. Z ei väljendanud vanemate turvakodusse ilmumisel ega lahkumisel emotsioone. Lapsed on turvakodus viibides oluliselt arenenud. Lapsed elasid kodus äärmiselt ebahügieenilistes tingimustes. Ema ja isa puhul ei ole tõenäoline, et neist võiks saada vanemad, kes laste eest hoolitsevad. Laste hooletusse jätmine on olnud pikaajaline, alates aastast
  9. Lapsevanemad ei hinda oma käitumist ebaõigeks. Lapsevanemad ei ole toime tulnud ka kõrvalise abiga. Vanemad ei ole lastest 3
(14)huvitunud peale laste perest eraldamist, isa kohtus lastega viimati
  1. a augustis ja ema
  2. a oktoobris. Puudub alus vanematele kohtu ettekirjutuse tegemiseks ja vanemate hooldusõiguse peatamiseks, kuna vanemate puhul ei esine asjaolusid, mis takistaksid neil ajutiselt hooldusõigust teostada. Lapsevanemate oskused ja võimed ei ole olnud piisavad laste eest hoolitsemiseks ja lapsed on hooletusse jäetud. Isa ei ole laste isikuhooldust üldse teostanud. Vanemad on olnud passiivsed laste elamistingimuste parendamisel ja on elanud koos lastega prügimäge meenutaval elamispinnal. Emal puudub eriala ja töökoht, esimese lapse sünnitas ta 17-aastaselt. Mõlemad vanemad on vahetanud pidevalt elukohta, sh on nad elanud sotsiaaleluruumis ja mõlemal on võlad. Sotsiaaltöö perega ei ole soovitud tulemust andnud ja vanemad ei tulnud laste hooldamisega toime vaatamata osutatud abile. Lapsevanemad on püüdnud vältida kodukülastusi, lastekaitsetöötaja kõnesid ning kokkulepitud külastusi lastega. Vanemad ei ole motiveeritud laste elukorraldust parandama. Z-l ja W-l on turvalisem kasvada, kui kummalgi vanemal nende suhtes hooldusõigust ei ole. Määruskaebus
  3. Laste ema ja isa esitasid maakohtu määrusele määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja jätta avaldus rahuldamata. Avaldaja avaldustest ja seisukohtadest ei ole võimalik aru saada, milliste tõenditega midagi tõendada soovitakse. Maakohus oleks pidanud kaaluma alternatiivseid võimalusi laste heaolu tagamiseks, et peret koos hoida. Maakohus ei ole arvestanud ema ja isa arvamuste ja seisukohtadega. Vanemad on end parandanud: isa on saanud võlgadest lahti, majanduslik olukord on paranenud ning vanemad on käinud lastega arsti juures. Maakohus oleks pidanud koguma omal algatusel tõendeid, mis oleks viinud teistsuguse lahendini. Avaldaja esitatud tõendid on vananenud ning ebausaldusväärsed. Maakohus ei ole hinnanud ema ja isa esitatud tõendeid, millest nähtub, et elamistingimused on korras. Maakohus on rikkunud mõistlikku menetlusaega, kuivõrd määrus on teatavaks tehtud ligi nädal aega peale määratud tähtaega.
  4. Vanemad esitasid taotluse tõendite kogumiseks. Vanemad paluvad nõuda avaldajalt vanemate tegevuskava ning Caritasest tõend ema lastevanemate koolituse läbimise kohta. Menetluse edasine käik
  5. Laste esindaja ema ja isa määruskaebusega ei nõustu.
  6. Avaldaja määruskaebusega ei nõustu. Avaldaja palub asja materjalide hulka võtta vanemate 10.02.2021 avaldus suhtluskorra reguleerimiseks ja avaldaja vastus pöördumisele.
  7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta täiendamise teel selle põhjendusi (

§ 659koosmõjus § 657 lg 1 p-ga 2¹).

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 13. Ringkonnakohus käsitleb esmalt uute tõendite vastuvõtmist, lahendab istungi korraldamise taotluse ja etteheited maakohtu poolt menetlusõiguse normi olulisele rikkumisele (I), seejärel analüüsib vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise asjaolusid (II) ja teeb lõpetuseks menetluslikud otsustused (III). I 4

(14)14.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid. Seisukoha tõendite ja taotluste osas võtab ringkonnakohus vastu otsuse III osas. 15. Kaebajad on esitanud taotluse istungi korraldamiseks.

§ 667

lõike 3 esimesest lausest tulenevalt lahendatakse määruskaebus üldjuhul kirjalikus menetluses. Kaebajad ei ole esile toonud asjaolusid ega põhjendusi, mis tingiks kohtuistungi korraldamise vajaduse. Maakohus on asjas kohtuistungi pidanud ja vanemad ära kuulanud. Täiendava istungi korraldamine ei ole kolleegiumi hinnangul asja lahendamiseks vajalik ega menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes mõistlik.

  1. Õige on vanemate seisukoht, et avaldaja ei ole viidanud oma väidete esitamisel konkreetsetele tõenditele. Samas ei ole see olnud kohtule takistuseks asja lahendamisel ega ole ka kohtuotsuse tühistamise aluseks. Kaebajate viidatud Riigikohtu praktika seisukohad on mõeldud eelkõige olukordadeks, kui tõendid on mahukad või keerukad ning nendest on raske leida poole väidetud asjaolusid. Praegusel juhul see nii ei ole. Kuigi ka maakohus ei ole asjaolusid tuvastades tõenditele viidanud, saab ringkonnakohus nimetatud maakohtu menetlusliku minetuse parandada, viidates asjaolude tuvastamisel konkreetsetele tõenditele.
