Obsah (8)

§ 657§ 654§ 232§ 272§ 652§ 171§ 162§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-10961 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2021, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-To

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid (

§ 654lg 6).

23.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tõendite hindamise reegleid rikkunud. Sealjuures on ebaõige hageja väide, et maakohus on füüsilise vägivalla kasutamisega seonduva osas tuginenud üksnes Y selgitustele.

1. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et tõendatud on kostja väide, et 26.02.2018 hageja lõi või tõukas Y, mille tagajärjel Y käes olevad nõud kukkusid maha ja purunesid. Tööandjale 14.03.2018 esitatud seletuses avaldas O, et hageja tõukas Y, mille tagajärjel tassid lendasid puruks maha (I kd tl 137). Ka töövaidluskomisjoni istungil andis O tunnistajana ütlusi, et ta nägi, et hageja füüsiliselt lükkas Y (II kd tl 55 pöördel). Kuigi töövaidluskomisjoni protokolli kohaselt väitis O ka seda, et ta füüsilist kontakti ei näinud, siis hinnates seda väidet koosmõjus Oi 14.03.2018 seletusega, nähtub, et see väide käis hilisema episoodi kohta. Ringkonnakohus leiab, et O 14.03.2018 seletuses ja tema poolt töövaidluskomisjonis antud ütlustes ei ole sisulisi vastuolusid. Sealjuures ei ole sisulisi vastuolusid küsimuses, kus O viibis sündmuse toimumise ajal. Nii 14.03.2018 seletuskirjas kui ka töövaidluskomisjonis antud ütlustest selgub, et sündmuse toimumise ajal liikus ta söögisaalist kööki. Ka nii hageja kui Y selgitustest nähtuvalt toimus sündmus köögi ukse juures. 6
2. O kirjalikku selgitust ja tema töövaidluskomisjonis protokollitud ütlusi saab käsitleda tõenditena hoolimata sellest, et kohtud ei ole teda tunnistajana üle kuulanud.

§ 272

lg 1 sätestab, et dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Riigikohus on käesolevas asjas 25.11.2020 tehtud otsuses (p 11.3) selgitanud, et dokumentaalseks tõendiks

§ 272

lg 2 tähenduses on mh nt ka töövaidluse asjaolude selgitamiseks kogutud dokumendid (nt töötajate seletuskirjad) ja töövaidluskomisjoni istungil protokollitud tunnistajate ütlused. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kostja taotles maakohtus O tunnistajana ülekuulamist, kuid hageja vaidles taotlusele 30.10.2018 seisukohas vastu.

1. Maakohus leidis õigesti, et Y selgitused sündmuse toimumise osas on olnud järjekindlad. Y selgituste kohaselt lõi hageja temale lahtise käega vastu käsivart, mille tagajärjel kukkusid nõud maha. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et hageja on oma selgitusi sündmuse osas muutnud. Hageja on apellatsioonkaebuses küll väitnud, et tema kohtuistungil antud selgitused ei erine 14.03.2018 seletuskirjast, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita istungi protokoll hageja väiteid. 14.03.2018 selgituses avaldas hageja, et ta komistas nii, et läks käega vastu Y käes olevad nõusid, mille tagajärjel nõud kukkusid põrandale (I kd tl 70). Maakohtu 30.09.2019 kohtuistungil avaldas hageja, et hakates, dokumendid käes, ust kinni panema, läks ta väidetavalt vastu nõusid, mis kukkusid maha.
2. Kolleegium leiab, et maakohtus tunnistajatena ülekuulatud S ja C ütlused ning nende tööandjale esitatud seletuskirjad ei tõenda, et vaidlusalust sündmust ei toimunud. Samuti ei saa asjaolust, et hageja suhtes algatatud kriminaalmenetlus lõpetati, teha järeldust, et vaidlusalust sündmust tegelikult ei olnud.
3. Hageja on apellatsioonkaebuses väitnud, et kostja on rikkunud tööõnnetuse uurimise reegleid, kuna on sündmuskohast jätnud tegemata fotod ja skeemid. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole seda väidet maakohtus esitanud ega ka selgitanud, miks ta seda teha ei saanud. Sellest tulenevalt tuleb nimetatud väide jätta tähelepanuta (

§ 652lg 4).

1. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusnorme ka osas, mis puudutavad kehavigastust puudutavate tõendite hindamist ja nende pinnalt järelduste tegemist. Samas ei ole kolleegiumi hinnangul töölepingu lõpetamise kontekstis määravat tähendust, kas Yle kaasnesid füüsilise vägivalla kasutamise tagajärjel ka kehavigastused. Füüsilise vägivalla kasutamine kaastöötaja vastu saab olla töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 88 lg 1 p 3 ja kostja töökorralduse reeglite p 15.5.10 järgi ka juhul, kui vägivalla kasutamisega ei kaasne kehavigastusi. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult asjas esitatud tõendite pinnalt leidnud, et tõendatud on üks füüsilise vägivalla kasutamise juhtum, ning on õigesti asunud seisukohale, et hagejaga töölepingu lõpetamine oli seaduslik.
2. Pooled ei ole tuginenud sellele, et meretöö seadusest tuleks käesoleval juhul töölepingu ülesütlemisele erisusi võrreldes töölepingu seaduse regulatsiooniga.
3. Ülaltoodust tulenevalt tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. 7 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluskulud jätta hageja kanda (

§ 171lg 1).

Hageja palus tema jaoks negatiivse lahendi korral jätta menetluskulud poolte endi kanda

§ 162

lg 4 alusel, kuid ringkonnakohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul alused menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks. 33. Maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Sellest tulenevalt ei tee seda ka ringkonnakohus. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 8