← Eesti

2-20-9354/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-9354 Tsiviilasi A.A. hagi B.B. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. septembri
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja XXXXXXXXXXX) (hageja): A.A. (isikukood Vastustaja (kostja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kristel Kangilaski RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Tartu Maakohtu
  5. septembri
  6. a määrus menetluskulude jaotuse (resolutsiooni p 4) ja suuruse (resolutsiooni p-d 5-7) osas ning teha selles osas uus määrus, millega jätta abielu lahutamise nõudega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja ühisvara jagamise nõudega seotud menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks hüvitis 652 eurot 50 senti.
  7. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
  8. Lugeda maakohtu määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „
  9. Võtta vastu hageja hagist loobumine.
  10. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-
  12. Tagastada A.A. poolt ühisvara jagamise hagilt tasutud riigilõivust (300 eurot) pool, s.o 150 eurot A.A. arveldusarvele X (Swedbank AS).
  13. Jätta abielu lahutamise nõudega seotud menetluskulud poolte endi kanda ja ühisvara jagamise nõudega seotud menetluskulud hageja kanda.
  14. Määrata B.B. ühisvara jagamise nõudega seotud menetluskulude suuruseks 652 eurot 50 senti (käibemaksuga), mis koosneb esindajatasust 262 eurot 50 senti ja dokumentaalse tõendi saamise kulust 390 eurot.
  15. Mõista A.A.lt välja B.B. kasuks menetluskulude katteks hüvitis 652 eurot 50 senti.
  16. A.A. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.“
  17. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
  18. Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
  19. A.A. (hageja) esitas
  20. juunil 2020 Tartu Maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks.
  21. Tartu Maakohtu
  22. juuni
  23. a osaotsusega lahutati poolte abielu, menetlust jätkati ühisvara jagamise nõudes.
  24. Hageja esitas
  25. augustil 2021 taotluse hagist loobumiseks. Hageja palus jätta poolte õigusabikulud poolte endi kanda.
  26. Kostja nõustus hagist loobumisega, kuid palus menetluskulud jätta hageja kanda. MAAKOHTU LAHEND
  27. Tartu Maakohus võttis
  28. septembri
  29. a määrusega hagist loobumise vastu (resolutsiooni p 1) ja lõpetas menetluse (p 2). Kohus jättis menetluskulud hageja kanda (p 4), määras kostja menetluskulude suuruseks 735 eurot (käibemaksuga, p 5) ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks hüvitise 735 eurot (p 6) ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni (p 7). Maakohus leidis, et kuna hageja on hagiavaldusest loobunud, tuleb tsiviilasjas menetlus lõpetada. 2 TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 kohaselt jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et tegemist on hagilise abieluasjaga, milles tavapäraselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TSMS § 164 lg 1). Samas kehtib menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu kulude kandmise kohta erinormina TsMS § 168 lg
  30. Samuti võib kohus TsMS § 164 lg 2 kohaselt jagada kulud lg-s 1 sätestatust erinevalt, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Käesoleval juhul on tegemist abikaasade ühisvara jagamist puudutava vaidlusega, milles hageja loobus enne kohtuotsuse tegemist hagist. Hagejal on õigus igal ajal hagist loobuda, kuid kostja on kandnud vaidlusega seoses olulisi kulusid, mille täielikult kostja kanda jätmine oleks kostja suhtes ebaõiglane. Muuhulgas on kostja lasknud hinnata ühisvarasse kuuluva kinnisasja, mis on toimunud mõlema poole huvides. Kuivõrd menetlus lahendini ei jõudnud, on eeltoodut arvestades põhjendatud ja õiglane jätta ühisvara jagamist puudutavad menetluskulud TsMS 164 lg 2 ning § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks õigusabikulud 345 eurot koos käibemaksuga ja tasu kinnisasja eksperthinnangu eest 390 eurot koos käibemaksuga. Kokku on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabiteenust 8 tunni ulatuses. Kostja on