  2. Asjaolu, et maakohus tegi määruse teatavaks ligi nädal aega peale määratud tähtaega, ei ole niivõrd oluline menetlusõiguse rikkumine, mis tingiks maakohtu määruse tühistamise. II (A)
  3. Esmalt analüüsib ringkonnakohus asjaolusid ja tõendeid, mis puudutavad pere sotsiaalset ja majanduslikku olukorda ning neile olukorra parandamiseks pakutud teenuseid. 18.
  4. 25.09.2017 sotsiaaltöö spetsialisti TT kirjeldusest (I kd, tl 75) nähtub, et laste ema C sattus KOV-i huviorbiiti seoses tema peres esinenud sotsiaalsete ja materiaalsete probleemidega, vaimse ja füüsilise vägivallaga; pärast oma ema surma
  5. a septembris oli C Nissi valla eestkostetav, rasestus alaealisena. Ka tema elukaaslase pere oli materiaalsete ja sotsiaalsete probleemidega, esines vägivalda. Laste ema C suunati nõustamisele MTÜ-sse Caritas, sh leinatööle. Projekti „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ raames suunati pere nõustamisele nii, et laste isa sai võla-, psühholoogilist ja perenõustamist, laste ema perenõustamist. Perele määrati tugiisik alates jaanuarist 2017 – august 2017, see teenus lõppes seoses pere kolimisega Paldiski linna. KOV-i poolt võimaldati perele sotsiaalkorter, millest pere loobus teise linna kolimisega seonduvalt. Ükski määratud abinõu ei andnud märkimisväärset tulemust tulenevalt pere madalast motivatsioonist. Laste ema sotsiaalsed oskused on madalad, koostöötahe on vahelduv; väldib probleemidest rääkimist, eitab probleeme; kinnitab pidevalt tahet ise hakkama saada; valetab, on lähikondsete poolt kergesti mõjutatav, kuid enamik nõuandjaid on ise sotsiaalsete probleemidega; suhtlemisel kinnitab pidevalt üle suhtluspartneri mõtteid ja väliselt justkui nõustub nendega, kuid tegelikkuses ei pruugi kuulda võtta. Laste isa ei soovi teha koostööd, sotsiaaltöötajate või tugiisiku saabumisel lahkub kodunt; on kodus vaimselt vägivaldne, kontrollib laste ema käitumist, pangakontot, Facebooki kontot, laste 5

(14)ema eemalviibimisel pommitab teda sõnumitega; suitsetab ka raseda naise juuresolekul toas, alkoholi tarbides on avalikult agressiivne. Laste ema käitumine lapsega on demonstratiivselt tähelepanelik, kuid puudu jääb oskustest. Pika autosõidu jooksul ei pööranud laste ema magavale lapsele tähelepanu. Oht on kiindumushäire tekkimisele. Ema käis esialgu MTÜ Caritase kohtumisel kohal hästi, kuid hiljem loobus väidetavalt seetõttu, et materiaalsete probleemide tõttu on raske linna sõita. Perele määratud tugiisikuga koostöös jäi silma, et laste ema eelistas teha asju üksi ja soovis, et talle kirjeldatakse tegevust, mitte ei tehta tegevusi koos. Tugiisiku eesmärk jäi täitmata ühelt poolt pere kolimisega, kuid teisalt ka seoses pere soovimatusega tugiisiku ja valla sotsiaalosakonnaga koostööd teha. Pere majanduslik seis on ebastabiilne, pereisa käib küll tööl, kuid tehakse ebamõistlikke majanduslikke otsuseid (nt aasta jooksul mitme auto ostmine, kuigi lube kellelgi ei ole). 18.
  1. 02.12.2019 lasteaia kirjast lastekaitsetöötajale KK-le (I kd, tl 125) nähtub pere võlgu jäämine lasteaiamaksu tasumise osas 220 euro ulatuses. 18.
  2. 26.02.2020 avaldaja sotsiaaltoetuste määramise otsusest (I kd, tl 89) nähtub, et laste emale on osutatud alates 21.02.2020 võlanõustamise teenust. 18.
  3. 17.03.2020 laste ema KOV-le esitatud sotsiaalteenuse taotlusest (I kd, tl 78) nähtub, et perel on toimetulekuraskused eelkõige seoses sellega, et elektriarved on elektriradiaatoritega kütmise tõttu väga suured. 18.03.2020 taotlusest ja avaldaja otsusest (I kd, tl 77) nähtub, et laste ema on taotlenud ja talle osutatakse MTÜ Abivajaja poolt toitlustamisteenust. 18.
  4. Väljavõttest täiteasjade kohta (I kd, tl 88) nähtub, et laste isal on 14 täitemenetlust erinevate kohtutäiturite juures, suur osa neist on algatatud politsei või munitsipaalpolitsei poolt, võlanõuded varieeruvad 11,50 eurost kuni 1000 euroni. Samalaadsest väljavõttest laste ema täiteasjade kohta (I kd, tl 95) nähtub, et ema suhtes on algatatud täitemenetlus 19.12.2019, võla suurus on 1877,76 eurot. 18.
  5. Eeltoodud tõenditest nende koosmõjus saab järeldada, et avaldaja võimaldas koostöös Keila SOS Lastekülaga perele peretugevdustöötaja, toetamaks vanemate hooldussuutlikkust ja abistamaks igapäevaste majanduslike toimingute harjutamisega nagu koristamine, riiete kappidesse panek, lapsega tegelemine. Vanematele pakuti seoses teise lapse sünniga
  6. a sügisel osalemist vanemlust toetavas programmis „Imelised aastad“. Avaldaja poolt otsustati osutada vanematele võlanõustamise teenust kümme korda, kuid vanemad ei kasutanud teenuste mahtu ja nende huvi oma võlgade vähendamise vastu oli minimaalne. 18.
