Obsah (8)

§ 185§ 180§ 179§ 62§§ 7§ 3051§ 337§ 61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. september 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-37 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Koik ja Urmas Reinol

§ 185

lg 2 alusel välja mõista Timo Sarapikult Eesti Vabariigi kasuks apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude katteks 162.00 eurot. 1 Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul ringkonnakohtu lahendi jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS

1. TIMO SARAPIKKU (SARAPIK) süüdistatakse võõra asja rikkumises ja hävitamises, kui sellega on tekitatud oluline kahju, mis seisnes selles, et tema 16.09.2020 tungis sisse C AS jäätmejaama territooriumile X kinnistu X küla Pärnu linn võrkaeda augu lõikamise teel ja süütas kella 04:39 ajal kättemaksu ajendil teadlikult ja tahtlikult C AS-ile kuuluva angaari koos selles olevate seadmete, tööriistade jt esemetega. Tulekahju käigus hävis angaar koos seal asunud seadmete, tööriistade jt esemetega täielikult, millega Timo Sarapik tekitas üldohtlikul viisil kannatanule C AS varalise kahju. Samuti Timo Sarapik, olles alkoholijoobe seisundis, tungis uuesti 20.09.2020 sisse C AS jäätmejaama territooriumile X kinnistu X küla Pärnu linn jäätmejaama ümbritseva võrkaia lõhkumise teel ja süütas kella 05:40 ajal kättemaksu ajendil seal asuvad prügiveoautod Scania P340 registreerimismärgiga XXXXXX, Volvo FE-280 registreerimismärgiga XXXXXX ja Scania P320 registreerimismärgiga XXXXXX, millega tekitas üldohtlikul viisil kannatanule C AS-le varalise kahju. Kannatanu C AS hinnangul on 16.09.2020 ja 20.09.2020 Timo Sarapiku poolt toime pandud tahtlike süütamiste ja põlengutega tekitatud C AS X käitluskeskusele varalise kahju kogusuuruseks 551 967.89 eurot, mis on eriti suur kahju. Seega Timo Sarapik oma tahtlike tegudega, s.o võõra asja rikkumise ja hävitamisega, kui sellega on tekitatud oluline kahju, pani toime KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2. Samuti Timo Sarapik, olles karistatud Pärnu Maakohtu poolt 13.02.2020 KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, s.h varguste toimepanemine süstemaatiliselt, 09.08.2020 kella 23.50 ajal XXX Sindi linn Tori vald Pärnumaa võttis teadlikult ja tahtlikult võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Y-le kuuluvast ehitusjärgus olevast eramust kokku esemeid väärtusega 910 eurot ja toimetas need esemed krundi piirile sõidutee äärde eesmärgiga need ära viia. Seejärel naasis Timo Sarapik koos Z-ga viimasele kuuluva sõiduki Mercedes Benz reg märgiga XXXXXX ja järelhaagisega sündmuskohale, et eramust välja toimetatud asjad ära viia, kuid vargus jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata asjaoludel, kuna krundi omanikule Y-le anti teada tegevusest tema kinnistul, mistõttu tuli omanik kohale ja viis majast välja tõstetud asjad tagasi majja. Samuti Timo Sarapik, olles karistatud Pärnu Maakohtu poolt 13.02.2020 KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, s.h varguste toimepanemine süstemaatiliselt, viibides 14.09.2020 kella 19.17 ajal ja 19.09.2020 kella 18.14 ajal Pärnu maakonnas Pärnu linnas XXX asuva C Pärnu kaupluse müügisaalis, võttis Timo Sarapik võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil teadlikult ja tahtlikult esimesel korral kolm ühe liitrist pudelit viina Moskovskaja maksumusega 13 eurot 99 senti ja teisel korral kaks ühe liitrist pudelit viina Moskovskaja maksumusega 13 eurot 99, millised pani kandekotti ning väljus kauplusest kauba eest tasumata, tekitades vargusega A OÜ C-le varalise kahju kokku summas 69,95 eurot. 2 Samuti oli Timo Sarapikule esitatud süüdistus 10.08.2020 koos Z-ga panid toime Vallavalitsuse poolt renditud K OÜ-le kuuluva plastkäimla varguse. Tori Seega Timo Sarapik oma tahtlike tegudega, s.o võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. PÄRNU MAAKOHTU OTSUS
3. Maakohus tunnistas Timo Sarapiku süüdi KarS § 203 lg 1 järgi ning karistuseks mõistis 4 (neli) aastat vangistust. Tunnistas Timo Sarapiku süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (09.08.2020.a, 14.09.2020.a ja 19.09.2020.a epidoodid) ning karistuseks mõistis 1 (üks) ja aasta 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel luges kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõistis 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 13.02.2020.a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 2 (kaks) aastat vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõistis 6 (kuus) aastat vangisust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ja Timo Sarapiku karistuse kandmise alguseks luges 20.09.2020.a. Timo Sarapiku suhtes kohaldatud tõkendi – vahistamine – tühistas kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Maakohus mõistis Timo Sarapiku õigeks KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi 10.08.2020.a episoodis. Maakohus rahuldas C AS (registrikood: XXXXXXXX) tsiviilhagi ja mõistis Timo Sarapikult C AS kasuks välja põhinõude 216 475 eurot; põhinõudelt viivise perioodil 04.01.2021.a kuni 11.04.2021.a summas 4649,76 eurot ja põhinõudelt viivis alates 12.04.2021.a kuni põhinõude 216 475 eurot tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Jättis osaliselt läbi vaatamata C AS tsiviilhagi summas 335 492,89 eurot seoses tsiviilhagi osalise tagasivõtmisega. A OÜ (registrikood: XXXXXXXX) tsiviilhagi jättis rahuldamata, sest kahju on hüvitatud. Mõistis

