Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgniku teadaolevate kohustuste suuruseks on 52 711 eurot, kuid puudub vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Võlgniku sissetulekuks on töötasu, millest ei piisa võlgniku kohustuste, mis võivad ajas seoses kõrvalnõuete ja täitemenetluste kuludega kasvada, täitmiseks. Samuti on võlgniku kasvatada tema alaealine laps. Võlgnik märgib maksejõuetuse tekkimise põhjusena erinevate laenude võtmist. Laenamist alustas võlgnik varasemate laenude tasumiseks ja siis eluasemega seotud kulude ja lapse ülalpidamiskuludega toimetulemiseks. Nüüd ei ole võlgnikul võimalik võlgadega hakkama saada seega on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks ja võlgniku makseraskused ei ole enam ajutised vaid on püsiva loomuga. Ajutine haldur nõustub esialgu võlgniku poolt toodud põhjendustega. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
Ajutine haldur on üle vaadanud võlgniku arvelduskontode väljavõtted ja kogunud andmeid registritest. Võlgniku Swedbank AS arvelduskontolt nähtub, et võlgnik kandis saadud Pensionikeskuse väljamakse 02.09.2021 summas 9000 eurot edasi K P arvelduskontole. Võlgniku selgituse kohaselt oli tegemist laenu tagastamisega seoses K P poolt võlgnikule 30.03.2021 antud laenuga (nähtub võlgniku arvelduskontolt). Nimetatud asjaolust tulenevalt võib esineda alus tehtud makse tagasivõitmiseks
lg 1 p 2 alusel eeldusel, et võlgnik on tehtud maksega eelistanud ühte võlausaldajat teisele, oli sel hetkel maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Võlgnikule kuulus sõiduk XXX, registri märk XXX, esmane registreerimisaasta 2008. Sõiduki uueks omanikuks 31.08.2021 alates K P ja kasutajaks A K. Seega on võlgnik sõiduki enne pankrotimenetluse algust võõrandanud. Võlgniku selgituse kohaselt toimus sõiduki 3 2-21-14216 müük tema kohustuste katteks K P ees ja võlgnikule sõiduki müügist rahalisi vahendeid ei laekunud. Nimetatud asjaolust tulenevalt võib esineda alus tehtud makse tagasivõitmiseks
lg 1 p 2 alusel eeldusel, et võlgnik on võlgade katteks üleantud varaga eelistanud ühte võlausaldajat teisele, oli sel hetkel maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Juhul, kui selgub, et K P ees kohustus sellises mahus puudus (puuduvad andmed kohustuse suuruse ja vara väärtuse kohta), võib esineda alus tagasivõitmiseks
lg 1 ja lg 3 alusel, see tähendab käsitleda tehingut kinkena või tehinguna, kus poolte kohustused olid tehingus ebavõrsed. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et esineksid
lg 2 sätestatud asjaolud, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku kohustused ületavad varasid ja selline seisund ei ole ajutine.
Nimetatust tulenevalt on põhjendatud võlgniku pankroti väljakuulutamine. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik tunnistab pankrotiavalduses ka ise maksejõuetust. Vastavalt
§-ile 31 lg 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik ei suuda tasuda jooksvate sissetulekute arvelt täita võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, seega on võlgnik maksejõuetu.
lg 1¹ kohaselt, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei esine selgeid PankS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, millest tulenevalt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine võimalik. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
lg 11 sätestab, et kui esineb
lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine
4 2-21-14216 Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja kanda pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik elab koos oma alaealise lapsega. Võlgniku sissetulekuks on töötasu, mille suuruseks pankrotiavalduse kohaselt on ca 1100 eurot/kuus (neto). Võlgniku ainsaks varaks on tema töötasu osas, millele on võimalik pöörata sissenõue täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgniku arvelduskontodel on rahalisi vahendid summas 1 027.77 eurot. Transpordiameti andmetel kuulub võlgnikule sõiduk xxx, registri märk xxx, esmane registreerimisaasta 1986, sõidukile on seatud keelumärge ajutise pankrotihalduri kasuks. Sõiduki täpne seisukord ja asukoht ei ole teada, arvestades sõiduauto esmast registreerimisaastat 1986, ei saa sõidukit varana käsitleda ja sõiduki võimalik väärtus tuleb kindlaks teha pankrotimenetluse käigus. Võlgnikule ei kuulu äriühinguid. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 52 711.05 eurot, suurimateks võlausaldajateks on xxx OÜ nõudega summas 10 862.57 eurot, xxx AS nõudega summas 10 772.50 eurot, xxx OÜ nõudega summas 7 984.44 eurot, xxx AS nõudega summas 6 326.49 eurot, xxx OÜ nõudega summas 6 072.59 eurot. Võlgniku suhtes ei ole viida läbi ühtegi täitemenetlust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta tema kohustusi ja võlgniku sissetulekust ei piisa olemasolevate kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kuna tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik
lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Võlgniku Swedbank AS arvelduskontolt nähtub, et võlgnik kandis Pensionikeskuselt saadud väljamakse 02.09.2021 summas 9000 eurot edasi K P arvelduskontole. Võlgniku selgituse kohaselt oli tegemist laenu tagastamisega seoses K P poolt võlgnikule 30.03.2021 antud laenuga (nähtub võlgniku arvelduskontolt). Nimetatud asjaolust tulenevalt võib esineda alus tehtud makse tagasivõitmiseks
lg 1 p 2 alusel eeldusel, et võlgnik on tehtud maksega eelistanud ühte võlausaldajat teisele, oli sel hetkel maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Võlgnikule kuulus sõiduk xxx, registri märk xxx, esmane registreerimisaasta 2008, sõiduki uueks omanikuks on alates 31.08.2021 K P ja kasutajaks A K, millest tulenevalt on võlgnik sõiduki enne pankrotimenetluse algust võõrandanud. Võlgniku selgituse kohaselt toimus sõiduki müük tema kohustuste katteks K P ees ja võlgnikule sõiduki müügist rahalisi vahendeid ei laekunud. Nimetatud asjaolust tulenevalt võib esineda alus tehtud makse tagasivõitmiseks
lg 1 p 2 alusel eeldusel, et võlgnik on võlgade katteks üleantud varaga eelistanud ühte võlausaldajat teisele, oli sel hetkel maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Juhul, kui selgub, et K Ps ees kohustus sellises mahus puudus (puuduvad andmed kohustuse suuruse ja vara väärtuse kohta), võib esineda alus tagasivõitmiseks
lg 1 ja lg 3 alusel, see tähendab käsitleda tehingut kinkena või tehinguna, kus poolte kohustused olid tehingus ebavõrsed. 5 2-21-14216 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.
lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks.
lg 11 sätestab, et kui esineb
lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot
Kohus selgitab võlgnikule, et
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku seletuse kohaselt on tema maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kiirlaenude võtmine. Laenamist alustas võlgnik varasemate laenude tasumiseks ja siis eluasemega seotud kulude ja lapse ülalpidamiskuludega toimetulemiseks. Võlgnikul ei ole enam võimalik võlgadega hakkama saada seega on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks ja võlgniku makseraskused ei ole enam ajutised vaid on püsiva loomuga. Ajutine haldur nõustub esialgu võlgniku poolt toodud põhjendustega. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab A Kele, et tulenevalt
lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui A K soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Kristo Teder on andnud nõusoleku enda nimetamiseks A Ke pankrotihalduriks. /allkirjastatud digitaalselt/ 6 2-21-14216 Merike Varusk kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.