3-21-817/6

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-817 Määruse kuupäev

1. oktoober 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi „X“ kaebus Viru Vangla vastu kahju summas 575 eurot hüvitamiseks seonduvalt meditsiiniteenuse osutamisega ning toidukorra ajal supi ja sepiku andmata jätmisega RESOLUTSIOON
2. Tagastada „X“ kaebus.
3. Asendada määruse avalikustamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Vanglas registreeriti
5. jaanuaril 2021 „X“ (kaebaja) kahjunõue (koostatud
6. jaanuaril 2021), milles palus talle välja mõista 200 eurot selle eest, et ta jäeti vanglas
7. jaanuaril 2021 ühe toidukorra ajal ilma supist.
8. Viru Vanglas registreeriti
9. jaanuaril 2021 kaebaja kahjunõue (koostatud
10. jaanuaril 2021), milles palus talle välja mõista 75 eurot selle eest, et talle ei antud vanglas
11. jaanuaril 2021 lõuna ajal toidu kõrvale sepikut.
12. Viru Vanglas registreeriti
13. jaanuaril 2021 kaebaja kahjunõue summas 300 eurot seoses meditsiiniosakonna raviteenusega, mille tagajärjel on väidetavalt jäänud ravimata kaebaja nohu. Kahjunõude kohaselt on kaebaja pöördunud juba
14. aastal seoses nohuga meditsiiniosakonna poole, aga üldarsti vastuvõtu aeg on võimaldatud talle
15. aasta esimeses kvartalis.
16. Kaebaja esitas
17. aprillil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et Viru Vangla ei ole tema
18. jaanuaril 2021,
19. jaanuaril 2021 ja
20. jaanuaril 2021 esitatud kahjunõudeid tähtaegselt lahendanud ning palub kahjuhüvitise täies ulatuses välja mõista.
21. Viru Vangla jättis rahuldamata
22. mai
23. a otsusega nr 6-16/10-2 kaebaja
24. jaanuari
25. a ja
26. jaanuari
27. a kahjunõuded ning
28. mai
29. a otsusega nr 6-16/9-2 kaebaja
30. jaanuari
31. a kahjunõude.
32. Tartu Halduskohus tegi
33. oktoobril 2021 Viru Vanglale kohtunõude, milles palus esitada vaidlusalused kaebaja kahjunõuded ning nende osas tehtud vangla otsused. Nõutud dokumendid saabusid Tartu Halduskohtusse
34. oktoobril
35. KOHTU SEISUKOHT
36. Kohtule esitatud kaebuse ja kohtueelse menetluse materjalide järgi mõistab kohus, et kaebaja taotleb Viru Vanglalt mittevaralise kahjuhüvitise kokku summas 575 euro väljamõistmist põhjusel, et ta jäeti vanglas olles ühel korral ilma supist ja teisel korral ei saanud ta toidu kõrvale sepikut ning lisaks ei ole kaebaja rahul vangla meditsiiniosakonna tegevusega tema nohu ravimisel.
37. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et „X“ hüvitamiskaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
38. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama sätte lõike 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.
39. Viru Vangla
40. mai
41. a otsuse nr 6-16/10-2 kohaselt tutvus vangla kaebaja toidu saamata jäämisega seonduvate kahjunõuete lahendamise käigus vanemvalvur Meino Varuski
42. jaanuaril 2021 koostatud õiendiga, mille kohaselt oli ta
43. jaanuaril 2021 päevases vahetuses V-hoone teisel korrusel. Vanemvalvur möönab, et lõunasel toidujagamisel võis jääda mingil arusaamatul põhjusel andmata sepik kambrisse V
44. Kuna seal paiknenud kaebaja midagi ei küsinud, siis vanemvalvur arvas, et toidujagaja väljastas vajamineva toiduratsiooni. Lisaks tutvus Viru Vangla kahjunõude lahendamisel valvur Dmitri Zenini
45. jaanuari
46. a ütlustega, mille kohaselt tuli
47. jaanuaril 2021 kaebaja etapist. Valvuril puudus info, et kaebaja ümberpaigutamine peaks toimuma enne õhtut. Info kaebaja paigutuse kohta tuli ajal, kui valvur oli kinnipeetavatele toitu jagamas. Seetõttu sai ta paigutusest teada ja teostas selle pärast õhtusööki. Valvuri sõnul ei teavitanud kaebaja teda ümberpaigutamise järgselt, et ta ei ole veel süüa saanud. Seega on Viru Vangla tuvastanud, et Tartu Vanglast
48. jaanuaril 2021 saabunud kaebaja võis paigutuse tõttu jääda ilma õhtusest supist. Samuti ei ole välistatud, et kaebaja ei saanud lõunasöögi kõrvale sepikut.
49. Kohus möönab, et ühel toidukorral toidu saamata jäämine ja teisel toidukorral toidu osaline saamata jäämine põhjustab tühja kõhu tunde ja on ebameeldiv. Kohtu hinnangul aga ei ole sellega kaebaja õigusi siiski niivõrd intensiivselt riivatud, et selle eest oleks õigustatud rahalise hüvitise väljamõistmine. Lisaks on Viru Vangla kohtu arvates õigesti viidanud RVastS § 7 lõikele 1, millest tulenevalt vastutab avaliku võimu kandja isikule avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest üksnes tema õigusvastase tegevuse korral, kui kahju ei olnud võimalik vältida. Teisisõnu saab kahju hüvitamist nõuda vaid olukorras, kui kahju nõudja on teinud kõik, et kahju tekkimist vältida. Kaebajaga vaidlusaluste toidujagamiste ajal kokku puutunud ametnikud on oma ütlustes välja toonud, et kaebaja ei teavitanud neid toiduta jäämisest. Seega ei teinud kaebaja ise piisavalt pingutusi võimaliku kahju ära hoidmiseks, mistõttu ei saa mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusi täidetuks lugeda.
50. Kohtu hinnangul ei ole senises menetluses teadaoleva info põhjal kaebaja õigusi intensiivselt riivatud ka seonduvalt vangla tegevusega kaebaja nohu ravimisel. Kohus märgib, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud arstiabi andmata jätmist siis, kui sellega kaasnevad rasked vigastused või surm. Praegusel juhul ei ole kaebaja poolt kirjeldatu selle olukorraga võrreldav. Viru Vangla tutvus kaebaja kahjunõude lahendamisel meditsiiniosakonna
51. jaanuaril 2021 antud informatsiooniga ning on välja toonud, et
52. detsembril 2020 toimus kaebajal õe vastuvõtt, mille käigus väljastas õde kaebajale ninakinnisuse raviks ninasprei. Kaebaja registreeriti üldarsti vastuvõtule
53. jaanuariks 2021, mis jäi ära põhjusel, et ta viibis Tartu Vanglas, millest tulenevalt oli vaja vastuvõtt edasi lükata. Seega ei saa öelda, et vangla ei ole kaebaja nohu raviks vajalikke toiminguid üldse teostanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kuigi tõenäoline, et kohus kaebuse selles osas rahuldaks ja Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise välja mõistaks.
54. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus „X“ kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
55. Kuna määrus sisaldab viiteid kaebaja terviseandmetele, tuleb kaebaja nimi määruse avalikustamisel asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt)