lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Martin Tederi vahi all viibitud aeg 27.09.2021 kuni 5.11.2021 s.o 1 kuu 9 päeva vangistust ning Martin Tederi kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 10 (kümme) kuud 21 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel asendada täitmisele pööratud vangistus 10 kuud 21 päeva üldkasuliku tööga 321 (kolmsada kakskümmend üks) tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 12 (kaksteist) kuud alates käesoleva määruse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada Martin Tederit üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel täitma
§-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja §-s 75 lg 2 p 9 sätestatud kohustust: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) alluma elektroonilisele valvele 2 (kahe) kuu jooksul alates elektroonilise valve seadme süüdimõistetu keha külge kinnitamisest. Martin Tederi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtumääruse kuulutamisel ja ta viivitamatult vahi alt vabastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) määruskaebuse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 9.09.2019 otsusega tunnistati Martin Teder süüdi
järgi mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta ja karistati vangistusega 12 kuud.
lg-te 1, 3 alusel jäeti Martin Tederile mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Martin Teder ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud
Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 9.09.2019 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist otsuse jõustumisest, s.o alates 25.09.
§-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik heidab Martin Tederile ette 31.08.2020 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele mitteilmumist. Registreerimislehe (tl 13 pöördel) kohaselt 17.08.2020 registreerimine toimus telefoni teel. Järgmiseks registreerimise ajaks on märgitud 31.08.2020, mil süüdimõistetu ei ilmunud. Martin Tederi kohtuistungil antud ütluste kohaselt võis olla, et 31.08.2020 registreerimine oli kokku lepitud telefonitsi. 31.08.2020 registreerimas ta ei käinud, kuna viibis sel ajal juba välismaal, kuhu läks 2020 aasta augustikuus ( täpsemat aega ei mäleta). Seega on tõendid kattuvad asjaolus, et Martin Teder oli teadlik registreerimisele ilmumise kohustusest 31.08.2020, mis oli temaga kokku lepitud eelmisel registreerimisel, kuid 31.08.2020 ta registreerimisele ei ilmunud. Nagu kohus edaspidi tuvastab, lahkus Martin Teder tõepoolest 2020 aasta augustikuu lõpus Eestist Soome Vabariiki. Seega ei saanud ta 31.08.2020 registreerimisele ilmuda välisriigis viibimise tõttu. Kohus leiab, et süüdimõistetu rikkus registreerimiskohustust tahtlikult ja mõjuva põhjuseta. Kuna süüdimõistetu jättis 31.08.2020 registreerimisele ei ilmumata, on ta rikkunud
Kohtumenetluse käigus on kriminaalhooldusametnik loobunud etteheidetest seoses võimaliku registreerimiskohustuse rikkumisega 04.09.2020 ja 11.09.
lg 1 p-s 6 sätestatud kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus leiab, et tegemist on tahtliku ja mõjuva põhjuseta toimepandud rikkumisega. Paljasõnaline on süüdimõistetu väide, et ta oli sunnitud Eestist lahkuma elu või tervist ähvardava ohu tõttu. Isegi eeldades süüdimõistetu väite õigsust ( et ta oli ise langenud mõne kuriteo ohvriks) ei saa Eestist lahkumist pidada põhjendatuks, kuna süüdimõistetu jättis kasutama kõik muud võimalused enda õiguste ja huvide kaitseks ( pöördudes näiteks õiguskaitseorganite poole). Kriminaalhooldusametnik on ettekandes viidanud mitmele Martin Tederi suhtes menetluses olevale kriminaalasjale. PPA 17.01.2020, 10.09.2020 ja 6.10.2020 vastustest (tl-d 11-12, 18) nähtub, et 6.01.2020 alustati kriminaalmenetlust
lg 2 p 2 tunnustel selles, et Martin Teder kasutas füüsilist vägivalda oma xxxxxxxxxxx suhtes, kuid menetlus lõpetati 18.09.2020 tõendamatuse tõttu. 01.07.2020 alustatud kriminaalasjas on M. Tederile esitatud kahtlustus
2.09.2020 alustati kriminaalmenetlust
lg 4 alusel täitmisele.
