Obsah (7)

§ 654§ 5§ 230§ 173§ 162§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Otsuse tegemise aeg ja koht 01.10.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-17-13391 Koh

) § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, milles maakohus kohaldas üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudele aegumist ning lõpetas nimetatud nõude menetluse, ja uue otsusega jätta rahuldamata hageja nõue tuvastada kostja 07.06.2017 üldkoosoleku otsuste (päevakorra p-d 1–6) tühisus. Otsust tuleb täiendada menetluskulude jaotusega. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

§ 654

lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

1. Selguse huvides märgib ringkonnakohus esmalt, et praeguses apellatsioonimenetluses ei ole läbivaatamisel enam hageja nõuet tuvastada, et üldkoosoleku otsus keelata üldkoosoleku filmimine on õigusvastane, mille menetlusse võtmisest maakohus keeldus, ega nõuet küsimustele vastamiseks kohustamiseks, mille hageja võttis tagasi ja maakohus jättis nõude läbivaatamata. Lisaks ei ole enam apellatsioonimenetluses läbivaatamisel hageja nõuet 4 2-17-13391 tunnistada vaidlusalused üldkoosoleku otsused kehtetuks ja nõuet tuvastada, et üldkoosoleku vene keeles pidamine ja hagejal üldkoosolekul osalemise väidetav keelamine olid õigusvastased. Ringkonnakohtu menetluses on üksnes hageja nõue tuvastada kostja 07.06.2017 üldkoosoleku päevakorrapunktides 1–6 vastu võetud otsuste tühisus. Seega kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes viimati nimetatud nõude osas.
2. Maakohus on ekslikult kohaldanud aegumist kostja üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudele. Otsuse tühisuse tuvastamise nõudele ei näe seadus üldjuhul ette nõude maksmapaneku tähtaega, välja arvatud mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 241 lg-s 3 sätestatu, mille kohaselt ei saa otsuse tühisusele tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõude rahuldamata, sest hagis esitatud asjaolusid arvestades ei esine MTÜS § 241 lg-s 1 nimetatud üldkoosoleku otsuste tühisuse aluseid.
3. Enne 01.01.2018 kehtinud KÜS ei näinud ette aluseid korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse kohta. KÜS-is reguleerimata küsimustes kohaldus KÜS § 1 lg 2 järgi MTÜS, mille § 241 lg 1 esimese lause kohaselt on mittetulundusühingu otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kui otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Praegu kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse korteriomanike üldkoosoleku otsuste tühisusele tsiviilseadustiku üldosa seadust (TsÜS), mille § 38 lg 2 esimese lause järgi on otsus mh tühine siis, kui on oluliselt rikutud otsuse tegemise korda. Viidatud sätet tuleb mõista nii, et kui otsus tehakse koosolekul, siis toob tühisuse kaasa koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Otsuse muu vastuolu seadusega oli otsuse kehtetuks tunnistamise alus KÜS § 13 lg 3 mõttes.
4. Riigikohus selgitas käesolevas asjas tehtud otsuses, et üldkoosoleku kokkukutsumise kord hõlmab üldjuhul neid toiminguid, mis tehakse enne koosolekut ja mis peavad tagama liikmele võimaluse koosolekul osaleda ja seal informeeritult hääletada. Näiteks on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine see, kui liikmele ei saadeta koosoleku teadet või see saadetakse hilinenult (Riigikohtu 29.01.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p 13), aga ka see, kui päevakord on puudulik või ebaselge ( Riigikohtu 08.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-08, p 11). Samuti võib Riigikohtu hinnangul koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine olla see, kui koosoleku teatest ei ole aru saada, kus ja millal koosolek toimub.
