← Eesti

2-20-8788/30

Obsah (6)§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 17.02.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-8788 Tsiviilasi Y hagi X vastu

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540 eurot, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot. 4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja Q (tlk 5, 11-13). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11).

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse 3 ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja tasunud perioodil 01.01.2020 kuni 21.09.2020 elatist kokku 1440 eurot, s.o keskmiselt 160 eurot kuus (tlk 33). Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade (s.h riided, jalanõud, kingitused) eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. 6. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest miinimumsuuruses. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 570 eurot, s.h: eluasemekulu 85 eurot, lasteaia kohatasu ja kulud 80 eurot, toit 150 eurot, huvialategevus ja haridus 100 eurot, transport 50 eurot, riided ja jalanõud 60 eurot, muud kulud 35 eurot, tervisega seotud kulud 10 eurot. Kostja on esitanud vastuväited hageja igakuiste kulude suurusele. Seega tuleb kohtul esmalt anda oma hinnang hageja poolt väljatoodud kulude mõistlikkusele ja põhjendatusele. 6.1 Hageja on välja toonud eluasemekulud kokku summas 85 eurot kuus. 22.09.2020 eelistungil on hageja seaduslik esindaja selgitanud, et eluasemekulu koosneb kommunaalkuludest, interneti- ja televisioonikulust ning et tegu on 133 m² ridaelamuboksiga, kus elab kokku kolm inimest. Kohtu hinnangul on eluasemekulud vajalikud ja neile märgitud suurus mõistlik. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Ka interneti ja televisioonikulu ei saa pidada hageja puhul ebavajalikuks, kuna eelduslikult kasutab ka hageja nimetatud teenuseid. Seega saab kulusid eluasemele pidada vajalikuks ja mõistlikuks 85 euro ulatuses. 6.2 Hageja käis hagi esitamise ajal lasteaias ning on käinud ka eelkoolis (tlk 6, 8). Alates septembrist 2020 käib hageja koolis ning seega on usutav, et lasteaiakulud on asendunud koolikuludega. Koolis käimiseks on vajalik osta vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid jms. Samuti võivad kaasneda koolis käimisega muud kulud, s.h osta tuleb koolivorm, käiakse ekskurssioonidel, kogutakse klassiraha jms. Kohus peab nimetatud kulusid põhjendatuks 80 euro ulatuses. 4 6.3 Hageja on märkinud toidukuludeks kokku 150 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Kohus peab põhjendatud igakuiseks toidukuluks 150 eurot. 6.4 Huvialategevuse ja haridusekulud koosneb hageja poolt väljatoodu kohaselt xxx jalgpallitrennis osalemise kuludest. Osalemise tasu on 45 eurot, millele lisanduvad võistlustel käimise kulu igakuiselt 10 eurot ning varustus. Kohus leiab, et igasugune hobitegevus ja treening on lapsele kasulik. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hageja ei saaks treeningutel tulenevalt oma tervisest osaleda. Kohus peab põhjendatud igakuiseks kuluks seoses treeningutega 100 eurot. 6.5 Transpordi kulud 50 eurot koosnevad hageja seadusliku esindaja selgituste kohaselt kütusekulust, kuna hagejat on vaja viia trenni ja trennist tagasi, vastasel juhul peaks hageja trenni liikuma kahe bussiga. Kohtu hinnangul on usutav, et teatud transpordikulu võib igakuiselt tekkida ning aja kokkuhoiu mõttes ei ole igakord mõistlik ka ühistransporti kasutada. Kohus peab seega mõistlikuks igakuiseks keskmiseks transpordikuluks 50 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi kostja on nimetatud kulule esitanud vastuväiteid, siis on ta leidnud, et tema teise lapse igakuiseks transpordi kuluks on samuti 50 eurot. Seega jääb kohtule kostja vastuväide selles osas arusaamatuks. 6.6 Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kuigi iga kuu ei ole vajadus uusi riideid osta, siis on mõnel kuul nimetud kulud suuremad. Seega on kohtu hinnangul nimetatud kulu põhjendatud 60 euro ulatuses. 6.7 Muud kulud 45 eurot koosnevad taskurahast, ravimitest, hügieenitarvetest ja meelelahutuskuludest. Kohus peab eluliselt usutavaks, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks). Samuti ei saa pidada ebamõistlikuks kulutusi hügieenitarvetele, taskurahale ja meelelahutusele. Kohtu hinnangul on 45 eurot nimetatud kuludele mõistlik ja vajalik. 6.8 Seega on hageja igakuised kulud eluliselt usutavad ja põhjendatud 570 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab 285 eurot. 7.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on 5

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on välja toonud, et ta õpib residentuuris, mille eest arst-residentide töötasuks