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 1 alusel Timo Sarapikult välja C AS kasuks valitud esindaja mõistliku suurusega tasu summas 9210,60 eurot.

§ 179

, § 175, § 180 lg 1 alusel mõistis Timo Sarapikult välja menetluskulu riigituludesse kokku summas 4930,87 eurot. Kohustas

§ 180

lg 3 alusel Timo Sarapikul tasuda menetluskulud 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et Timo Sarapik tasub alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks 410,91 eurot ning viimasel kuul 410,86 eurot. APELLATSIOON

1. Kaitsja peab T.Sarapiku süüditunnistamist KarS §§ 203 lg 1 ja 199 lg 2 p 9 (09.08.2020.a. episood) järgi põhjendamatuks. 4.
2. Kohtu poolt on süütamissüüdistust mõlemas episoodis analüüsitud otsuse lk -del 8-11 ning korduvalt seejuures viidatud asjaolule, et neid tõendeid, mis T.Sarapikku süüstavad, saab nimetada üksnes kaudseteks. Kaudsete tõendite alusel süüditunnistamise korral omab erilist tähtsust nende nö niigi nappide võimalike süüstavate tõendite käsitluse juures asjaolude täpsus. Etteheidetavate ja suurte kahjudega süütamiste aegadeks on kohus korduvalt otsuses välja toonud 16 ja 20 septembri. Aga täiesti arusaamatul põhjusel on äkki loetud tõendatuks otsuse lk-l 11 ülalt 2 lõigus 17 ja 20 septembril 3 toimunud süütamised … milliseid koostoimes süüdistuses muidugi ei esine. Siinjuures on oluline, et kui tegu võiks olla mingisuguse eksitusega, siis analoogseid eksimusi tõendamiseseme esmases asjaolus on keeruline mõista (

§ 62p 1).

