Obsah (5)

§ 121§ 133§ 77§ 88§ 79

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-503 Määruse kuupäev 19. oktoober 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Stanislav Leiteni (Leiten) kaebus Tallinna Vangla poolt kaotatud

) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et S. Leiteni kaebus kuulub tagastamisele

§ 121

lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 9. Kaebaja ei ole küll vaidlusaluste Nike jalatsite täpset maksumust välja toonud, ent nende hind jäi tema mäletamist mööda vahemikku 86,99‒96,99 eurot. Kohus leiab, et seda summat arvestades tuleb kaebaja õiguste riivet pidada väheintensiivseks. Kohtu hinnangul saab siinjuures analoogia korras lähtuda

§ 133lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi.

Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Seega kuna vaidlusaluse varalise hüve väärtus jääb praegusel juhul alla 1000 euro, siis seda arvestades saab ka kaebaja õiguste riivet pidada väheintensiivseks.

1. Kohtu hinnangul ei ole asjaoludest tulenevalt ka kaebuse rahuldamine kuigi tõenäoline. 10.
2. Kaebaja väidab, et talle kuuluvad musta värvi Nike tossud läksid kaduma Tallinna Vangla tööstuse maja garderoobikapist. Asja materjalidest nähtuvalt käis kaebaja kõnealuses hoones õppetööl. Kohtueelses menetluses on Tallinna Vangla kaebaja jalatsite kadumisega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks uurinud vanglasiseseks saatmiseks koostatud saatmiskavasid ja videosalvestisi. Nende põhjal asus vangla järeldusele, et vaidlusalused kaebajale kuulunud Nike jalanõud ei saanud asuda vangla tööstuse maja garderoobikapis. Tallinna Vangla on ka kohtule esitanud ajavahemiku
3. veebruar 2020 kuni
4. märts 2020 kinnipeetavate vanglasiseste saatmiste kohta koostatud nimekirjad. Lisaks on kohtule esitatud kuvatõmmised
5. veebruari
6. a,
7. märtsi
8. a ja
9. märtsi
10. a R4 eluosakonna kaamerasalvestistest, milledel on näha musta värvi Nike jalatseid kandev sama meesterahvas. 10.
11. Kaebaja väidetest järelduvalt jäid tema jalanõud tööstuse maja garderoobikappi õpetaja haigestumise ning COVID-19 leviku vältimiseks vanglas seatud liikumispiirangute tõttu, mis kehtestati Tallinna Vangla sõnul alates
12. märtsist
13. Tallinna Vangla märgib
14. märtsi
15. a vastuses nr 5-37/20/136-4, et vanglasiseseks saatmiseks koostatud saatmiskavast ja videosalvestisest nähtuvalt osales kaebaja enne liikumispiirangute kehtestamist tööstuse majas õppetööl
16. märtsil
17. Vastuses kohtunõudele selgitas vangla täiendavalt, et kuigi saatmise nimekirja kohaselt oli kaebajale planeeritud kooli saatmine ka
18. märtsil 2020 ja
19. märtsil 2020, siis III üksuse R4 elusaokonna (kus kaebaja viidatud perioodil viibis) kaamerasalvestiselt nähtuvalt nimetatud kuupäevadel kaebaja koolisaatmist ei toimunud. Eeltoodud ebakõla nimekirjas on selgitatav asjaoluga, et planeeringud saatmiseks tehakse ja kinnitatakse vähemalt üks päev enne kinnipeetavate saatmisi. Seega eelnevat arvestades pidi kaebaja tossud jätma garderoobikappi
20. märtsil
21. Kuivõrd kaebaja väidete kohaselt jäid tema Nike tossud tööstuse maja garderoobikappi, kui ta pesemast tulles jättis jalga plätud, pidi kaebaja seega
22. märtsil 2020 üksusesse tulles kandma plätusid. Tallinna Vangla väitel aga olid selle kuupäeva videosalvestiselt nähtuvalt kaebajal üksusesse sisenedes jalas mustad Nike tossud. Ka kohtule esitatud
23. märtsi
24. a kaamerasalvestise kuvatõmmisel on näha musta värvi Nike jalatseid kandev meesterahvas. Nimetatud kuupäeva saatmiskava kohaselt toimus kaebaja õppetöö ajavahemikus kell 13:00 kuni 15:50 ning selle kuupäeva videosalvestise kuvatõmmisel on kellaaeg 15:
25. Lisaks on vangla väitel videosalvestistest nähtuvalt kaebajal mustad Nike tossud jalas ka
26. veebruaril 2020, s.o eelviimast korda koolist tulles ning
27. märtsil 2020 arsti juurde saatmisel, mis on pärast seda, kui kaebaja viimast korda õppetööl osales. Kohtule esitatud vanglasiseseks saatmiseks koostatud saatmiskavad kinnitavad, et kaebajale oli planeeritud
28. veebruaril 2020 ja
29. märtsil 2021 õppetööle saatmine ning
30. märtsil 2020 arsti juurde saatmine ning nimetatud kuupäevade videosalvestiste kuvatõmmistel on samuti näha musta värvi Nike jalatseid kandev meesterahvas. 10.
31. Eelnevat arvestades ei ole kohtu arvates jalatsite kadumisega seonduvalt kaebaja poolt esitatud väited kinnitust leidnud ning tuleb nõustuda Tallinna Vangla järeldusega, et jalatsid ei saanud jääda tööstuse maja garderoobikappi, nagu kaebaja seda väidab. Kaebaja ei ole kaebuses toonud välja ka mitte ühtegi taolist selgitust ega tõendit, mis selle järelduse ümber lükkaks ja tõendaks, et talle kuuluvad Nike jalanõud läksid kaduma just Tallinna Vangla süül. Lisaks ei ole kaebaja enne kahjunõude esitamist teinud kõnealuste Nike jalatsitega seonduvalt Tallinna Vanglale ka mitte ühtegi kirjalikku pöördumist. Seega kohtule senises menetluses teadaolevate asjaolude ja esitatud tõendite pinnal on kaebuse rahuldamine kohtu hinnangul ebatõenäoline.
32. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Stanislav Leiteni kaebuse