5. Koosoleku toimumise ajal kehtinud KÜS § 1 lg 2 ja MTÜS § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Kostja põhikirja p 6.4 järgi tuli üldkoosoleku kokkukutsumisest informeerida liikmeid vähemalt 7 päeva ette teadete panemisega trepikodadesse.
6. Hageja on tuginenud sellele, et vaidlusaluste otsuste tühisuse tõi kaasa üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine, kuna 07.06.2017 üldkoosoleku kokkukutsumise kutses oli koosoleku toimumise kohaks märgitud eksitavalt kaks erinevat aadressi. Oma väite tõendamiseks on hageja esitanud kohtule üldkoosoleku kokkukutsumise teate, mille kohaselt toimub koosolek 27.05.2017 kell 15.00 Kultuurikeskuses Lindakivi aadressil J. Koorti 22 Tallinn, konverentssaal ruum 203 ja venekeelses versioonis aadressil Koorti 23 (I kd, tl 12). 5 2-17-13391 Puudub vaidlus, et üldkoosolekud toimusid 27.05.2017 ja 07.06.
7. Hageja on 27.05.2017 üldkoosoleku kokkukutsumise teates erinevatele aadressidele viidates väitnud, et rikuti 07.06.2017 üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa esimese üldkoosoleku kutse alusel teha järeldusi vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise osas. 27.05.2017 üldkoosoleku kutsest ei saa järeldada, et sellele märgitud aadressid võisid hagejat 07.06.2017 koosolekul osalemisel takistada. Hageja osales mõlemal üldkoosolekul.
8. Kolleegium märgib täiendavalt seoses koosoleku teatele ekslikult märgitud erinevate aadressidega, et hagejal kui kostja liikmel lasub hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus kostja tegevusele kaasa aidata, sealhulgas teavitada võimalikest protseduurilistest eksimustest. Juhul, kui hageja märkas, et esinesid puudused üldkoosoleku kokkukutsumisel, oli hagejal võimalus viidatud asjaolu täpsustada ja kostja juhatust teavitada eksitusest hoone numbri märkimisel. Kostja liikme kohustuseks on korteriühistut kahjulike tagajärgede vältimiseks toetada.
9. Kostja põhikirja punktist 6.4 tulenevalt pannakse teade üldkoosoleku toimumisest välja trepikodades. Vaidlusaluse 07.06.2017 üldkoosoleku kohta teadet hageja kohtule esitanud ei ole. Hageja ei ole menetluses tuginenud sellele, et ta ei ole 07.06.2017 koosoleku teadet elamu trepikojas näinud või et koosoleku kutse üldse puudus.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Alles pärast seda, kui ringkonnakohus kohtuistungil nimetatud asjaolule tähelepanu juhtis, väitis hageja, et 07.06.2017 üldkoosoleku kutset ei ole ta saanud. Vastuseks kohtu küsimusele, kust hageja sai info 07.06.2017 koosoleku toimumise kohta, vastas hageja, et naabritelt (II kd, tl 21 pöördel). Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et korteriühistu liikmetele oli edastatud korrektne info korduskoosoleku toimumise koha ja aja kohta. Asjaolu, et liikmed olid teadlikud üldkoosoleku toimumise kuupäevast, kellaajast ja asukohast, kinnitab asjas esitatud üldkoosoleku protokoll, mille kohaselt osales koosolekul 24 korteriühistu liiget, sh hageja, ning lisaks oli andnud 8 ühistu liiget volituse enda esindamiseks koosolekul (I kd, tl 19). Arvestades asjaolu, et hageja osales 07.06.2017 üldkoosolekul, ta sai hääletada ja tema häält arvestati otsuste vastuvõtmisel, ei ole hageja tõendanud enda õiguste rikkumist, muu hulgas seda, et vaidlusalune üldkoosolek kutsuti kokku nii, et polnud aru saada, kus ja millal see toimub. Seetõttu puudub alus tuvastada, et üldkoosoleku otsused oleksid seepärast tühised.