  7. Kuna ema sünnitas esimese lapse alaealisena ja kaotas ka oma ema, suunati ta MTÜ-sse Caritas; projekti „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ raames suunati pere nõustamisele ja isa sai psühholoogilise- ja võlanõustamise teenust ning osales perenõustamisel, ema suunati perenõustamise teenusele; perele määrati jaanuaris- augustis 2017 tugiisik, teenus lõpetati seoses pere kolimisega Paldiskisse; KOV-i poolt võimaldati perele sotsiaalkorter, millest pere loobus seoses kolimisega Paldiskisse. 18.
  8. Tõenditest saab järeldada, et laste heaolu tagamiseks alustas Saue vald perega koostööd juba jaanuaris 2017 ja avaldaja tegi seda 11.06.
  9. Avaldaja tegi viimatinimetatud kuupäeval kodukülastuse ja ilmnes, et vanemate peamisteks probleemideks on madalad sotsiaalsed oskused, soovimatus koostööks ja lastekaitsetöötaja vältimine, seda eriti lasteisa poolt. Emale ja isale on osutatud abi nii avaldaja kui ka nende varasemas omavalitsusüksuses (Saue vald), kuid vanematel 6
(14)puudus koostöötahe ja motivatsioon ning Saue valla ja avaldaja poolt pakutud meetmed ei andnud tulemust vanemlike oskuste arendamisel. (B)
  1. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus tõendeid, mis seonduvad pere eluaseme olukorraga, laste heaolu ja tervisega ning sellealase koostööga. 19.
  2. 11.06.2018 lastekaitsespetsialisti TT ja sotsiaaltööspetsialiste LM poolt läbiviidud kodukülastuse protokollist (I kd, tl 9, 93-94) nähtub, et pere kahetoaline korter oli sel päeval remonti vajav ja koristamata ning räpane, lapse voodi must ja selle asukoht ebasobiv, mänguasju polnud piisavalt ja kodu ei olnud lapsele kohane. Kodukülastuse eesmärk oli vanemate vanemluskoolitusele suunamine. Lapse isa lahkus ametnike saabumisel. 19.
  3. 27.09.2019 lasteaia õpetajate kirjast (I kd, tl 73) nähtub, et peale venna sündi on Z lasteaias veel mustem kui enne: lapse juures on häirivalt tugev uriini lõhn, tugev mähkmepunetus. Lapsel on allergia tõttu nahk tugevalt laiguline ja sügelev, küüned on väga pikad ja ta kratsib end verele ning ei suuda lõunaunele jääda. Lapse söömist ja magamist takistab ka pidev nohu, mille ravimisest on vanemaga tulemusteta räägitud. Lapse mäng ei ole eakohane: ta tassib mänguasjad või raamatud laiali, aga ei huvitu nendest ja jätab vedelema. Vanematel puudub taiplikkus märgata, et seoses sügise saabumisega on lapsel vaja soojemaid riideid. 19.
  4. 09.12.2019 lasteaia direktori kirjast lastekaitsetöötaja KK-le (I kd, tl 84) nähtub, et laps täis lasteaias tervest nädalast ainult reedel (06.12.), oli kasimata ja must; ta pesti puhtaks, kuid tema nahk on taaskord halvemaks läinud ja laps kratsib end pidevalt. 19.
  5. 08.06.2020 kirjast lasteaiale (I kd, tl 83) nähtub, et lasteaia õpetajad on kurtnud, et pärast nädalast eemalviibimist lasteaiast tuli Z väga mustana lasteaeda. Laps oli must ja riided määrdunud, väljaheidetega koos ning haisvad. 19.
  6. 17.10.2019 lastekaitsetöötajate SN ja KK kodukülastuse aktist (I kd, tl 70, 97) nähtuvalt tehti etteteatamata kodukülastus. Laste isa oli päevasel ajal voodis, voodis ei olnud linu, magati madratsitele laotatud tekil, vann oli räämas, toad koristamata. 19.
  7. 29.10.2019 lastekaitsetöötaja KK kodukülastuse aktist (I kd, tl 69) nähtuvalt oli kodu võrreldes eelmise külaskäiguga korrastatum, kuid lastetoas oli aknalaual teibiga parandatud puhur, mille juhtmest hakkas laps parasjagu tõmbama. Lastekaitsetöötaja jõudis joosta ja ohuallika eemaldada. Akti kohaselt ei räägi Z eakohaselt ja vanem kutsuti vastuvõtule järgmiseks päevaks kell 10:
  8. 19.
  9. 20.11.2019 lastekaitsetöötaja KK kodukülastuse aktist (I kd, tl 27) nähtub, et kodu külastati eesmärgiga selgitada välja, miks Z ei ole lasteaias käinud ja kas W-ga on 19.
  10. arsti juures käidud. Varasemate visiitidega võrreldes oli kodu korras, kuid Z mähe oli kaua all olnud. 19.
  11. 13.12.2019 lastekaitsetöötaja KK kodukülastuse aktist (I kd, tl 87) nähtuvalt tehti nimetatud kuupäeval kodukülastus eesmärgiga teostada järelevalvet, pakkuda toetusi ja tuletada meelde dokumentide esitamise vajadust. Varasemaga võrreldes ilmes tagasilangus kodu korrasoleku osas. Ilmnes, et lapse emal ei ole ülevaadet, kui palju laps tegelikult sööb ja millal, Z lasteaias ei käi. 7
(14)19.
  1. 30.12.2019 lastekaitsetöötaja KK kodukülastuse aktist (I kd, tl 79) nähtuvalt tehti etteteatamata kodukülastus põhjusel, et SKA Lasteabi liinilt laekus info Z hooldamata jätmise kohta: lapsel oli alates 21.
