← Eesti

1-18-6723/83

Obsah (8)§ 142§ 76§ 141§ 144§ 64§ 68§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. november 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-6723 (18260100045) Kohtulahend Tartu Maakohtu 08.05.2019 otsus Ranno Mutte

§ 142lg 2 p 1 ja § 144 lg 2 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 5 aastat, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra. Eelvangistusaeg 1 aasta ja 1 päev arvati karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud 29 päeva, tingimisi katseajaga 3 aastat 6 kuud; Tartu Maakohtu 19.05.2020 määrus Ranno Muttelile Tartu Maakohtu 08.05.2019 otsusega mõistetud kandmata karistuse 2 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust täitmisele pööramises Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Valdo Gerassimov Süüdimõistetu Ranno Muttel (isikukood: 37501296028; elukoht: xxxxxxxxxx x xxxxxx xxxxxxx xxxxx-xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx ; viibib vangistuses Tartu Vanglas) tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 kohus määras:

  1. Jätta Ranno Muttel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
  2. Määruse koopia saata Tartu Vanglale, süüdimõistetule ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED I Asjaolud Ranno Muttel on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 08.05.2019 otsusega

§ 142

lg 2 p 1 järgi (mis vastab kehtivale

§ 141

lg 2 p 1) ja mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 144

lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Ranno Muttelile liitkaristuseks 5 aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka Ranno Mutteli eelvangistuses 08.05.201808.05.2019 viibitud aeg, s.o 1 aasta 1 päev ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud karistust, 2 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdlane ei pane 3 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Tartu Maakohtu 19.05.2020 määrusega pöörati Ranno Muttelile Tartu Maakohtu

  1. mai 2019 otsusega mõistetud kandmata karistus 2 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust täitmisele. Ranno Muttel viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning tema karistusaeg algas 03.08.2020 ja lõpeb 02.12.
  2. Tingimisi enne tähtaega võimalus vabanemiseks avanes kinnipeetaval 22.10.
  3. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Ranno Muttel kriminaalkorras karistatud kolmel korral (kaks arhiveeritud), vangistuses viibib esimest korda. Kuriteod on olnud eriliigilised. Varasemalt on karistatud tulirelva ebaseadusliku kandmise eest, seejärel karistati mootorsõiduki ärandamise eest selle ajutise kasutamise eesmärgil. Käesolevalt kannab karistust sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest ja suguühendus eest järeltulijaga. Kuritegu on toime pandud vaimse tervise, seksuaalse motiivi, alkoholi kuritarvitamise, impulsiivsuse ja puuduliku probleemilahendusoskuse tõttu. Kuriteod on olnud nii ettekavatsetud kui ka spontaanselt toime pandud. Kinnipeetava Ranno Mutteli individuaalse täitmiskava täitmise ja käitumise kohta vangistuse jooksul on väljatoodud järgnevad asjaolud: - 08.01.2021-28.02.2021 osales isik tööhõives. - alates 04.06.2021 osaleb sotsiaalprogrammis Uus suund. - alates 13.07.2021 osaleb isik tööhõives. Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustuses antakse hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele. Märgitakse, et Ranno Muttel on ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kõrgohtlik: lapsed (risk ühiskonnas). Oht seisneb tulirelva ebaseaduslikus käsitlemises, mis võib tuua avalikkusele raskeid tagajärgi, kui isik oma oskamatusest vajutab alla päästiku või ei hoolda relva nõuetekohaselt. Samuti seisneb oht seksuaalses väärkohtlemises, mille tagajärjeks võib olla lapse vaimne trauma. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik otsustab kasutada tulirelva, omamata selleks seadusest tulenevat õigust. Samuti on oht tõenäoline kui isiku elukohas viibivad lapseealised tütarlapsed, isik on tarvitanud alkoholi ja käitub impulsiivselt seksuaalse motiivi tõttu ning ei tegele aktiivselt oma seksuaalprobleemide ravi ja ennetusega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 16%. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5a jooksul 7 - 22%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Tartu Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. 2 Kinnipeetava iseloomustuses sisalduvas 09.09.2021 antud kriminaalhooldaja arvamuses märgitakse, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Ranno Muttelile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll ja katseaeg ärakandmata karistusaja lõpuni 02.12.
  4. Kuritegevusriskide maandamiseks kohustada R. Muttelit järgima