Pigem ja loogilisem oleks vaatenurk, et T.Sarapikule ei ole keegi 17.09.2020.a. süütamissüüdistust seni esitanud. Kaitsja märgib, et on põhjalikus kirjalikus kaitsekõnes toonud välja ja käsitlenud kõiki 14 erinevat prokuröri poolt kohtutoimikusse esitatud tõendit + seitsme erineva tunnistaja ütlused, milledest/kelledest ükski eraldivõetuna ei seo T. Sarapikku selgelt, üheselt mõistetavalt ega tõsikindlalt talle etteheidetavate süütamistega. Samas tuleb nõustuda muidugi ka kohtuga selles mõttes, et kaudsete tõendite kogumina annaks läbi erinevate möönduste neid tõlgendada T.Sarapiku vastu st süüdistuse poolt. Aga kaitsja peab siiski püsivate kahtlustuste tõlgendamise juures oluliseks süütuse presumptsiooni põhimõtte kohaldamist. Sedavõrd olulises ja suure kahjuga seotud süüdistuses peaks olema tõendid kes iganes kodaniku süüditunnistamise tarvis ikkagi tugevamad. Samas on teada T.Sarapiku minevik sh temal jooksev katseaeg, samuti varasemad karistused, millele kohus on teinud otsuse lk-l 12 ka viiteid. Aga see kõik on ikkagi teisejärguline ehk saab omada tähtsust pärast teo tõendatuks lugemist ehk karistamisel. Otsuse lugemisel annab teha aga hoopis vastupidise järelduse. Kui prokuröri poolt kohtule esitatud 14 kirjalikku tõendit on selgelt sellised, et neist ükski ei seo T.Sarapikku põlengutega, siis tunnistajate osas on olukord keerulisem selles mõttes, et nö hea soovi korral annaks tunnistajate ütlustest tõepoolest leida T.Sarapikku süüstada võivaid kaudseid tõendeid, aga – ilma süüstamissoovita kindlasti mitte. Näiteks on kohus viidanud küll olulise tunnistajana W’le (lk 10) aga – sama tunnistaja on rääkinud 20.09.2020.a. põlenguga seonduvalt, et oli tööl ja nägi~15 m kauguselt kedagi võõrast territooriumil tagumiste autode juures, kel jalas sinised teksad jne Nime poolest ütles tunnistaja nähtud kodanikuks Simo Sarapuu ( 11.03.2021.a. istungi prot. lk 15, ülalt 20 rida) Aga kohus siin probleemi ei ole näinud, vaid on pidanud eksimist inimlikuks. Taoliselt on kaitsja viidanud kaitsekõnes kõigile seitsmele tunnistajale ning toonud välja kitsaskohad ehk asjaolud, mis süüdistust ei toeta. Samuti järelduse, et ükski tunnistaja ei kinnitanud seda, et miski saaks tõendada T.Sarapikus süütajat. Kõrval kinnistutel viibimine ja isa eest kättemaksusoovi omamine ei ole teadupärast kuritegu, sest isegi võimalikud „halvad“ mõtted eest ei saa olla etteheidetavad tõendina nende mitterealiseerumisel. Kokkuvõttes ei nähtu asjas selliseid tõendeid, millised kasvõi kogumina (kaudsetena), rääkimata eraldiseisvatena, annaks alust väitele T.Sarapiku süütamissüüs. 4.2. Varguskatse 09.08.2020.a. episood on leidnud analüüsimist otsuse lk-del 6-7 koos lõppjäreldusega. Kohus on viidanud põhitõendina tunnistaja Õ ütlustele, millised riimuvat teiste kohtule esitatud tõenditega. Aga nimetatud tunnistaja arvas olema TS viimase ema kasutuses oleva jalgratta järgi, mis paistis sarnane nähtuga. Oluline aga on, et tunnistaja vastas kaitsja küsimusele, kust tuli T. Sarapiku nimi, et …uurija poolt hiljem … (22.03.2021.a. istungi prot. lk 6 ülalt 19 rida) Kaitsja arvates on samuti oluline, et Z ülekuulamisest prokurör üldse loobus. Kokkuvõttes puuduvad selle süüdistuse episoodi kohta nii vaieldamatud tõendid kui nõutav kahju. Kahtlused aga tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. 4.3. Karistuse kohaldamisel tuleks arvestada, et T.Sarapiku poolt omaksvõetud osas (viie pudeli viina vargused) on ta avaldanud kahetsust; viidatud osas tasunud kahjud; tema ülalpidamisel on poeg D (sünd.XX.XX.XXXX.a.) ja T.Sarapiku tervise suhtes esineb pidev ravivajadus. 4 Eeltoodu põhjal ja juhindudes

§§ 7lg 2 ja 3, 62 p 1, 309 lg 2, 338 p 3, 339 lg 2.

340 lg 2 p 2 kaitsja palub tühistada 12.04.2021.a. Pärnu Maakohtu kohtuotsus Timo Sarapiku süüditunnistamises KarS §§ 203 lg 1 ja 199 lg 2 p 9 (09.08.2020.a. episood) järgi ja mõista ta selles osas õigeks ning karistada teda ülejäänud süüdistuses kirjeldatud tegude eest rahalise karistusega, mis võrduks vahistuses viibitud ajaga. Vabastada Timo Sarapik vahistusest. Asi vaadata läbi kirjalikus menetluses. KANNATANU C AS SEISUKOHT 5. C AS’i hinnangul on Pärnu Maakohtu otsus legitiimne, st üheselt mõistetav ja vastuoludeta ning apellandi etteheited on alusetud. Maakohus on täitnud oma põhjendamiskohustuse, kuna kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning kohtuotsusest tuleneb selgelt, millistele tõenditele kohus on otsuse langetamisel tuginenud. Maakohus on T. Sarapik’u kohtumenetluses esitatud tõendite ning asjaolude pinnalt talle etteheidetud kuritegudes õigesti süüdi tunnistanud. Apellant on kohtule ette heitnud väidetavalt vaid kaudsete tõenditele tuginemist. Väärib märkimist, et kohtupraktika kohaselt otsesed ja kaudsed tõendid ei eristu mitte nendes sisalduva tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad.1 Kohtupraktikas on lisaks märgitud, et kuriteo toimepanemine võib olla tuvastatud ka tuginevalt kaudsetele tõenditele. Seetõttu on alusetu apellandi vastuväide, et T. Sarapik’u süüditunnistamiseks on tarvis justkui tugevamaid tõendeid. Liiatigi on ka apellant ise apellatsioonis möönnud, et olemasolevaid (kaudseid) tõendeid kogumina annab tõlgendada T. Sarapik’u süüdistuse poolt ning ka tunnistajate ütlustest saab leida T. Sarapik’ku süüd kinnitavaid (kaudseid) tõendeid. Maakohus on täitnud

§ 3051lg-st 1 tuleneva põhjendamiskohustuse.

Maakohus ei ole tuvastanud üksteisega vastuolus olevaid asjaolusid, vaid on hinnanud tõendeid kogumis ning ära näidanud, kuidas tõendite abil tuvastatu võimaldab kogumis teha järeldusi

1. septembri
2. a ja
3. septembri
4. a süütamisepisoodide, T. Sarapik’u tegude, tahtluse ning motiivi osas. Seega oli põhjendatud ka C AS’i tsiviilhagi rahuldamine, kuna T. Sarapik tekitas C AS’ile kahju ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuna Pärnu Maakohtu
5. aprilli
6. a kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, st kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav, kohus on hinnanud tõendeid korrektselt kogumis ning kohtuotsuses puuduvad vastuolud, tuleb apellandi apellatsioon jätta

§ 337lg 1 p 1 alusel rahuldamata ning esimese astme kohtu otsus muutmata.

Jätta kõik menetluskulud kuriteo toimepannud isiku kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