1. Lisaks leidis hageja, et vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud seeläbi, et koos koosoleku teatega ei saadetud dokumente, mille üle üldkoosolekul hääletama hakati (eelmise majandusaasta aruanne ja revisjonikomisjoni aruanne, järgmise aasta majanduskava).
2. Vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise ja toimumise ajal kehtinud KÜS § 15 lg 2 nägi ette, et juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Kehtiva KrtS § 20 lg 3 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. 6 2-17-13391
3. Koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine on ka see, kui osanikele või aktsionäridele ei tehta enne koosolekut kättesaadavaks otsuste eelnõusid või dokumente, mille kinnitamist koosolekul hääletama hakatakse (Riigikohtu 29.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-168010, p 11; 24.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 17). Põhimõte, et kõigile liikmetele tuleb enne koosolekut anda võimalus tutvuda dokumentidega, mille kinnitamist koosolekul otsustama hakatakse, kohaldub ühtmoodi kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute organite otsuste tegemisel.
4. Vastuses hagile selgitas kostja, et ebaõige on hageja väide, mille kohaselt ta ei saanud kostja majandustegevust puudutavaid dokumente enne üldkoosolekut. Kostja on esitanud selle tõenduseks vastavasisulise akti, mis kinnitab, et kostja juhatus pani kõikide korteriomanike postkastidesse majandustegevust puudutavad dokumendid (I kd, tl 101). Lisaks on kostja esitanud Grano Gigital AS 11.05.2017 arve dokumentidest koopiate tegemise eest tasumise kohustuse kohta (I kd, tl 102). 07.06.2017 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on kostja juhatus vastanud korteriühistu liikmete küsimustele, mis olid tekkinud seoses esitatud aruannetega (I kd, tl 103 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja eeltooduga ümber lükanud hageja paljasõnalise väite, et korteriomanikele ei esitatud enne üldkoosolekut majandustegevust puudutavaid dokumente.
5. Hageja on toonud esile ka etteheite, et üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsused on tühised põhjusel, et üldkoosolekule esitatud dokumendid ei vastanud KÜS § 15 lg-s 2 sätestatud kriteeriumitele. Seda väites on hageja tsiteerinud üksnes seadust, sidumata oma väidet ühegi asjaoluga ega toomata esile, miks dokumendid hageja hinnangul seadusele ei vasta. Seetõttu puudub ringkonnakohtul

§ 5lg-st 1 lähtudes võimalus hageja väidete põhjal teha soovitud järeldust.

1. Eelnevat arvestades tuleb kostja üldkoosoleku otsuste (päevakorrapunktide 1–6) tühisuse tuvastamise nõue jätta rahuldamata, sest hagis ei ole toodud esile ega tõendatud asjaolusid, mis annaksid alust pidada vastuvõetud otsuseid tühiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta

§ 173lg 3 esimese lause kohaselt vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.

34. Maakohus on jätnud 11.02.2019 otsuse resolutsioonis menetluskulude jaotuse märkimata ja Riigikohus tühistas 03.03.2021 otsusega ringkonnakohtu 17.06.2020 otsuse menetluskulude jaotuse osas. Harju Maakohtu 09.12.2020 määrusega jäeti hageja nõudes kostja kohustamiseks küsimustele vastamiseks menetluskulud kostja kanda. Seega tuleb ringkonnakohtul jaotada kõikide kohtuastmete menetluskulud, mis on tekkinud seoses hageja ülejäänud nõuetega. Käesoleva otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2020 otsuse järgi jäävad hageja nõuded, välja arvatud nõue küsimustele vastamiseks kohustamiseks, mille kostja menetluse ajal täitis ja mille osas on menetluskulud jaotatud, kas rahuldamata või läbivaatamata. Seega on põhjendatud jätta senini jaotamata menetluskulud

§ 162lg 1 ja § 168 lg 2 järgi kõikides kohtuastmetes hageja kanda.

35. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

§ 177

lg 2 järgi maakohus mõistliku aja jooksul alates asjas tehtud lõpplahendi jõustumisest. 7 2-17-13391 36.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 8