Obsah (8)

§ 661§ 430§ 432§ 433§ 660§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 22.11.2021. a, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-110436 Tsiviilasi Elektrimaailm OÜ hagi Osaühing VESIVESKI v

§ 661lg 4 tähenduses.

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-21-110436 menetlus ja tühistada 23.11.
2. a määratud kohtuistung.
3. Jätta kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud poolte endi kanda.
4. Tagastada Elektrimaailm OÜ-le pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 100 eurot. Tagastatav summa kanda Advokaadibüroo INDELA OÜ arveldusarvele nr EE
6. Toimetada kohtumäärus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Elektrimaailm OÜ esitas 14.04.
8. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingult RÄPINA VESIVESKI 1098,96 euro saamiseks. Kohus tegi 16.04.
9. a võlgnikule makseettepaneku, mille peale esitas võlgnik tähtaegselt vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 06.05.
10. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
11. Elektrimaailm OÜ esitas 21.05.
12. a Tartu Maakohtule oma nõude Osaühingu RÄPINA VESIVESKI vastu hagiavalduse vormis. Hagiavalduse kohaselt on hageja töövõtulepingu alusel osutanud kostjale teenust, mille eest kostja ei ole tasunud. Hageja taotles, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 1008 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 58,91 eurot ja edasiulatuvalt viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1
13. lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
14. Tartu Maakohtu 25.05.
15. a määrusega võeti hagi menetlusse ja kohustati kostjat hagile kirjalikult vastama.
16. Kostja esitas 16.06.
17. a kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu.
18. Hageja esitas 14.07.
19. a kohtule kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja teatas, et ta kostja vastuväidetega ei nõustu ja jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde.
20. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi toimumisajaga 23.11.
21. a.
22. 22.11.
23. a esitasid pooled kohtule kompromissilepingu, mille 21.11.
24. a on allkirjastanud kostja seaduslik esindaja ja 22.11.
25. a hageja lepinguline esindaja. Pooled taotlevad, et kohus kinnitaks poolte kompromiss ja lõpetaks tsiviilasja menetluse. KOHTU SEISUKOHT
26. Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada.

§ 430

näeb ette, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 2 Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi sõlmimist ja selle kinnitamist. Kohtu hinnangul on kompromiss täidetav, see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku avalikku huvi. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 433lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Tulenevalt

§ 660

lg-st 1 ja § 661 lg-dest 1 ja 2 võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule asja lahendanud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

§ 661

lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissilepingus kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisest. Kohus leiab, et poolte kokkuleppel on võimalik

§ 661lg 4 alusel käesoleva määruse peale määruskaebuse esitamise õigus välistada.

Menetluskulude jaotus 8.

§ 173

lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale menetluskulud summas 400 eurot, sh pool menetluses tasutud riigilõivust ja kulu lepingulisele esindajale.

§ 168

lg 3 alusel jätab kohus kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 200 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, siis on

§ 150

lg 2 p 1 alusel võimalik hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot tagastada.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on vastava taotluse esitanud ja kohus rahuldab selle. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3