  2. silmapõletik, last hoitavat kinnises toas, ta ei tohtivat nutta, muidu saab isalt karistada; peres ei ole midagi süüa, vanemad küsivad Facebooki gruppides süüa nii endale kui ka lastele; peres on vägivald nii laste kui ka ema vastu; sotsiaaltöötajatele ust ei avatud, kuigi kodus põles tuli ja käru oli esikus, lubati kodus olla poole tunni pärast. Mõne aja pärast saadi telefonikontakt laste emaga uuesti, kes ütles, et on Keilas. Tal paluti tulla naastes koos lastega lastekaitse juurest läbi, kuid ta tuli ilma lasteta. Sellele järgnenud kodukülastuse käigus oli korteri põrand seekord puhas, kuid elamistingimused ei olnud paranenud: riideesemed olid tubades hunnikutes, mh ka laste voodites, muutes nii imiku kui väikelapse magamise nendes võimatuks. Otsustati jätkata perevägivalla võimalike ilmingute ning lapse vale kohtlemise uurimist. 19.
  3. 17.02.2020 lastekaitsetöötaja KK ja peretugevdustöötaja SR kodukülastuse aktist (I kd, tl 91) nähtub, et sel kuupäeval kontrolliti pere elamistingimusi ja laste hooldamisega hakkama saamist eesmärgiga selgitada välja vanemlike oskuste ja suutlikkuse areng ja järjepidevus. Kui kodu oli piisavalt korras, siis W puhul täheldati tugevat mähkmepunetust. Lapse ema kohustati käima lastega arstil ning osalema võlanõustaja konsultatsioonil. 19.
  4. 02.04.2020 lastekaitsetöötaja KK kodukülastuse aktist (I kd, tl 68) nähtub, et nimetatud päeval tehti koju etteteatamata külastus. Laste ema keetis parajasti suppi. Lastetoa uks oli kinni ja selle vahele oli pandud midagi, mille tulemusena ei olnud seda võimalik ilma jõuta avada. Toas oli mähkme väel Z, mähe oli väga kaua vahetamata (rippus väljaheidete raskuse all põlvini). Laps oli siiski rahulik ja rõõmus ja olukord tundus talle harjumuspärane. Toas olid laiali teravad juukseklambrid, laps mängis telefoni aku ja muu käepärasega, mänguasju ei olnud. Elutoas magas laste isa, laskmata end häältest häirida. Otsustati jätta pere järelevalve alla, kohustati neid käima kolmel korral nädalas supiköögis ning järgima laste päevarežiimi. 19.
  5. 11.06.2020 lastekaitsetöötaja KK, peretugevdustöötaja SR ja lastekaitsespetsialisti SN kodukülastuse aktist (I kd, tl 6-7, 85-86) nähtub, et nimetatud päeval külastasid avaldaja töötajad kodu. Neile lõi uksest sisenedes vastu tugev hais ja mustuse lehk, ruumid olid mustad ja räpased; Z tuba oli segamini ja haises lapse väljaheidete järgi; laps oli väljaheite määrinud mööbliesemetele ja aknale; lapse voodis polnud voodipesu ega korralikku madratsit; riiulil oli pussnuga; vann ja WC-pott olid väga mustad; Z potivilumuse harjutamiseks vajaliku poti leidis ema koridorist väisukse juures kelkude vahelt; W pesemiseks ettenähtud beebivann oli pärast kasutamist pesemata; beebivoodi seisis elutoas, kus pidevalt mängib teler. Kuigi ema selgitas, et alustatud on suurpuhastust, siis sellele viitavaid märke korteris ei nähtud. Toimikus olevad fotod (I kd tl 10-16) on ilmselt tehtud selle külastuse käigus, sest fotodelt nähtuv haakub aktis kirjeldatuga (nt väljaheitega määritud mööbel, räpane vann). 19.
  6. Samal päeval toimunud kliendikohtumise protokollist (I kd, tl 8, 131) nähtub, et laste ema eitas hügieeniprobleeme ja väitis, et lapsed käivad üle päeva vannis (W beebivannis ja Z suures vannis), neil on seljas puhtad riided, isa tegeleb lastega isegi temast rohkem, 08.06.2020 lasteaeda minnes olid lapse riided puhtad. Samas aktist nähtub, et ema selgitas laste isa panust elukorraldusse viisil, et mees tuleb töölt koju, vaatab öösel telerit või on arvutis ja hommikul jääb magama ning teda ei tohi segada. 19.
  7. Tõenditest järeldub, et lapsed elavad ebahügieenilistest tingimustes, neid ei arendata ja nendega ei tegeleta piisavalt; Z on alatoidetud, teda suletakase tundideks üksinda tuppa, milles on kättesaadavad lapsele ohtlikud esemed; lastel ei vahetata piisavalt sageli mähkmeid, mille tõttu 8
(14)tekivad terviseprobleemid; laste terviseprobleemidega (laste mähkmepunetus, Z allergia ja võimalik silmapõletik, pidev nohu) ei tegeleta ilma kõrvaliste isikute sekkumiseta. (C)
  1. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus asjaolusid ja tõendeid, mis seonduvad vanemate poolt laste arengu- ja terviseküsimustega tegelemisega. 20.
  2. 24.06.2017 logopeed ML iseloomustusest (I kd, tl 111) nähtub, et Z üldmotoorne areng on hilinenud, tal puudub tunnetuslik huvi ümbritseva suhtes, tegutseb üksikute huvipakkuvate mänguasjadega, valdavalt manipuleerib nendega, funktsionaalselt kasutada ei oska. Tegevuses vajab palju täiskasvanupoolset abi ja suunamist. Kõne areng on jäänud oluliselt maha eakohasest normist, mitteverbaalseid vahendeid (nt žeste) ei kasuta, puudub imiteerimisoskus ja kõnemõistmine raskendatud, konteksti toel täidab üksikuid lihtsamaid korraldusi. 20.