1. Ringkonnakohus, läbi vaadanud kriminaalasja materjalid, otsuse ja apellatsiooni ning kannatanu esindaja seisukohad, leiab, et apellatsiooni väited ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist ja seda alljärgneva põhjendusega.
2. Pärnu Maakohtu otsusele esitatud kaitsja apellatsioonis ei vaidlustata T.Sarapiku süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 14.09.2020 ja 19.09.2020 toimepandud kuritegudes, kuid kaitsja leiab, et 09.08.2020 aasta kuriteo toimepanemise osas puuduvad vaieldamatud tõendid kui ka nõutav kahju. Kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus on T.Sarapiku süüdimõistmisel vaidlustatud kuriteo toimepanemises ühe süüdistust kinnitava tõendina käsitanud tunnistaja Õ ütlusi, milliste usaldusväärsuses maakohus ei kahelnud 5 kuivõrd need riimusid teiste kohtule esitatud ja vahetult uuritud tõenditega. Nimelt on Õ isikuks, kes nägi pealt 09.08,2020 aastal kesköö paiku kuidas naabri garaažist veetakse asju välja. Nägi ka isikut, kes seda tegi ja samuti kuulis seda isikut telefoniga rääkimas. Tundis selles isikus ära T.Sarapiku, kellega küll isiklikke suhteid ei ole, kuid on teda Sindi linnas ikka näinud ja teab. Tundis ära ka sündmuskohalolnud T.Sarapiku emale kuuluva jalgratta. Kaitsja on apellatsioonis pidanud oluliseks, et kaitsja küsimusele, kust tuli T.Sarapiku nimi on tunnistaja vastanud, et see tuli uurija poolt hiljem. Selline kaitsja väide on aga ekslik ja kaitsja on nii tunnistajale esitatud küsimust kui ka sellele antud vastust esitanud moonutatud kujul. Nimelt nähtub viidatud 22.03.2021 istungi protokollist ja istungi helisalvestiselt, et kaitsja on hoopis küsinud: „Kas tunnistaja ütles kannatanule T.Sarapiku nime?“. Sellele on tunnistaja vastanud, et ta ei mäleta seda. Kaitsja küsimusele, et kas ta võis see isik olla, vastab tunnistaja, et võis, kuid võis ka uurija poolt hiljem tulla, täpselt ei mäleta. Väga pikalt tol õhtul kannatanuga ei rääkinud( 4 kd. t.lk. 7-9 ). Seega on tunnistaja ütlustest selgelt aru saada, et tema tundis garaažist esemete välja vedajas ära temale teada oleva T.Sarapiku, kuid kes kannatanule T.Sarapiku nime ütles kas tema või oli see uurija, tunnistaja ei mäletanud. Kaitsja on esile toonud ka asjaolu, et Z ülekuulamisest prokurör loobus. Kolleegium osutab, et nimetatud asjaolu mingilgi määral ei sea kahtluse alla kohtu poolt otsuses käsitatud tõendite usaldusväärsust ega ka nendele tuginevat järeldust T.Sarapiku süü osas. Kaitsja on viidanud ka

§ 7

lg-s 3 sätestatule, kuid kolleegium leiab, et antud juhul puuduvad sellised kõrvaldamata kahtlused, millised tuleb süüdistatava kasuks tõlgendada ja mis annaks aluse tema õigeksmõistmiseks. Ka apellatsioonis pole selliseid kahtlusi tõstatatud. Riigikohus on korduvalt toonitanud ( vt nt lahendit 1-18-86), et põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka

§ 7lg 3 tähenduses) peab esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus.

Maakohus on usaldusväärsetele tõendite kogumile tuginedes lugenud T.Sarapiku poolt vaidlustatud kuriteo toimepanemise ja tema süü tõendatuks ning mingeid kahtlusi kohtul ei tekkinud. Süüdistatava poolt antud ütlused tema alibi kohta on maakohus hinnanud ebausaldusväärseteks ja seda nii teiste tõenditega kõrvutamisel tuvastatud vastuolude kui ka elulise usutavuse põhimõtte alusel. Apellatsioonis ei ole sellekohast maakohtu põhjendust ja järeldust vaidlustatud ega ka kummutavat argumentatsiooni esitatud, mistõttu kolleegium, nõustudes maakohtuga ei pea vajalikuks sellekohast põhjendust korrata. Kaitsja on esitanud väite, et vaidlustatud varguse episoodis puudub nõutav kahju. Mingit põhjendust kaitsja oma väitele lisanud ei ole. Kolleegium märgib, et süüdistuse kohaselt oli T.Sarapik kannatanule kuuluvast ehitusjärgus olevast eramust vedanud krundi piirile äraviimiseks võõrast vara kogusummas 910 eurot. Asjaolu, et süüdistatavast olenematul põhjusel jäi kuritegu lõpule viimata ja kannatanule vargusega kahju ei tekitatud, ei tähenda, et tema käitumises kuriteo koosseis puudub. Seda enam, et T.Sarapik on süüdi tunnistatud süstemaatiliselt toimepandud varguse eest, mille eest vastutusele võtmine ei sõltu varastatu väärtusest. Kokkuvõttes kolleegium leiab, et maakohus on seaduslikult T.Sarapiku 09.08.2020 aastal varguskatse toimepanemises süüdi tunnistanud ja kogumis koos teiste võõra vara vargustega ka karistanud. Apellatsioonis esitatu ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja T.Sarapiku õigeksmõistmiseks.