lg 1 kohaselt ei tähenda vangistuse täitmisele pööramine siiski automaatselt seda, et see vangistus tuleb kinnipidamisasutuses reaalselt ära kanda. Viidatud sätte kohaselt võib kohus vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ehk siis seadusandja on näinud n-ö viimase õlekõrrena reaalse vanglakaristuse vältimisel ette vangistuse üldkasuliku tööga asendamise võimaluse. Üldkasuliku töö tegemine eeldab formaalses mõttes seda, et isik on töö tegemisega nõus (
Kuigi töövõimekaardi ( tl 8) kohaselt on Martin Teder puuduva töövõimega isik, Martin Teder kohtuistungil kinnitas, et ta on nõus tegema üldkasulikku tööd ja kinnitas, et tervisest või muust tulenevaid takistusi tal üldkasuliku töö tegemiseks ei ole. Kohtule on eelneva töökogemuse pinnalt teada, et sageli on üldkasuliku töö tegemiseks võimelised olnud ka puuduva töövõimega isikud. Seetõttu ei välista kohus vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ka käesoleval juhul. Ka üldkasuliku töö tegemisega kaasneb käitumiskontrollile allumise kohustus, sellele lisandub üldkasuliku töö tegemise kohustus. Asjaolu valguses, et süüdimõistetu ei soovinud varem käitumiskontrollile alluda, on kohtu jaoks mõneti kaheldav, kas Martin Teder on üldkasuliku töö tegemiseks sobiv isik. Samas on Martin Tederi kriminaalhooldusametnik pidanud vangistuse üldkasuliku tööga asendamist siiski võimalikuks. Kohus ei pea õigeks süüdimõistetu olukorda kriminaalhooldusametniku vastava taotluseta ( vangistus reaalselt täitmisele pöörata) raskendada, mistõttu peab ka kohus võimalikuks süüdimõistetule veel vastu tulla ja mitte teda saata reaalselt vangistust kandma. Kui Martin Teder hoiab kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi ka edaspidi kontrollnõudeid ja -kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku taotluse alusel pöörata tema vangistuse täitmisele (
lg 6), sh võib ka vaid üks käitumiskontrolli nõude rikkumine olla piisav, saatmaks ta kinnipidamisasutusse.
lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule. Seega tuleb Martin Tederil jätkata senise kriminaalhoolduse nõuete täitmist. Süüdimõistetu isikust tuleneva riski ( käitumiskontrollist kõrvalehoidumise vältimiseks) peab kohus otstarbekaks määrata talle
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kinnitusel ( tl 65) on Martin Tederi suhtes aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elektroonilise valve kohaldamine võimalik. Süüdimõistetu kohtuistungil kinnitas, et on nõus elektroonilisele valvele allumisega. Seega on täidetud ka formaalsed eeldused elektroonilise valve 5
-1 lg 3 kohaselt elektroonilise valve tähtaja võib määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus peab mõistlikuks kriminaalhooldusametniku taotletud kahekuulist tähtaega. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku kohustada süüdimõistetut ka osalema programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Kohtule on teada praktikast ja seda on tunnustanud ka Riigikohus, et
lg-le 4 tuginedes rakendatakse isiku kohustamist muuhulgas osalema alkoholi tarvitamise häire uuringus. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7.03.2019 määrus asjas 1-09-14104, p 25). Käesoleval juhul on süüdimõistetu kohtule avaldanud, et on nõus osalema alkoholitarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Seega on kohtul alust kaaluda ka sellise kohustuse panekut süüdimõistetule. Süüdimõistetu kohtuistungil möönis, et tal esineb alkoholiga liialdamist. Samas süüdimõistetu eelnevad käitumiskontrolli nõuete rikkumised ei ole kuidagi seotud alkoholi tarvitamisega. Ka ei saa hetkel asuda seisukohale, et Martin Teder oleks katseajal alkoholijoobes toime pannud mõne uue süüteo. Eeltoodud asjaoludel ei pea kohus siiski põhjendatuks kohustada süüdimõistetut osalema programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Soovi korral on süüdimõistetul võimalik oma väidetava alkoholiprobleemiga tegeleda ka vabatahtlikult. Tartu Maakohtu 4.12.2020 määrusega kuulutati Martin Teder tagaotsitavaks ja kohaldati tema suhtes kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendina vahistamist. Nagu kohus juba eespool tuvastas, on Martin Teder kinni peetud 27.09.2021.
Seega on ta Tartu Maakohtu 9.09.2019 otsusega mõistetud karistusest 12 kuud vangistust käesolevaks ajaks ära kandnud 1 kuu 9 päeva vangistust ( ajavahemik 27.09-5.11.2021) ja kandmata 10 kuud 21 päeva vangistust.
lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd. Seega tuleb Martin Tederi vangistus asendada üldkasuliku tööga 321 tundi.
lg 3 kohaselt ei või üldkasuliku töö tegemise tähtaeg ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud. Arvestades töötundide arvu, süüdimõistetul terviseprobleemide olemasolu, peab maakohus põhjendatuks määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 12 kuud. See teeb umbes 26-27 tundi kuus, mis ei tohiks kuidagi olla süüdimõistetule üle jõu käiv. Kuna kohus Martin Tederi vangistust hetkel reaalselt täitmisele ei pööra, tuleb tema suhtes kohaldatud tõkend vahistamine kohtumääruse kuulutamisel tühistada ja süüdimõistetu vahi alt vabastada. See ei tähenda, et süüdimõistetu võiks vabanemisel siirduda mistahes kohta. Kuni käesoleva määruse jõustumiseni peab Martin Teder jätkama kontrollnõuete täitmist Tartu Maakohtu 9.09.2019 otsuse alusel, sh on ta kohustatud elama kindlaksmääratud elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.