  3. Kaheaastase Z suhtes koostatud kliinilise lastepsühholoogi konsultatsiooni aruandest (I kd, tl 132) nähtub, et ema toodud näidetest avaldub, et sageli lapsele suunatud ootused ja küsimused on eale mittevastavad. Ema kirjeldab, kuidas laps annab ise märku, kui tahab magama minna, kuidas last rahustatakse sageli vanusele mittesobivalt, on raskused lapse nutu interpreteerimisega ning ootus lapse iseseisvale tegutsemisele ei vasta vanusele. Kirjeldustest ilmneb vähene oskus mõista 2-aastase kõnearenguraskusega last, tema suutlikkust olukorda mõista, ennast väljendada ja reguleerida. Z vajab järjepidevat logopeedilist abi ja eripedagoogilist sekkumist, vanemad vajavad vanemlikke oskusi arendavaid ja toetavaid teadmisi ja oskusi (nt pereteraapia, perenõustamine, vanemlike oskuste edendamiseks suunatud programmis). 20.
  4. 17.10.2019 SA Tallinna Lastehaigla kirjast avaldajale (I kd, tl 112) nähtub, et pärast W enneaegset sündi (XX.XX.XXXX) suunati laps XX.XX.XXXX vastsündinute ja imikute isakonda; lapse ema teatas, et ei saa teise 2-aastase lapse olemasolu tõttu kodus enneaegse lapse juurde haiglasse jääda ja ta ei saa ka haiglapalatis öösel magada, lahkus 21.
  5. haiglast, külastas last regulaarselt, kuid lühiajaliselt, haiglasse jäämisest keeldus ja lapsega tegelemise vastu huvi üles ei näidanud, laste raviarstiga ühendust ei võtnud. Laps oli kuu aega peale sündi täisenteraalsel toitmisel ja emal rinnapiima ei olnud. Haigla on palunud avaldajal, arvestades lapse huve ja turvalisust, selgitada välja pere kodune olukord ja otsust lapse edasise elukorralduse osas. 20.
  6. 03.01.2020 lastekaitsetöötaja KK kodukülastuse aktist (I kd, tl 96) nähtub, et lapsevanematele on selgitatud vajadust viia Z lasteaeda, kuna ta saab seal tasakaalustatud toitu kodus saadavate kuivainete asemel. Vanemate selgitustest ilmneb, et nad ei mäleta viimast Z-ga perearstil käimise aega ning W-ga ei ole seal käidudki. Kuna Z katsus pidevalt vasakut kõrva, selgitati vanematele vajadust minna koheselt lapsega perearstile. 20.
  7. SA Tallinna Lastehaigla Laboratooriumi tõendist (I kd, tl 71, 129) nähtub, et Z-l on 27.01.2020 diagnoositud toiduallergia. 20.
  8. 04.03.2020 lasteaia kirjast sotsiaaltöötajatele (I kd, tl 126) nähtub, et nimetatud kuupäeval oli Z jälle üle tüki aja lasteaias, nõudis väga palju süüa, sõi aplalt kõike ja tema kõht läks lahti ilmselt põhjusel, et ta sai üle pika aja rohkem süüa. Lapse pesemisel ilmnes mähkmepiirkonna tugev punetus ja tema kammimisel koorikuga kaetud 3-4 cm pikkune arm peas. Lapsel on laisk silm, millega peaks kohe tegelema hakkama ja spetsialisti poole pöörduma. 9
(14)20.
  1. 22.04.2019- 21.07.2020 perioodi kajastavast kokkuvõtlikust aruandest (I kd, tl 98-109), Keila SOS Lasteküla kokkuvõttest tööst perega perioodil 05.11.2019 kuni juuni 2020 (I kd, tl 195-206) nähtuvad järgmised perega seotud asjaolud: - Z ei arendata kodus piisavalt ja tema hügieeniga ei tegeleta, laps on väga nutune, arengus mahajäänud, ta tuuakse lasteaeda vahetamata mähkmega; samas ei vii vanemad last ka korrapäraselt lasteaeda; laps suletakse üksi tuppa; - lasteaeda viies on laps must ja räpane ning teda tuleb enne rühma lubamist pesta; - Z saab kodus kuiva toitu, kodus puuduvad puu- ja juurviljad, lastel puudub kindel päevakava ja W-l rahu lõunaune magamiseks (teler mängib pidevalt); - vanemad ei võõruta kolme aastaseks saavat Z mähkmetest ega õpeta teda potil käima (18.11.2019 seisuga), sest neile tundub mugavam kasutada mähkmeid; - lapse emale on alates 2019 lapse arenguprobleemidega seonduvat selgitatud ja vanemaid on kutsutud mitmeid kordi vestlusele; - vanemad on vajanud toiduabi, mida neile on osutatud; - W enneaegse sünni korral pani lastehaigla sotsiaaltöötaja tähele, et vanemad külastasid last liiga harva, ema valetas, ei hoolinud lapsest (ei tegelenud pojaga vajalike toimingutega, vaid oli ükskõikne ja tegeles pigem telefoniga); ema huvi enneaegselt sündinud poja vastu oli vähene; ei kaalu last ega märgi kaalunumbreid üles; - vanemad ei tegele lastega piisavalt ja neil ei ole oskusi oma elukorralduse parandamiseks. 20.
  2. Eeltoodu tõenditest nende koosmõjus järeldub, et vanemad ei tegele piisavalt laste arenguja terviseprobleemidega, mille tulemusena on Z-l mahajäämus kõnes ja motoorikas; vanemad seavad oma huvid esiplaanile, ei hooli ega huvitu laste heaolust ja turvalisusest. Määruskaebusele lisatud tõendid lastega arsti juures käimisest kajastavad perioodi 12.07.2017 kuni 30.10.