§ 75lg 2 p 2, 4, 5, 7, 8 sätestatut: 1.

mitte tarvitama alkoholi - alkoholi tarvitamine on kuritegude sooritamise soodustegur;

  1. otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks otsima endale töökoha või võtma ennast Eesti Töötukassas arvele kohtu määratud tähtajaks, tööga hõivatus on oluline isiku kuritegelike hoiakutega kaasnevate riskide maandamiseks;
  2. mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega - riskide maandamiseks alaealiste tütarlastega suhtlemise minimeerimine;
  3. osalema sotsiaalprogrammis - mille eesmärk on vähendada uue seksuaalkuriteo sooritamise riski. Prokuröri kirjalikust seisukohast nähtub, et Ranno Muttelit ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Positiivsed asjaolud süüdimõistetu puhul on töötamine vangistuses ja kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Vabanemise korral on tal kindel elukoht ja toetavad lähedased. Negatiivne on süüdimõistetu isikuomadused ja kuriteo sooritamise asjaolud. Süüdimõistetu kannab karistust sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest ja suguühenduse eest järeltulijaga. Antud kuritegu eitab kategooriliselt ja ei tunnista end kuriteos süüdi ning leiab, et see on tema endise abikaasa väljamõeldis, kättemaksuks lahkumineku eest. Oma vastutuse eitamine ning rolli pisendamine viitab sellele, et isikule mõistetud karistus ei ole veel täitnud oma eesmärki ning kinnipeetav ei ole mõistnud toimepandud kuritegude raskust ning seda, et selliseid tegusid ei tohi korrata. Lisaks näitab toimepandud kuritegude eitamine ning oma rolli mittenägemine ilmekalt, et süüdimõistetu ei ole valmis kuritegude põhjuseid analüüsima ega oma eluviisis õiguskuulekuse suunas muutusi tegema. Seega süüdlase mõttemaailm ja käitumine on kestvalt kuritegelikud, karistus pole süüdlasele vajalikku mõju avaldanud. Ilmselt pole seda teinud ka käesolev vangistus. Tegemist isikuga kellel on fikseeritud hälbeline seksuaalne käitumine laste suhtes. Lisaks on tal käitumis- ja isiksushäired ning alkoholisõltuvus. Kuriteod on ta toime pannud just alkoholijoobes. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole R. Muttelil näha motivatsiooni muuta enda hoiakuid. Vangla iseloomustuse põhjal on prokurör seisukohal, et selliselt iseloomustatud süüdimõistetult on alus karta uute kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustusest ei leia uusi asjaolusid, mis annaks alust arvata, et karistus on toonud tema käitumisse olulised muutused ja nüüd oleks uute kuritegude toimepanemise risk madal. Uute kuritegude toimepanemise risk tuleneb eelkõige süüdimõistetu varasemast käitumisest. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Ranno Mutteli tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid ja eelkõige ohtu uute kuritegude toimepanemises. Prokurör ei nõustu Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Ranno Mutteli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetu osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil soovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Vabanemise korral üritab oma elu joonde saada. Tänu vanglas viibitud ajale on tekkinud võlad. Aadressil xxxxxxxxx x xxxxx xxxxxxxx xxxxx-xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx elab tema ema. Ema tahab teda sinna elama. Seal on kaks tuba, kus R. Muttel hakkab elama koos emaga. Tööle plaanib ta esialgu minna xxxx xxxxx või kuhu saab. Kindlat töökohta esialgu ei ole. Alkoholijoobes ei ole ta kellelegi liiga teinud ja kuritegusid ei ole toime pannud. Süüdistus on kokku pandud vastavalt tema vastuväidetele ja tema tütrel ei ole mingeid füüsilisi kahjustusi. Ta ei leia, et alkoholiga tal probleeme ei ole ja ta ei jätka elu, millist elu elas enne vanglat. 3 Töökohustused tuleb kainepeaga ära teha. Tal ei ole usku, et vanglast vabadusse saab. On pettunud kohtusüsteemis ja et selline otsus üldse langetati. Miks tal üldse need tingimised peal olid ja ta ei ole selliseid jõledusi korda saatnud. Hobiks on tal puutöö ja asus vanglas puidupingioperaatori õppustele, mis algas septembris ja lõpeb järgmise aasta juunis. Tal on kogemused olemas, aga vajab vastavaid pabereid. II Kohtu põhjendus

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kui mitte vähem kui neli kuud. Ranno Muttel on temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandiku, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus märgib esmalt, et üksnes

§ 76

lõike 2 punktis 1 sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste olemasolu ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm 3-1-1-18-11 p 9.1).