  31. juulil 2021 esitanud kohtule eksperthinnangu ühisvarasse kuuluva kinnisasja väärtuse kohta. Tegemist on dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 1 mõttes. Kuivõrd pooltel oli vaidlus kinnisasja väärtuse üle, sisaldab ekspertiisiakt andmeid asja lahendamiseks tähtsa asjaolu, st kinnistu väärtuse kohta. Eksperthinnangu maksumus oli 390 eurot koos käibemaksuga. Kohus leidis, et esindaja tunnitasu määr 40-45 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning kohtumenetluse kestust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 345 eurot. Kostja esindaja ajakulu 8 tundi on mõistlik ja põhjendatud. Lisaks on vajalik ja põhjendatud kulu eksperthinnangu tasu 390 eurot. Kokku on kostja põhjendatud menetluskulud 735 eurot koos käibemaksuga. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja menetluskulud summas 735 eurot ja viivis menetluskuludelt. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  32. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse resolutsiooni p-de 4-7 tühistamist ja tühistatud osas uue määruse tegemist, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda või alternatiivselt vähendada kostja õigusabikulude suurust 172 euro 50 sendini ja jätta kinnistu hindamiskulu 390 eurot välja mõistmata. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 168 lg
  33. Menetluskulud tuleb jätta üldreegli kohaselt menetlusosaliste endi kanda. Hageja palub vähendada hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust. Kostja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt 4 tunni ulatuses, s.o vastus hagile 2 tundi, esindamine kompromissläbirääkimistes, teate koostamine kohtule seoses kompromissi ja eelistungiga 1 tund ja menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund. 3 Hageja on seisukohal, et kostja esindaja ei ole kasutanud menetlusõigusi heauskselt ning on menetlust venitanud, st jätnud seadusest tuleneva vastuhagi esitamata ja viinud kohtu eksitusse, kui taotles eelistungi korraldamist, mille maakohus ka rahuldas. Kuna pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab, tuleb jätta kinnisvara hindamise kulu 390 eurot hagejalt välja mõistmata.
  34. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Kuivõrd hageja loobus hagist ning kostja oli sunnitud oma õiguste kaitseks kasutama õigusabi, sh kandma kulutusi poolte ühisvarasse kuuluva kinnistu väärtuse väljaselgitamiseks, kohaldub TsMS § 168 lg 4, mis on erinormiks TsMS § 164 lg 1 osas. Kohus määras vastuhagi esitamise tähtajaks
  35. augusti 2020, st 3 nädalat peale hagejale hagi tervikteksti esitamiseks määratud tähtaega. Hageja hagi tervikteksti ei esitanud. Kuivõrd hageja oli avaldanud soovi jätta kinnistu hageja ainuomandisse, sh oli hageja seisukohal, et kinnistu väärtus on vaid 25 000 eurot, oli kostjal vaja oma õiguste kaitseks korraldada kinnistu hindamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  36. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel menetluskulude jaotuse ja suuruse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4-7) osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab abielu lahutamise nõudega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja ühisvara jagamise nõudega seotud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks hüvitise 652 eurot 50 senti.
  37. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse ja suuruse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4-
  38. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.
  39. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 kohaselt hageja kanda. Hageja leiab, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. 10.
  40. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude jaotamisel ja rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb eristada abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõude menetlemisega seotud kulusid. Tartu Maakohtu
  41. juuni
  42. a osaotsusega lahutati poolte abielu (osaotsus on jõustunud) ning menetlust jätkati üksnes ühisvara jagamise nõudes. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb abielu lahutamise nõude menetlemisega seotud kulude, st kuni osaotsuse tegemiseni kantud menetluskulude osas kohaldada TsMS § 164 lg-t 1, mille kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Abielu lahutamise nõude puhul on tegemist hagilise abieluasjaga ning see nõue lahendati sisuliselt osaotsusega, millega poolte abielu lahutati. Sellest nõudest hageja ei loobunud, mistõttu ei ole põhjendatud selle nõude osas tekkinud menetluskulusid jaotada TsMS § 168 lg 4 alusel. Abielu lahutamise nõue ei ole ka abielu varavahekorral põhinev vaidlus, samuti ei esine ringkonnakohtu hinnangul selle nõude osas muid TsMS § 164 lg 2 kohaldamise eeldusi. Seega tuleb abielu lahutamise nõudega seotud menetluskulud jätta TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda. 4 10.