  3. Need ei lükka ümber eelpool tuvastatud asjaolusid. (D)
  4. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus asjaolusid ja tõendeid, mis kajastavad vanemate käitumist peale laste eraldamist perekonnast menetluse jooksul. 21.
  5. 15.06.2020 kliendikohtumise protokollist (I kd, tl 81) nähtub, et laste emalt uuriti, kuidas on läinud peale laste perest eemaldamist ja miks isa kohtumisele ei tulnud. Laste isa olevat kohtumisest teadlik, kuid magab kodus. Vanemale selgitati, et kokkuleppel turvakoduga tuleb koostada pandeemiatingimustes graafik ja esimesele kohtumisele saab minna koos lastekaitsetöötajaga. Laste emale selgitati edaspidist laste tagasisaamise sõltuvust vanemate elukorralduses tehtavatest muutustest (lähtuma peab laste huvidest), mõlema vanema lastekaitsega tehtava koostöö olulisust ja lastele turvalise elukeskkonna tagamisest. Lepiti kokku järgnevas kodukülastuses. 21.
  6. 18.06.2020 lastekaitsetöötaja KK koostatud kodukülastuse aktist (I kd, tl 130) nähtub, et peale laste eraldamist perest kutsuti vanemad 15.
  7. lastekaitse vastuvõtule ja lepiti kokku kodukülastuse aeg mõlema vanema osavõtul. Aktist nähtub, et kodu oli rohkem korras, kuid puhastus oli lõpuni viimata. Laste isa protestis kodu koristamisele sundimisele ja lapse turvakodusse vaatama mineku pärast; ei nõustunud seisukohaga, et laste hügieenitingimused olid olnud halvad ja nendega ei tegeletud. Lepiti kokku suvila külastus, kus pere väitis end elavat. Märgati, et lapsed ei ole peres prioriteet, vanemad ei adu oma rolli ja vastutust laste heaolu tagamisel. Otsustati jätkata järelevalvega ja kohustati vanemaid tegema koostööd peretöötajaga. 21.
  8. SMS-i vahetusest lastekaitsetöötaja ja laste ema vahel (I kd, tl 72, 76, 80, 82, 90, 92, 110, 128, 133, 172 pöördel – 173, 207-210) nähtub, et vanematele on pakutud turvakodu külastust 10
(14)reedel, kuid laste ema selgitas, et laste külastamine on tööpäevadel võimatu, kuna laste isa on tööl. Lastekaitsespetsialist selgitab seepeale emale, et esimene turvakodu külastus peab toimuma tööpäeval, edasi lepitakse kokku suhtlusgraafik, arvestades vanemate soove. Lastekaitsetöötaja palub vanematel tungivalt leida siiski üks päev, et minna laste juurde. Samuti näthub, et lastekaitsetöötajale on arst avaldanud soovi, et ta tuleks ka lapsega tehtavale arstivisiidile kaasa; et lastekaitsetöötaja püüab emaga kokku leppida kodukülastuse aega ja ema avaldab, et tal pole lapse jaoks haiglas mähkmeid ning lastekaitsetöötaja toob need emale. SMS-i vahetusest turvakodu ja laste ema vahel (I kd, tl 181) nähtub, et ema soovib lapsi vaatama tulla ja turvakodu seab eeltingimuseks lastekaitsetöötaja KK-ga eelnevalt aja kokkuleppimise. 21.
  1. Menetluse kestel tehtud fotodelt ilmneb, et pere eluase on koristatud (I kd, tl 174-175). 21.
  2. 22.04.2019- 21.07.2020 perioodi kajastavast kokkuvõtlikust aruandest (I kd, tl 98-109) ilmneb, et pärast maakohtu määruse alusel laste esialgse õiguskaitse korras perest eraldamist perioodil 19.06.2020 – 21.07.2020 elas pere muretult ega tundnud muret laste eraldamise pärast vanematest; kuigi vanemad andisd lubadusi lapsi külastada ja neile seda lastekaitsetöötaja poolt tungivalt soovitati, leidsid vanemad edaspidi vabandusi seda mitte korrapäraselt (kokkulepitud 2 korda nädalas) teha. Vanemate külastuse ajal 03.07.2020 ei näidanud Z üles erilisi emotsioone ja nende lahkudes lehvitas neile ning mängis rahulikult edasi; mõlemad vanemad olid lastega pigem passiivsed kui omaalgatuslikult tegelevad. 11.07.2020 külastuse ajal ei tahtnud Z vanemate juures olla ja kasvatajad avaldasid, et lastel ei ole vanematega lähedast suhet. 21.
  3. 26.08.2020 esitatud vanemate avaldusest (I kd, tl 191) nähtub, et nad on soovinud lõpetada koostöö peretugevdustöötajaga, kuna saavad ise hakkama ja ei näe selleks vajadust. 21.
  4. 18.09.2020 ja 02.11.2020 turvakodu töötaja ER ja lastekaitsetöötaja KK kirjavahetusest (I kd, tl 191-194) nähtub, et vanemad jätsid korduvalt ära turvakoduga kokkulepitud laste külastusi, et tulnud Z sünnipäevale. Z ei teinud toimunud külastuste ajal vanematest eriti välja, ema hoidis W süles ja istus niisama pingil. Isa ei tegelenud lastega ja ei näidanud nende vastu üles huvi.Vanemate lahkudes ei olnud lastel mingeid emotsioone. Laste käitumisest ei loe välja, et nad igatsevad vanemate järele, nad ei jookse neile rõõmuga vastu ega nuta nende lahkumisel. Külastusaegade muutmiseks turvakodusse helistades ei ole ema laste käekäigu kohta huvi tundnud. 21.