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivse asjaoluna väärib märkimist, et Tartu Vangla esitatud materjalidega s.h kinnipeetava iseloomustusega ning kriminaalhooldaja arvamusega ja lisaks süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlustega on leidnud tõendamist asjaolu, et süüdimõistetul on vanglast ennetähtaegse vabanemise korral võimalus elama asuda oma ema juurde aadressile xxxxxxxxxx x xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx-xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx . Eelmärgituga on tõendatud süüdimõistetul ennetähtaegse vabanemise korral kindla elukoha olemasolu, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise obligatoorne eeldus. Samuti väärib positiivsete asjaoludena märkimist kinnipidamisasutuses tööhõives osalemist, sotsiaalprogrammis „Uus suund“ osalemist, vangistuses distsiplinaarkaristuste puudumist ja alates septembrist puidupingioperaatori kutseõppustel osalemist. Kohtu hinnangul osutuvad aga asjas esinevad negatiivsed asjaolud positiivsetest kaalukamateks. Negatiivsete asjaoludena tuleb arvestada, et Ranno Mutteli poolt toimepandud kuriteo faktilised asjaolud, mille eest ta karistust kannab, on äärmiselt rasked. Tegemist on esimese astme kuriteoga ning arvestada tuleb kuriteo iseloomu ja kannatanu isikut. Ranno Muttel on süüdi mõistetud

§ 142lg 2 p 1 ja § 144 lg 2 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes.

Toimiku materjalidest nähtuvalt olid kannatanuteks süüdimõistetu endise abikaasa alaealine sugulane ja tema enda alaealine tütar. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel on oluline süüdimõistetu enda suhtumine toime pandud kuritegudesse ja hinnang oma varasemale käitumisele. Kohtuistungil avaldas Ranno Muttel, et ei ole neid kuritegusid toime pannud ning on pettunud kohtusüsteemis, et tema suhtes selline otsus langetati. Seega võib järeldada, et süüdimõistetu ei mõista toimepandud kuritegude olemust ja raskust ning vaatamata reaalsele vangistusele ja individuaalses täitmiskavas määratud tegevustele, ei saa pidada karistuse eesmärke täidetuks määral, mis võimaldaks isiku ennetähtaegset vabastamist. Lisaks eeltoodule väärib märkimist, et Tartu Maakohtu 08.05.2019 otsusega on Ranno Muttelile antud võimalus talle mõistetud karistusest 2 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust kanda vabaduses 3 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Kuna Ranno Muttel rikkus talle määratud katseajal registreerimiskohustust ja kohustust mitte tarvitada alkoholi, pöörati Tartu Maakohtu 19.05.2020 4 määrusega Ranno Muttelile Tartu Maakohtu 08.05.2019 otsusega mõistetud kandmata karistus 2 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust täitmisele. Võttes arvesse asjaolu, et süüdimõistetu rikkus katseajal korduvalt käitumiskontrolli kontrollnõudeid, puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu tuleks toime vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral katseaja käitumiskontrolli kontrollnõuete täitmisega. Kahtlusteta mõjutab Ranno Muttel majanduslikku toimetulekut negatiivselt asjaolu, et tal puudub vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud töökoht. Nähtuvalt vangla esitatud kirjalikest materjalidest omandab Ranno Muttel alates septembrist puidupingioperaatori eriala ja kutse omandamine on planeeritud kuni 2022.a. juunikuuni. Kutsehariduse omandamine loob tulevikuks süüdimõistetule vabanemisel paremad võimalused leida endale töökoht ja kindel sissetulek. Seega positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis hinnates ei tekkinud kohtul piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et Ranno Muttel ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.