§ 121lõike 2 punkti 21 alusel.

1. Kaebaja on kaebuses palunud ka menetlusabi rahaliste raskuste tõttu. Kohus mõistab, et kaebaja on soovinud taotleda riigilõivu tasumisest vabastust kaebuse esitamisel. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub kaebaja menetlusabi taotluse lahendamiseks vajadus ning seetõttu jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.
2. Tallinna Vangla on kohtule
3. oktoobril 2021 tõendeid edastades palunud mitte avaldada vangla julgeolekuga seotud teavet. Tulenevalt

§ 77

lõikest 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punktiga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. AvTS § 35 lõike 1 punkti 9 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta. AvTS § 35 lõike 1 punkti 12 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Vastuse nr 1-11/21/25700-2 lisadena nr 1‒13 esitatud vanglasisese saatmise kavad on tunnistatud AvTS § 35 lõike 1 punkti 12 alusel asutusesiseseks kasutamiseks, kuna sisaldavad andmeid erinevate Tallinna Vanglas viibivate kinnipeetavate kohta. Vastuse lisadena nr 14‒15 esitatud videosalvestiste kuvatõmmised on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lõike 1 punkti 9 alusel, kuivõrd sealt nähtuva pinnalt on võimalik saada informatsiooni Tallinna Vangla turvakaamera paigutuse, vaatevälja ulatuse, video kvaliteedi, detailide täpsuse, salvestatava piirkonna, ruumide paiknemise ja muu sarnase kohta, mis avalikkusele ning kinnipeetavatele teatavaks saades võimaldaks kinnipeetavatel planeerida õiguserikkumiste toime panemist. Seega esineb kohtu hinnangul vajadus kõnealuse asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe osas menetluse kinniseks kuulutamiseks. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus Tallinna Vangla 15. oktoobri 2021. a vastuse nr 1-11/21/25700-2 lisadena nr 1‒15 esitatud dokumentide osas menetluse kinniseks. 14.

§ 88

lõike 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju.

§ 88

lõike 2 kohaselt võib seda õigust piirata

§ 79lõikes 1 loetletud alustel.

Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju.

§ 79

lõike 1 punkti 1 kohaselt on toimikuga tutvumise õiguse piiramise aluseks riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on põhjendatud piirata

§ 88

lõikes 1 sätestatud kaebaja õigust tutvuda toimiku juurde kuuluvate asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumentidega. Tallinna Vangla huvi saladuse hoidmiseks kaalub kohtu hinnangul praegusel juhul üles kaebaja huvi dokumentidega tutvuda. Eeltoodust tulenevalt piirab kohus kaebaja õigust tutvuda Tallinna Vangla 15. oktoobri 2021. a vastuse nr 1-11/21/25700-2 lisadena nr 1‒15 esitatud tõenditega ja saada nendest koopiaid. (allkirjastatud digitaalselt)