  5. 22.10.2020 avaldaja kirjast vanematele (I kd, tl 216) nähtub, et vanemaid teavitati laste osas turvakodu teenuse lõpetamisest ja laste suunamisest perehooldusele. 21.
  6. Eelnimetatud tõenditest nende koostoimes saab teha järelduse, et 11.06.2020 eraldasid lastekaitsetöötajad lapsed perekonnast, kuna selle tingisid eluasemes valitsev olukord ja paar päeva enne kodukülastust saadud informatsioon laste hooletusse jätmise kohta. Lapsed paigutati turvakodusse. Vanematele anti võimalus oma käitumist muuta. Maakohtu 19.06.2020 esialgse õiguskaitse määrusest (I kd, tl 19-22) nähtub, et maakohus kohustas vanemaid täitma avaldaja sotsiaalosakonna ettekirjutusi ning temaga laste huvides avaldajaga koostööd. Vanematega kokkulepitud kohtumisele turvakodus 19.06.2020 vanemad ei tulnud. Põhjuseks toodi, et laste isa ei jõudnud end välja puhata. Ka teise ema poolt pakutud ajal 25.06.2020 kohtumise jätsid vanemad ära. Vanemate poolt esitatud SMS-i vahetusest turvakoduga (I kd, tl 1818) ei ole võimalik järeldada, et avaldaja tegi vanematele takistusi lastega kohtumiseks. 11
(14)Vanemad tulid lapsi vaatama 03.07.2020 ja 11.07.2020, 21.07.2020 käis lapsi vaatamas üksnes ema. Maakohus tuvastas õigesti, et turvakodusse jõudsid vanemad esmakordselt viiendal korral pärast kokkulepitud aega ja kolm nädalat pärast laste turvakodusse toimetamisest. Viimati kohtus ema lastega
  1. a oktoobris ja isa
  2. a augustis. Rohkem ei ole lapsevanemad soovinud lastega kohtuda. Lapsevanemad ei pööranud mingit tähelepanu ega tulnud lastele külla, kui Z sai 3-aastaseks ja W sai 1-aastaseks. Kohtuistungil väljendasid vanemad seisukohta, et on laste eest hästi hoolitsenud ega hinnanud oma käitumist valeks. Maakohus järeldas põhjendatult, et lapsevanemad soovivad oma lapsi näha ainult sõnades, tegelikkuses lastega kohtumiseks midagi ei tehta. (E)
  3. Järgnvalt võtab ringkonnakohus seisukoha, kas vanemad ohustasid oma lapsi sellisel määral, et see andis andis alust maakohtule PKS § 134 lg-s 1 sätestatu kohaldamiseks. Kaebajad märgivad õigesti, et Riigikohtu praktika kohaselt peab kohus igal üksikjuhtumil hindama lapse olukorda ja teda ähvardava ohu iseloomu ning kohaldama tulenevalt konkreetsest olukorrast lapse heaolu tagamiseks ja ohu kõrvaldamiseks vajalikke abinõusid, mis ühest küljest peavad olema lapse heaolu tagamiseks piisavad ja tõhusad, teisalt aga riivama vanema õigusi võimalikult vähesel määral. Õige on iseenesest kaebajate seisukoht, et kõigepealt tuleks kaaluda teisi alternatiivseid võimalusi, et peret koos hoida. 22.
  4. Praeguses asjas tuvastas maakohus, et vanemad jätsid vanema kohustused täitmata, sh ei hoolitsenud piisavalt nende tervise ja arengu eest, sulgesid Z väikelapsena üksinda oma tuppa koos ohtlike esemetega, jätsid lapsed piisavalt hügieeni mõttes hooldamata ja piisava toiduta, elasid lastega antisanitaarsetes tingimustes, millega seadsid ohtu laste elu, tervise ja arengu. Asjas on tuvastatud, et avaldaja poolt enne kohtumenetlust rakendatud meetmed on jäänud positiivse tulemuseta ja koostöö ei toiminud perekonna madala motivatsiooni tõttu: vanemad eitasid probleeme, ema valetas ja isa vältis koostööd avaldajaga. 22.
  5. Maakohus on enne otsuste tegemist laste huvisid ja heaolu ning rakendatud meetmete tulemuslikkust kaalunud. Vanematele anti ka menetluse jooksul võimalus tõestada enda võimekust lapsi ohustamata kasvatada.
  6. juuni
  7. a maakohtu esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusega kohustas maakohus vanemaid täitma avaldaja ettekirjutusi ning tegema laste huvides avaldajaga koostööd. Arvestades asjas esitatud tõendeid ei ole kolleegiumil alust kahelda maakohtu tuvastatud asjaoludes. Sellest tulenevalt asus maakohus õigesti seisukohale, et laste heaolu oli vanematega koos elades ohustatud ja heaolu tagamiseks tuli kohaldada PKS § 134 lg 1 järgi vajalikke abinõusid. 22.
  8. Maakohus ei ole eksinud abinõu valikul. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et vanemad ei ole lastest huvitunud peale laste perest eraldamist ja lastel ei ole kiindumussuhet oma vanematega. Perekonda toetavaid abinõusid ei saa laste heaolu tagamiseks kohaldada, sest vanemate puhul ei ole perspektiivi, et neist saaksid laste eest hoolitsevad vanemad. Kolleegiumi hinnangul puudusid alused esialgse õiguskaitse pikendamiseks või hooldusõiguse peatamiseks, kuna vanemate puhul ei esine asjaolusid, mis takistaksid neil ajutiselt hooldusõigust teostada. Sellises olukorras ei olnud kolleegiumi hinnangul võimalik tagada laste heaolu muude 12
(14)meetmetega kui vanematelt hooldusõiguse äravõtmisega ja laste elu korraldamisega kohaliku omavalitsuse poolt. 22.
