← Eesti

2-21-7392/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 29. oktoober 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-7392 Tsiviilasi Aktsiaseltsi Hol

) § 63 lg-le 1, mille kohaselt saab haldurilt kahju hüvitamist nõuda võlgnik või võlausaldaja või isik, kes võib nõuda massikohustuse täitmist. Hageja ei ole ükski neist isikutest. Viidatud säte ei välista deliktiõigusliku nõude esitamist, sest iga isik on kohustatud hüvitama tema poolt teisele isikule tekitatud kahju. Siiski on kohustatud isik sellisel juhul juriidiline isik, mitte tema organ (haldur).

§ 63lg 1 reguleerib aga pankrotimenetluse nn sisesuhet sätestades piiratud, pankrotimenetlusega seotud isikute ringi. 2

(5)Kokkuvõttes ei saa ka deliktiõiguslikult olla edukas nõue kostja kui halduri vastu neil asjaoludel, mis hageja on hagi alusena nimetanud. 2.2.

§ 63

lg 1 ei ole hageja suhtes kohaldatav, mistõttu ei kohaldu sama paragrahvi teises lõikes sätestatud aegumistähtaeg. Võimalikule kahjunõudele rakendub kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev üldine nõude aegumistähtaeg, mis on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hagiavalduse kohaselt ei ole kahju veel tekkinud, vaid see sõltub kohtulahenditest; hagiavalduses on hageja konstrueerinud üksnes hüpoteetilise kahju. Kui kahju ei ole veel tekkinud, siis ei saa selline nõue ka aeguda. Ka

§ 63

lg 2 seob aegumise mh kahju tekkimisest teadasaamisest, mis omakorda eeldab, et kahju on tegelikult tekkinud (ega ole hüpoteetiline). Neil kaalutlustel pole hagi esitamine vajalik aegumise vältimiseks. Ühtlasi on seni veel tekkimata kahju hüvitamise nõude hagemine perspektiivitu. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS 3. Hageja esitas 8. juunil 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -

§ 63

lg 1 ei saa tõlgendada nii kitsalt, et halduri tekitatud kahju hüvitamise nõudeõigus on ainult võlgnikul või võlausaldajal. Pankrotis äriühingu osanik peab saama talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda olukorras, kus halduri tegevusetus tekitab talle kahju ja vähendab tema osaluse väärtust; - hageja mittekuulumine PanksS § 63 lg-s 1nimetatud isikute hulka, ei välista kostja vastu deliktiõigusliku nõude esitamist. Kahju peab hüvitama haldur, mitte pankrotivõlgnik; - hageja esitas oma õiguste kaitseks hagiavalduse

  1. mail 2021, st kolmeaastast aegumistähtaega järgides. Aegumistähtaeg hakkas kulgema, kui hageja sai kahjust teada, mis toimus võlgniku
  2. mai 2018 nõuete kaitsmise koosolekul. Kui hageja aegumistähtaja jooksul hagiavaldust ei esita, võib ta kaotada võimaluse nõuda kostja kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
  3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale võimaluse kaebusele vastata. Kostja vaidles kaebusele vastu. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  4. augustil
  5. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Hageja kannab kaebusega seonduvad menetluskulud.
  7. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kui kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda sel alusel, on tal kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu
  8. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 16). Käesoleval juhul põhjendas maakohus oma otsustust piisavalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
  9. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7.
  10. Maakohus leidis õigesti, et hagiavalduses esile toodud asjaoludel ei ole hageja isik, kes saab nõuda

§ 63lg 1 alusel kahju hüvitamist.

Säte on selge sõnastusega ja loetleb ammendavalt isikud, kes saavad esitada selle järgi kahju hüvitamise nõude halduri vastu (nii ka nt Tartu Ringkonnakohtu

  1. märtsi 2020 määrus ja Viru Maakohtu
  2. jaanuari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-761). Ühtlasi on õige maakohtu arusaam, et kui

§ 63lg 1 hageja suhtes ei kohaldu, siis ei saa rakendada ka paragrahvi teises lõikes sätestatud aegumistähtaega. 3

(5)Kokkuvõttes jättis maakohus õigesti

§ 63

hageja suhtes tervikuna kohaldamata, st kontrollis piisavalt, et hagi ei saa rahuldada sel õiguslikul alusel. 7.2. Senises kohtupraktikas on leitud, et halduri vastutus pankrotimenetluse raames tekitatud varalise kahju eest on piiratud

§ 63lg-s 1 sätestatud alustega.