1. Kaitsja on vaidlustanud T.Sarapiku süüdimõistmise KarS § 203 lg 1 järgi ja taotlenud süüdimõistva otsuse tühistamist ja T.Sarapiku õigeksmõistmist. 6 8.
2. Kaitsja heidab kohtule ette, et kuigi kohus on korduvalt süüdistuse alusel otsuses märkinud, et süütamised C AS jäätmejaama territooriumil toimusid
3. september 2020 ja
4. september 2020, siis T.Sarapiku poolt süütamiste toimepanemiste lõpliku järelduse juures on kohus otsuses märkinud kuriteo toimepanemise ajaks
5. septembri asemel
6. september
7. Kolleegium tõdeb, et kuigi nii süüdistuse sisust kui ka maakohtu poolt esitatud tõendite analüüsist ja põhjendustest tuleneb, et esimene süütamise jäätmejaamas toimus
8. septembril 2020 on kohus tõesti otsuse lk 11 kahel korral märkinud esimeseks süütamise kuupäevaks
9. septembri
10. Samas kolleegium leiab, et selline minetus on hinnatav vaid trükiveana ega anna mingilgi määral alust tõendite ümberhindamiseks või süüdistatava õigeksmõistmiseks. Süüdistusest kui ka kohtuotsusest tervikuna on selge, et süütamine toimus
11. septembril 2020 ja kohus on jõudnud tõendite kogumile hinnangu andmisel järeldusele, et selle süütamise on toime pannud T.Sarapik ja ta on selle kuriteo toimepanemises süüdi. 8.
12. Apellant on teinud viite kaitsekõne teesidele, kus kaitsja on analüüsinud prokuratuuri poolt esitatud tõendeid. Selles osas kolleegium märgib, et ringkonnakohus arutab kriminaalasja apellatsiooni alusel ja selle piirides, mistõttu kaitsja poolt maakohtule esitatud kaitseteeside argumentidele, milliseid pole apellatsioonis korratud, ringkonnakohus hinnangut ei anna. 8.
13. Kaitsja on leidnud, et kohtule esitatud tõendid ei seo selgelt, üheselt mõistatavalt ja tõsikindlalt T.Sarapikku talle etteheidetavate tegudega. Tegemist on kaudsete tõenditega. Samas kaitsja möönab, et maakohtu poolt hinnatud kaudsete tõendite kogumit annab hinnata T.Sarapiku süüd kinnitavatena. Kolleegium, nõustudes kannatanu esindaja selgitustes märgituga, osutab, et kohtupraktikas ei ole välistatud isiku süüditunnistamist ka kaudsetele tõenditele tuginevalt. Nii on näiteks RKKKo 3-11-8-10 tõdetud, et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid üksnes selles osas, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. Kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta. Maakohus on vaidlustatud juhul kõiki tõendeid kogumis analüüsinud ja täitnud sellega

§ 61lg -s 2 ettenähtud nõude.