  1. Kolleegium märgib vastuseks määruskaebusele, et esmajoones ei ole tähtis vanemate majanduslik olukord ja eluaseme olemasolu või korrasolek. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähendust, kas isa on oma võlad tasunud ja üürinud perele uue korteri. Oluline asja lahendamisel on see, kas vanemad on tahtnud oma käitumist parandada, seadnud esiplaanile eelkõige laste huvid, lubanud ennast õpetada ratsionaalsemaid ja lastele sobilikumaid otsuseid tegema, hoolitsenud laste heaolu, tervise ja turvatunde eest. 22.
  2. Vanemad küll väidavad määruskaebuses, et on valmis igakülgseks koostööks ja soovivad lapsi ise kasvatada, kuid asjas esitatud tõendid ei kinnita, et nad oli valmis tegema hooldusõiguse säilitamiseks koostööd, sh korraldama oma lastele eakohase ning turvalise elu ning seadma oma huvid tahaplaanile. 22.
  3. Põhjendamatu on kaebajate seisukoht, et menetluses esitatud tõendid on vananenud. Tõendid on esitatud mitmeaastase perioodi kohta, kuna avaldaja on tuginenud avalduses mitu aastat kestnud asjaoludele laste kasvatamisel. Asjas on esitatud samas ka tõendid menetluse aja kohta (nt vanemate poolt laste külastamine turvakodus). 22.
  4. Põhjendamatu on määruskaebuse esitajate etteheide kohtule, et nad tegid pakkumisi asja lahendamiseks menetluse jooksul, kuid kohus ei nende arvamuste ja seisukohtadega arvestanud. Vanemate 03.11.2020 menetlusdokumendist nähtub, et vanemad tegid ettepaneku, et avaldaja koostab vanematele kohtuväliselt tegevuskava, mida avaldaja peab täitma, vanemad teevad lastekaitsega koostööd ja võimaldavad teha kokkulepitud aegadel kodukülastusi. Lastekaitsega oleks vanemad niikuinii esialgse õiguskaitse määruse alusel koostööd tegema pidanud. Selle asemel loobusid vanemad neile pakutavatest teenustest. Avaldajate soov, et neile koostatakse tegevuskava, mida avaldaja peab täitma, on sedavõrd formaalne ja konkretiseerimata, et sellest ei ole võimalik järeldada vanemate tahet midagi konkreetset teha. Eelnevalt on tuvastatud, et avaldaja on pärast iga kodukülastust pannud paika eesmärgid, kuid neid ei ole suudetud vanemate suhtumise tõttu aastate jooksul täita. Vanemad ei ole täitnud oma lubadusi, ei ole näidanud omapoolset koostööinitsiatiivi ega tahet oma vanemakohustustega hakkama saada. Vanemad on avaldaja suhtes süüdistavad ja nende motivatsioon on näiline ning ajendatud pigem kohtumenetlusest. 22.
  5. Kaebajate peale kohtulahendit tehtud avaldusest avaldajale ja selle vastusest (II kd, tl 65 – 66) nähtub, et vanemad esitavad oma formaalse nägemuse lastega kohtumiste üldise toimumise kohta, kuid avaldaja konkreetsetele küsimusele kohtumiste kuupäevade, asukohtade ja kellaaegade kohta ei vasta. 22.
  6. Kaebajate väide, et maakohus oleks pidanud koguma omal algatusel tõendeid, mis oleks viinud teistsuguse lahendini, on samuti konkretiseerimata, mistõttu ei ole võimalik hinnata, kellelt oleks pidanud maakohus täiendavaid tõendeid koguma ja millise asjaolu kohta. 14.06.2021 avalduses on avaldajad leidnud, et tõendeid oleks pidanud küsima perearstilt. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei pidanud seda tegema. Avaldaja etteheited puudutavad eelkõige mähkmepunetust ja Z allergia ravimist. Mähkmepunetusega ei pea pöörduma perearsti poole. Allergia on lapsel diagnoositud ja selleks ei pea pöörduma perearsti poole. Vanemad peavad mähkmepunetust ära hoidma ja toiduallergia korral allergeenidest lapse toitmisel hoiduma, 13
(14)samuti lõikama lapse küüned naha kratsimise vältimiseks lühikeseks. Allergilise reaktsiooni puhul tuleb võtta tarvitusele abinõud, st nahka vastavate ravimitega ravida. III
  1. Põhjendamatud on kaebuse etteheiteid, et kohtumäärusest ei nähtu, millise tegevuskava avaldaja vanematele tegi esialgse õiguskaitse ajal ja kohus on rikkunud esialgsest õiguskaitsest tulenevat tegevuskava järgimise kohustust. Maakohus ei kohustanud avaldajat koostama esialgset tegevuskava, seetõttu ei pidanud avaldaja seda koostama ega kohus selle järgimist kontrollima. Kuivõrd avaldaja ei pidanud koostama tegevuskava ja ei ole tuginenud asjaolule, et see on olemas, tuleb jätta rahuldamata kaebajate taotlus nõuda avaldajalt (määruskaebusest ilmselt ekslikult Saue vallalt) välja tegevuskava.
  2. Kaebajad on esitanud määruskaebuses taotluse nõuda MTÜ-lt Caritas andmed või tõend selle kohta, et C on läbinud MTÜ-s Caritas lastevanemate koolituse. Ringkonnakohus ei pea taotluse rahuldamist põhjendatuks, kuna nimetatud asjaolu ei oma vaidluse lahendamisel tähendust. Isegi kui laste ema sellise koolituse läbis, toimus see asjas tuvastatud asjaoludel
  3. aastal ja ei ole andnud tulemusi praeguse vaidluse seisukohalt.
  4. Hagita menetluses kannab menetluskulud

§ 172

lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga) ning seda, et kohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, siis on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg 3).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.