← Eesti

2-21-6646/16

Obsah (9)§ 163§ 162§ 168§ 65§ 165§ 171§ 172§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Kohtujurist Pille Lutter Määruse tegemise aeg ja koht 21.10.2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-6646 Tsiviilasi N N (pankrot

) § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, milliste nõuete kohta kehtib võlgniku vastuväide ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt

§ 163

lg-st 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 27.09.2021 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Pankrotivarasse on võlgniku II pensionisamba väljamaksetest laekunud 6 481,70 eurot. Vara välistamist ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Pandiese, müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Massikohustused on kaetud pankrotihalduri tasuga, mille suuruseks palub haldur määrata 2 336,03 eurot. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo toimepanemine või raske juhtimisviga.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

§ 65lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt

§ 65

2 lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Pankrotivarasse on laekunud 6 481,70 eurot. Pankrotihaldur palub tasu määrata alammääras summas 1 932,00 eurot (lisandub käibemaks), millele lisandub 18,2% 6 401,00 eurot ületavalt summalt ehk 14,69 eurot (6 481,70-6 401,00=80,79 x 18,2%). Kokku 1 946,69 eurot (lisandub käibemaks). Kohus nõustub halduri tasu suurusega. Kohtu hinnangul on haldur läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Halduri tasu suurus on mõistlik ja vastab tehtud toimingute mahule. Halduri tasu arvestusele ja summale ei ole võlausaldajad vastuväiteid esitanud. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 1 946,69 eurot (lisandub käibemaks). Kohus vabastab Peeter Sepperi võlgniku pankrotihalduri kohustustest (

§ 165lg 3).

Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd täidetud ei ole mõni

§ 171lg 2 nimetatud tingimus, mis annaks aluse jätta menetlus algatamata.

Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Absoluutse häälteenamusega võlausaldaja xxx teatas, et tal ei ole vastuväiteid N. N nimetamisele usaldusisiku kohustuste täitjaks. Kohus peab võimalikuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi ning võlgnik on selleks esitanud nõusoleku. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (

§ 173): 1.

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida;

  1. teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;
  2. mitte varjata saadud tulusid ning vara;
  3. anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta;
  4. pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt jaotusettepaneku kinnitamise määruses ettenähtud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele). Näide väljamaksmisele kuuluvate summade arvestamise kohta. Võlgniku töötasu on 1 000 eurot neto; miinimumpalk on 584 eurot, mida ei arvesta võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade hulka. Ülejäänud 416 eurost (1 000-584) 25% (104 eurot) jääb võlgnikule ja 75% (312 eurot) läheb väljamaksmisele võlausaldajatele. Kokku jääb seega võlgnikule 688 eurot ja võlausaldajatele tuleb välja maksta 312 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud 3 kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

§ 173

nimetatud kohustuste rikkumise korral võib kohus lõpetada menetluse ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata enne viie aasta möödumist (

§ 175lg 2, 5).

/Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.