← Eesti

2-19-117278/60

Obsah (9)§ 162§ 428§ 637§ 405§ 633§ 639§ 168§ 150§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 29. oktoober 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-117278 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finant

) § 405 järgi lihtsustatud korras ja rahuldas hagi 20. septembri 2021 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jättis maakohus

§ 162lg 1 alusel kostja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.

4.

  1. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena hageja loetletud lepingute sõlmimise ja arvete esitamise. Kostja nõustus, et arved on tasumata, ega vaidlustanud põhivõla või viivise summasid. Järelikult oli Elisal õigus lepingud üles öelda. 4.
  2. Lepingute järgi kohaldatakse neile Elisa üldtingimusi, mille p-de 5.2.1 ja 7.1 näevad ette arvete õigeaegse tasumise kohustuse. Kostja on seda kohustust rikkunud ja tema viibimine kinnipidamisasutuses ei tähenda rikkumise vabandatavust. Elisal tekkis võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg-te 1 ja 7, § 101 lg 1 p 6 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist; VÕS § 113 lg 1 alusel viivist ning VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulu hüvitamist. 4.
  3. Vastuväited nõude loovutamisele ja arvete vormistamisele pole põhjendatud. Loovutuse kohta esitas hageja Elisa digitaalselt allkirjastatud kinnituskirja, millest nähtuvad nii loovutuse saaja kui ka loovutatud nõuete aluseks olevad lepingud. Arved järgivad ümardamise reegleid. 4.
  4. Tõendatud pole vastuväide, nagu oleks kostja tellinud ainult paketi kuutasuga 8 eurot. Mõlemas liitumislepingus on märgitud hinnapakett Nutikalt piiramatu 8, aga kostja tellis neis lisateenuste M-internet, mille paketi hind on vastavalt hinnakirjale, samuti kohalikud-ja väliskõned. Nii lähtus Elisa õigesti kokku kuutasust 8,30 eurot, millele lisandus käibemaks. 2

(3)APELLATSIOONKAEBUS
  1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale
  2. oktoobril 2021 apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada ja lõpetada tsiviilasja menetluse

§ 428lg 2 alusel või teise võimalusena saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kostja soovib esitada oma väiteid suuliselt istungil. Ta esitas koos kaebusega väljatrüki artiklist, milles tutvustatakse paketti Nutikalt piiramatu

  1. Ta soovib sellega tõendada, et paketis juba sisaldus teenus M-internet. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest

§ 637lg 1 p 6 ja lg 2¹ alusel.

7.

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa 2 000 eurot. Hageja nõue ei ületa 2000 eurot, st maakohus lahendas lihtmenetluse asja

§ 405lg 1 tähenduses.

8. Ringkonnakohus ei pea

§ 637

lg 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Neid aluseid käesolevas asjas ei esine. Maakohus tuvastas lepingute sõlmimise ja kohaldas neile asjakohaseid VÕS-i sätteid. Ühtlasi vastas kohus piisavas ulatuses kostja vastuväidetele. Seega puudub alus hinnata, et asi oleks lahendatud põhimõtteliselt valesti. 9. Lisaks välistab kaebuse menetlemise

§ 637

lg 1 p 6, mis sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui selle väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Käesoleval juhul on tegemist ka sellise olukorraga.

§ 633lg 2 p 3 ja lg 3 kohaselt peab apellatsioonkaebus sisaldama selle põhjendusi.

Seadus ei näe ette võimalust, et apellant saaks hiljem oma apellatsiooniväiteid sisuliselt laiendada. Kaebuses on ainult üks väide teenusepaketi hinna avaliku tutvustuse kohta, aga ka selle õigsuse korral ei saaks kaebust rahuldada. Nimelt tulenevad kostja ja Elisa õigused ja kohustused nende vahel sõlmitud lepingutest (VÕS § 3 p 1, § 8 lg-d 1 ja 2), mitte aga teenusepakettide avalikust tutvustamisest. 10. Põhjendatud ei ole kostja taotlus, et menetlus tuleks

§ 428

lg 1 järgi lõpetada, sest selles sätte loetletud alustele kosja ei tugine (lg 1) ja kohus ei tähelda ka muud seadusest tulenevat menetluse lõpetamise alust (lg 2). 10.1. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Maakohus jättis õigesti

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda, sest hagi rahuldati.

Menetluskulude rahalist suurust maakohus veel kindlaks ei määranud. 11.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus ei edasta kaebust hagejale vastamiseks ja nii ei teki hagejal apellatsioonimenetluses kulusid, st talle pole vaja määrata tähtaega kulunimekirja esitamiseks. 12. Kohtu andmetel ei tasunud kostja riigilõivu, mistõttu ilmselt ei teki küsimust selle tagastamisest. Kui kostja lõivu siiski tasus, saab ta esitada tagastamise taotluse menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses maakohtus (

§ 150lg 1 p 2).

Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele pangakontole lõiv tagastada. Lõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 6).

13.

§ 638lg 9 alusel on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.