Obsah (11)

§ 468§ 444§ 173§ 168§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 4842§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev kohtuotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtuotsuse aeg ja koht 11.10.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-118431 Tsivi

§ 468lg 1 p 1).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Mõista kostjalt K Lilt hageja A M`i kasuks välja menetluskuluna riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud 328 eurot.
3. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud
4. A M esitas Harju Maakohtule hagi K L vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.10.2019 kirjaliku kokkuleppe, mille mõlemad allkirjastasid. Kokkuleppe tekst oli järgmine: /Käesolevaga K L, isikukood xxx, tunnistab oma võlgnevust A Mi, isikukood xxx, ees summas 6600 eur. K L garanteerib, et võlgnevus tasutakse maksegraafiku alusel. Tasumine toimub alates 15.11.
5. 15.11.2019 tagasimakse summas 200 eur, 15.12.2019 tagasimakse summas 200 eur ja 15.01.2020 tagasimakse summas 6200 eur. Seega tunnistas kostja kirjalikult ja oma allkirjaga oma võlgnevust avaldaja ees summas 6600 eur. Kostja lubas tasuda nimetatud võlgnevust kokkuleppe sees eespool toodud maksegraafiku alusel. Kõik maksegraafikus toodud summad on muutunud sissenõutavaks, millest kõige suurem osa 6200 muutis sissenõutavaks 16.01.
6. Hageja nõuab käesolevas hagis kostjalt õigusrahu ja menetlusökonoomia huvides summa 4000 euro tasumist.
7. Kostja esitas 07.09.2021.a, st juba enne hagiavalduse esitamist ja selle menetlusse võtmise otsustamist teatise, milles kirjutab, et „…olen nõus hageja nõudega summas 4000 eur tsiviilasjas 221-118431.“
8. Kohus palus pooltel asuda kompromissläbirääkimistesse, vältimaks menetluskulude tekkimist. Pooled kompromissi ei saavutanud ning kohus võttis hagi menetlusse, paludes kostjal esitada nõuetekohane hagi vastus.
9. 30.09.2021.a edastas kostja kohtule e-kirja, milles kirjutas: „Mida peaksin veel tegema? Millised on minu järgmised sammud? Olen võlga kinnitanud.
10. Kohus küsis kostja seisukoha osas hageja seisukohta. Hageja leiab, et asi tuleb teha hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuivõrd kostja on korduvalt kinnitanud oma võlgnevust summas 4000 eurot. Kohtu selgitused
11. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444

lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 168

lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kostjal oli võimalik käesoleval juhul kohtumenetlust vältida ja kostja on andnud oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Kostja on jätnud hageja ees oma võlgnevuse. Hageja on pidanud kostjaga kompromissläbirääkimisi, kuid pooled kokkulepet ei saavutanud. Seega on kostja oma käitumisega põhjustanud hageja kohtusse pöördumise. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 8.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja on 24.09.2021.a menetluskulude nimekirja. 9. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna õigusabikulud kokku summas 540,00 eurot käibemaksuga ja kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 10.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja 2 menetluskuluna tasutud riigilõiv 325 eurot.

1. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista õigusabikulu 3h 45min eest tunnitasu määraga 120 eurot/h käibemaksuga, kokku summas 540 eurot.
2. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 4842

kohaselt määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks maksekäsu kiirmenetlusega seotud kulude osas olla samuti 20 eurot. Hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine ja hageja nõustamine), kompromissläbirääkimiste pidamine ja menetluskulude nimekirja koostamiseks lugeda 2 tundi.

1. Hageja on kinnitanud, et õigusabikulud sisaldavad käibemaksu. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summat käibemaksuga. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 120 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks (120x2x20%+20) 328 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (328+325) 653 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 653 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 15. Kohus selgitab, et käesolev hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik 3