Siinkohal kolleegium ka osutab, et otsuse langetamise aluseks saab olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendikogumist. Maakohus on sidunud T.Sarapiku süütamistega tuginedes esmalt kohtule esitatud kirjalikele tõenditele. Kohus on andnud hinnangu sündmuskoha vaatlusprotokollile (1 kd. 102-106), mille kohaselt tuvastati kõrval asuvalt krundilt, kuid kannatanu territooriumit piirava traataeda tehtud augu lähedusest jalatsijälg, mis omakorda jäljeekspertiisi akti nr 20E-TJ0014 tehtud järelduste kohaselt võib olla jäetud T.Sarapikult äravõetud jalatsiga. Samuti tuvastati Timberi kinnistult, kust süütaja on läbi traataeda tehtud ava tunginud kannatanu territooriumile, heinapakkide juures tulemasin, millelt võetud segaproovis DNA ekspertiisiaktis ( 1 kd. t.lk. 109-113) antud arvamuse kohaselt ei saa välistada T.Sarapikult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Lisaks kirjalikele tõenditele on maakohus andnud hinnangu ka tunnistajate ütlustele. Tunnistaja W on näinud

1. septembri 2020 põlengu ajal kannatanu territooriumil tundmatut isikut. Kaitsja ei ole taotlenud eelviidatud tunnistaja ütluste ebausaldusväärseteks tunnistamist ega ka tõendikogumist väljajätmist, kuid on viidanud asjaolule, et tunnistaja ütluste kohaselt olid sissetungijal jalas sinised püksid ja nimeks ütles Simo Sarapuu. Tegelikult olid T.Sarapikul jalas heledad püksid. 7 Kolleegium, nõustudes maakohtu järeldusega tunnistaja ütluste ( 3 kd. t.lk. 132-134) usaldusväärsuse osas, märgib, et tunnistaja annab ütlusi vahetult nähtu ja kogetu osas, mida ta suudab meenutada, mistõttu tunnistaja eksimus süüdistatava, keda ta ei tunne, nime osas pole aluseks seada kahtluse alla tunnistaja usaldusväärsust. Nii nagu kaitsja apellatsioonis viitab on W kohtuistungil tunnistanud, et võõral oli seljas hallikas pusa ja sinised teksad. Sarnaselt maakohtuga peab kolleegium võimalikus, et tunnistaja poolt nähtud isiku jalas olevate pükste värvi osas eksimine võib olla põhjustatud asjaoludest, et territoorium oli halvasti valgustatud, võõras isik viibis pimedas nurgas ja vahemaa on vähemalt 15 meetrit. Samas on kolleegium ka seisukohal, et isegi kui jätta nähtud isiku välimuse kirjeldamise osas tunnistaja ütlused tõendikogumist välja, on kohtu poolt analüüsitud tõendikogum piisav T.Sarapiku süüdi tunnistamiseks. Tunnistaja L ütluste kohaselt ta kohtus territooriumil võõraga, kellel oli mäletamist mööda seljas dressipluus, kuid täpsemat isikukirjeldust tunnistaja kohtuistungil anda ei osanud mittemäletamise tõttu. Vaidlusteta on kohus prokuröri taotluse alusel avaldanud tunnistaja kohtueelsel uurimisel antud ütlused territooriumil viibiva võõra isiku kirjelduse kohta. Seal on tunnistaja kinnitanud, et võõral oli seljas või jalas midagi heledat. Istungil tunnistaja kinnitas, et võõral võis tõesti midagi heledamat seljas olla, ei saa kindel olla, kas dressipluus või püksid (
2. kd. t.lk. 137- 141). Tunnistaja L ütluste usaldusväärust pole kaitsja kahtluse alla seadnud nagu ka tunnistaja F ütlusi ( 3 kd. t.lk. 146-151), kes kinnitab, et
3. septembril 2020 varahommikul, tuli tema talu hoovi, mis asub C AS naabruses, süüdistatav, kes ähvardas teda maha lüüa. Ta helistas Häirekeskusesse. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on tunnistaja F helistanud Häirekeskusele kell 06:02:20 ( 1 kd. t.lk. 174178), ehk siis vahetult pärast kannatanu territooriumil autode süütamist. F on kinnitanud, et T.Sarapik rääkis kannatanule kätte maksmisest ja küla maha põletamisest. 8.
4. Kaitsja on leidnud, et kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kolleegium osutab, et põhjendatud kahtluse korral pole süüdistatava kasuks tõlgendamise kohustus sedavõrd tõendamis-, kuivõrd otsustusreegel, mille poole on põhjust pöörduda alles siis, kui kohus ei ole tõenditele üldhinnangu andmise tulemil täielikult veendunud süüdistusversiooni paikapidavuses. Vaidlustatud juhul on maakohus tõendite kogumile tuginevalt olnud täielikult veendunud, et T.Sarapik on temale KarS § 203 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteod toime pannud ja kõrvaldamata kahtlusi, millised tuleks süüdistatava kasuks tõlgendada maakohus ei tuvastanud. Apellatsiooni väited maakohtu järeldust ei kummuta ega anna alust