Halduri vastu saaks esitada nõude VÕS § 1043 alusel koostoimes §-dega 1046 või 1047, kui ta kahjustas hageja isiklikke õigusi. Halduri poolt pankrotimenetluses võlgniku organi liikme vastu seadusega kooskõlas oleva nõude esitamist ei saa pidada isiklikke õigusi kahjustavaks ka juhul, kui hagi jääb rahuldamata (vt Tartu Ringkonnakohtu

  1. veebruari 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-095467). Sarnaselt ei ole hageja kui võlgniku osaniku isiklikke õigusi kahjustav halduri tegevus, kui ta jätab vastu vaidlemata mõnele nõudele, mis võlgniku või tema osaniku hinnangul pole põhjendatud. 7.
  2. Ringkonnakohus möönab, et teatavatel asjaoludel võib siiski olla alust nõuda haldurilt deliktilise kahju hüvitamist, eelkõige VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, aga ka p-de 7 ja 8 alusel (vt Riigikohtu
  3. veebruari 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-15-7163, p-d 15–18). Sellise nõude esitamisel peab hageja TsMS § 363 lg 1 järgi tooma esile kahju, mille hüvitamist ta soovib. Õige on maakohtu seisukoht, et hagi alusena nimetatav kahju ei tohi olla hüpoteetiline. Vastupidise käsitluse korral peaksid kohtud menetlema kõigi isikute hagisid, kes satuvad olukorda, kus põhimõtteliselt võib neile tekkida kahju. Selliste nõuete menetlemine ei vasta TsMS § 3 lg 1 ega § 369 esimese lause mõttele. Järelikult ei saa vähemalt praegu veel hagi rahuldada ega menetleda, sest hageja kahju pole esile toodud (TsMS § 371 lg 2 p 1). 7.
  4. Hageja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu
  5. märtsi 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-213244 käsitles käesolevast erinevat olukorda. Seal tuli kohtutel kaaluda hagi menetlusse võtmise otsustamisel küsimust, kas enne täitedokumendi saamist on võimalik esitada täitemenetluses vara tagasivõitmise hagi. Jaatav vastus sellele küsimusele ei tähenda, et ühtlasi tuleks jaatada õigust esitada kahju hüvitamise hagi enne kahju tekkimist. 7.
  6. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hagi praegu esitamist ei saa põhjendada aegumistähtaja võimaliku möödumisega. TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Nimetatud tähtaeg ei saa hakata kulgema enne kahju tekkimist ka juhul, kui kahju põhjustav sündmus on varasem.
  7. Hageja esitas määruskaebuse lisana eespool p-s 7.4 viidatud kohtumääruse, aga avaldas
  8. oktoobril 2021, et dokumenti pole vaja lisada toimikusse, sest see on avalikult kättesaadav. Taotlusest loobumise tõttu jätab ringkonnakohus selle läbi vaatamata ja eemaldab kaebuse lisa toimikust.
  9. Lõpuks teeb ringkonnakohus menetluskuludega seonduvad otsustused. 9.
  10. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. 9.
  11. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need määrata rahaliselt kindlaks kostja kulunimekirja alusel. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud õigusabi eest summas 1973,40 eurot (summa koos käibemaksuga). Kostja esindajal on ringkonnakohtu menetluses esindamiseks kulunud 9,1 t, keskmise tunnihinnaga 216,86 eurot (käibemaksuga). Kostja ei saa füüsilise isikuna menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulude nimekirjale lisatud toimingute loetelust nähtub, et peamiselt on õigusabi osutatud tunnihinnaga 170 või 185 eurot, millele lisandub käibemaks. 9.
  12. Hageja vaidles kostja kuludele osaliselt vastu. Ta leidis, et kaebusele vastamise kuluna on põhjendatud 4,3 t ja esindaja tunnitasu ei peaks ületama Riigikohtu praktikas põhjendatuks peetud määra 153 eurot, millele lisandub vajaduse korral käibemaks. Hageja hinnangul ei ole 4

(5)käesolev kaebemenetlus õiguslikus mõttes tavapärasest oluliselt keerukam ega ajamahukam, mistõttu pole põhjendatud tavapärasest kõrgema tasumäära rakendamine. 9.
  1. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebusele vastamise toimingute vajalik ja põhjendatud ajakulu 4 t, mis tuleb jagada kahe erineva tasumäära vahel võrdselt. Samuti on põhjendatud ja vajalik loetelus kajastatud kulu 0,6 t kohtumäärusega tutvumiseks, kliendi teavitamiseks ja kulunimekirja esitamiseks. Ka see kulu jaguneb – nii nagu loetelus märgitud – nende tasumäärade vahel võrdselt. Kahe esindaja toimingud selles ajamahus pole dubleerivad ja mõlemad tasumäärad on vandeadvokaatide puhul turutingimustele vastavad. Erinevalt hageja viidatust on peetud põhjendatuks tunnitasu 175 ja 190 eurot (käibemaksuta summad, vt Riigikohtu
  2. mai 2020 otsused tsiviilasjades nr 2-17-13190, p 18 ja nr 2-18-17536, p 18). Kokku on hüvitatav õigusabikulu 979,80 eurot (= (2,3 × 170 + 2,3 × 185) + 20%). Kostja taotlus jääb rahuldamata 993,60 euro (= 1973,40 – 979,80) saamiseks. 9.
  3. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist.
  4. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse sisulise osa peale saab hageja kaevata TsMS § 696 lg 1 teise lause ja § 372 lg 5 alusel, aga hageja tõendiga seonduv otsustus ei ole vaidlustatav. Kostja saab TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 alusel vaidlustada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.