  1. aasta 1.aprillist alates on arvestatud 1758, 09 eurot kuus. Lisaks alates juuni kuni oktoober 2020 töötas kostja xxxs, kus keskmine palk oli 377 euro kuus. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on perioodil 01.06.2020- 30.11.2020 kostjale tehtud väljamakseid 13 137,27 eurot (tlk 88). Seega on kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks ca 2190 eurot. Samuti nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et 09.04.2020 on xxx OY tasunud märtsi 2020 eest 5116,20 eurot (tlk 43-54). Kostjale kuulub sõiduauto Volkswagen Golf Plus (tlk 55) ning korteriomand Tallinnas (tlk 99). Kostja on välja toonud, et tema igakuised kulud kokku moodustavad ca 1182,44 eurot, s.h korterilaen 805,40 eurot; ERGO kindlustus 147,04 eurot; kommunaalkulud 150 eurot; elekter 10 eurot; kodune internet 22 eurot; telefon 18 eurot (kostja ja tema lapse telefon); kodutarbed umbes 30 eurot. Samuti on kostja välja toonud oma teise lapse kulud, s.h toit 100 eurot; kooli igakuine makse 201 eurot, 60 eurot ja kooli toit 25 eurot; aastas kooli arve 2420 eurot ja toit eraldi 300 eurot aastas; lapse huvialategevus 25 eurot kuus; lapse huvialategevuse inventar 125 eurot; lapse transport 50 eurot; lapse riided ja jalanõud 60 eurot; lapse muud kulud 80 eurot; tervisega seotud kulud 25 eurot. Kostja on välja toonud ka oma ema kulud, sh toit 180 eurot, hügieenitarbed 50 eurot ja tervis 20 eurot. Igakuiste kulude osas on kostja esitanud tõendina üksnes laenulepingu, mille kohaselt tuleb kostjal igakuiselt pangale tasuda 805,40 eurot (tlk 56-59). Muid kulude olemasolu tõendavaid dokumente ega kulude kandmist tõendavaid dokumente ei ole kostja esitanud. Kohus peab eluliselt usutavaks, et kostjal teatud kulud igakuiselt tekivad, s.h nii eluasemele, toidule, hügieenile, sidele. Samuti on usutav, et kuna kostjal on veel üks alaealine laps (tlk 26), siis tuleb ka teda ülalpidada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta peaks täiendavalt oma ema ülalpidama. Kohus on seisukohal, et kuna kostja ei ole töövõimetu ega varatu ning tema igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on 2190 eurot, siis on kostja majanduslikult võimeline hagejale elatist tasuma. Kostja ei ole tõendanud, et elatise väljamõistmine kahjustaks teda või tema teist alaealist last. Samuti on kostjal vajaduse korral võimalik teatud enda kulude osas igakuiselt kokku hoida. Kohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-21-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite 6 saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.
  2. Samuti on hageja palunud välja mõista elatise tagasiulatuvalt summas 1165 eurot.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Kohus on juba 17.06.2020 määruses selgitanud, et hagejal on õigus nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, s.o käesoleval juhul perioodi eest 15.06.2019-15.06.

  1. Kohus on palunud välja tuua arvutuskäik, mida hageja kostjalt tagasiulatuvalt välja palub mõista ning esitada selgitused ja tõendid, mida hageja on varem teinud elatise nõudmiseks, st kas, kui tihti ja mismoodi on hageja pöördunud kostja poole elatise saamiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks kostjalt järjepidevalt elatist nimetatud perioodil nõudnud. Samas ei mõjuta järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu. Kohtu hinnangul ei ole tagasiulatuva elatise väljamõistmine 7 kostjale ebamõistlikult koormav ega asetaks teda äärmiselt raskesse olukorda. Kostjal on seadusest tulenev kohustus oma alaealist last ülalpidada ning kohtu hinnangul on ta majanduslikult suuteline seda tegema. Perioodil 15.06.2019-31.12.2019 oleks kostjal tulnud elatist tasuda kokku 1485 eurot. Kohus arvestab, et aastal 2019 oli miinimumelatiseks 270 eurot (270 x 5 kuud + 270/30päevaga x 15 päeva). 01.01.2020 -15.06.2020 oleks tulnud kostjal tasuda elatist kokku summas 1567,50 eurot (285 x 5 kuud + 285/30 x 15 päeva). Seega kokku tuli kostjal tasuda 3052,50 eurot. Nimetatud perioodil on kostja tasunud hagejale elatist 2227 eurot (tlk 97). Seega on tasumata 825,50 eurot.
  2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuiselt elatis summas 285 eurot alates 16.06.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuv elatis perioodi eest 15.06.2019 kuni 15.06.2020 summas 825,50 eurot. Elatise summad tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu 5.ndaks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h perioodil 29.06.2020 kuni 04.11.2020 tasutud 970 eurot (tlk 97).
  3. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud
  4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega puudub ka vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.