  43. Ringkonnakohus leiab, et ühisvara jagamise nõude menetlemisega seotud kulude osas kohaldas maakohus õigesti TsMS § 168 lg-d 2 ja
  44. Hageja käsitlus, et kuna tegemist on hagilise abieluasjaga, mistõttu tulnuks menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda, ei ole põhjendatud. Hageja loobus ühisvara jagamise nõudest. Kui hageja loobub hagist ehk menetluse kestel ise loobub oma hagiga taotletud eesmärgist, tuleb temal kui menetluse põhjustajal kanda TsMS § 168 lg 4 alusel menetluskulud. Tegemist on erinormiga TsMS § 164 lg 1 suhtes, mis reguleerib menetluskulude jaotust asja sisulise lahendamise korral. Seega tuleb ühisvara jagamise nõudega seotud menetluskulud jätta TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 alusel hageja kanda.
  45. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
  46. veebruari
  47. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Maakohus leidis, et kostja menetluskulud summas 735 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja menetluskulude hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning puuduvad alused kulude põhjendatuse ning vajalikkuse ümberhindamiseks. 11.
  48. Hageja väide, et kinnisasja hindamise kulu tuleb jätta talt välja mõistmata, sest pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab, ei ole põhjendatud. Dokumentaalse tõendi saamise kulu on TsMS § 143 p 2 kohaselt menetluskulu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjatundja arvamus ühisvarasse kuuluva kinnisasja väärtuse kohta on ühisvara jagamise vaidluses asjakohane tõend. Seda sõltumata sellest, kas kostja esitas vastuhagi, kuivõrd ka hageja enda hagis esitatud nõue (jätta kinnisasi hageja ainuomandisse) eeldas kinnisasja väärtuse tuvastamist. 11.
  49. Kuna ringkonnakohus muudab osaliselt menetluskulude jaotust, siis tuleb muuta ka hüvitatavate menetluskulude suurust. Ringkonnakohus loeb kuni
  50. juuni
  51. a osaotsuse tegemiseni kantud menetluskuludest poole seotuks abielu lahutamise nõudega ja poole ühisvara jagamise nõudega. Kostja esitatud menetluskulude nimekirjas ei ole abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõuetega seotud menetluskulud selgelt eristatavad. Kuivõrd kostja vaidles sisuliselt vastu ka abielu lahutamise nõudele, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud lähtuda eeldusest, et kostja menetluskulud jaotusid mõlema nõude vahel võrdselt. Kostja
  52. augustil 2021 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindajal kulunud hagiavaldusega tutvumisele, õiguslikule analüüsile, kostja seisukoha väljaselgitamisele ja hagiavalduse vastuse koostamisele 3 tundi tunnitasuga 40 eurot ja esindamisele kompromissläbirääkimistes ning teate koostamisele seoses kompromissi ja eelistungiga 1 tund tunnitasuga 45 eurot, s.o 165 eurot. Sellest pool, mis on seotud abielu lahutamise nõudega, s.o 82 eurot 50 senti jääb kostja enda kanda. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada selles osas hagejalt menetluskulude hüvitise väljamõistmise osas. Kokkuvõttes tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud 652 eurot 50 senti (735 eurot - 82 eurot 50 senti).
  53. Kuivõrd hageja määruskaebus rahuldatakse osaliselt, siis tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta TsMS 164 lg 1 järgi poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole vaja määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.