§ 7lg 3 kohaldamiseks. 9. Kaitsja on taotlenud süüdistatavale rahalise karistuse mõistmist. Maakohus on vastavalt Kar

S § 56 lg-le 2 esitanud otsuses põhjendused miks T.Sarapikule pole võimalik ega seaduslik kergemaliigilise, rahalise karistuse mõistmine. Kaitsja põhjendab taotlust sellega, et viie pudeli viina varguse toimepanemise on süüdistatav omaks võtnud ja avaldanud kahetsust. Maakohus on otsuse lk 12 võõra vara varguste eest karistuse mõistmise põhjendustes selgelt märkinud, et karistust kergendava asjaoluna arvestab kahe varguse osas süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Seega on maakohus juba kaitsja poolt viidatud asjaolu arvestanud ning selle enamaks või teistkordseks arvestamiseks igasugused alused puuduvad. Kaitsja leiab, et tuleb arvestada, et varguste osas on kahjud tasutud. Ka nimetatud asjaolu on maakohtu otsuse kohaselt juba karistuse mõistmisel arvestatud, mistõttu pole maakohtule nimetatud asjaolu arvestamata jätmist võimalik ette heita. 8 Kaitsja märgib, et T.Sarapiku ülalpidamisel on poeg S.Sarapik. Kolleegium osutab, et ülalpidamiskohustus lasub T.Sarapikul jätkuvalt ka karistust kandes ning nimetatud asjaolu ei anna alust seaduslikult mõistetud karistuse tühistamiseks. Pealegi oli T,Sarapikul poeg ka kuritegude toimepanemise ajal, kuid see ei takistanud teda kuritegusid toime panemast. Kaitsja on viidanud ka T.Sarapiku pidevale ravivajadusele. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav vahi all viibides saanud medikamentoosset ravi. Vangistuses viibides on seega talle tagatud vajalik arstiabi ning kolleegium leiab, et ravi vajadus ei anna alust maakohtu otsusega mõistetud karistuse muutmiseks. Apellatsioonis ei ole viidatud sellisele ravivajadusele, mis vangla tingimustes oleks raskendatud või välistatud. Kolleegium osutab, et edasikaebemenetluses saab karistuse osas kohtuotsuse tühistamise aluseks olla eelkõige see, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16, p 11). Ringkonnakohtul puuduvad karistuse mõistmise osas maakohtu otsusele materiaal- ning menetlusõiguslikud etteheited. Apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu poolt kohaldatud karistusliigi muutmiseks. 10. Eeltoodu alusel ja juhindudes

337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu

1. aprilli 2021 otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
2. RÕS korras õigusabi osutanud kaitsja taotleb apellatsioonimenetluses kaitsjatasu kindlaksmääramist ja hüvitamist. Taotluse kohaselt on kaitsja kulutanud apellatsioonimenetluses toimingute tegemiseks, so kohtuotsuse analüüsi, korduvvestluste, apellatsiooni koostamise eest kokku 150 minutit, mistõttu taotleb koos käibemaksuga 162 euro hüvitamist. Kolleegium leiab, et kaitsja poolt näidatud toimingud on olnud vajalikud ja nendele kulutatud aega saab hinnata mõistlikuks. Seega kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele ja kuna ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata, siis

§ 185lg 2 alusel jääb menetluskulu summas 162 eurot süüdistatava Timo Sarapiku kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 9