Obsah (8)

§ 372§ 371§ 477§ 663§ 667§ 475§ 3401§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-21-15712 Määruse tegemise aeg ja koht 23. november 2021, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasi X avaldus

§ 372lg 5 ja 477 lg 1).

ASJAOLUD

1. X (avaldaja) esitas
2. oktoobril 2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada Hooneühistu KANTS (puudutatud isik, ühistu) juhatust esitama avaldajale avalduses nimetatud dokumendid. Avalduse kohaselt pöördus avaldaja ühistu juhatuse poole ning palus väljastada järgmised dokumendid: -
3. septembri 2021 üldkoosoleku protokolli koos registreerimislehega ja volikirjadega; -
4. septembri 2021 korduva üldkoosoleku protokolli koos registreerimislehega ja volikirjadega; - ühistu liikmete registri, lepingu Eesti Energiaga, ühistu maamaksu määra. Avalduse kohaselt keeldus juhatuse liige telefonivestluses nõutud dokumentide esitamisest. Seejärel pöördus avaldaja kirjalikult teise juhatuse liikme poole samade dokumentide väljastamise nõudes. Maakohtu määrus ja põhjendused
5. Maakohus keeldus
6. oktoobri
7. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 477 lg 1 alusel.

Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 28 lg 4 järgi on teabenõudega kohtusse pöördumise eelduseks see, et juhatus on teabe andmisest keeldunud ning avaldaja on nõudnud, et teabenõude õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek. Maakohus märkis, et kontrollitav ei ole avaldaja ja juhatuse liikme

1. oktoobri 2021 telefonivestluse täpsem sisu, mistõttu ei saa esitatud väite põhjal otsustada, kas juhatus on keeldunud teabe andmisest. Maakohus leidis, et kirjalikule päringule vastamise mõistlikuks ajaks võib pidada korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrTS) § 45 lg 3 analoogia põhjal 4 nädalat. Avalduse kohaselt on kirjalik teabepäring juhatusele esitatud
2. oktoobril 2021 ning avaldus on kohtule esitatud
3. oktoobril
4. Eelneva põhjal ei pea kohus põhjendatuks eeldada, et juhatus on teabe andmisest keeldunud. Maakohus leidis, et TÜS § 28 lg 4 näeb ette teabepäringu esitamisel kohtueelse menetluse, milles antakse esmalt teabepäringu õiguspärasuse otsustamine üldkoosolekule. Maakohus märkis, et avaldusest ei selgu, et avaldaja oleks nõudnud üldkoosolekult teabepäringu osas otsust. Kuivõrd TÜS § 28 lg 4 sätestatud eeldused kohtusse pöördumiseks ei ole täidetud, tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda

§ 371

lg 1 p 1 ja 3 alusel koosmõjus

§ 477lg-ga 1.

Määruskaebus

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Avaldaja märgib mh, et faktiliste väidete tõendamist puudutavate asjaolude hindamine toimub alles asja sisulisel arutamisel. Praegusel juhul asus maakohus analüüsima avaldaja tõendeid enne avalduse menetlusse võtmist. Maakohus ei ole järginud hagita menetluse põhimõtteid. Menetluse edasine käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (

§ 667lg 2).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 6. Maakohus on jätnud avalduse menetlusse võtmata

§ 371lg 1 p-de 1 ja 3 alusel.

6.1.

§ 371

lg 1 p 1 ja 3 sätestavad, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama või kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Maakohus kohaldas vääralt

§ 371

lg 1 p-e 1 ja 3, sest praegusel juhul ei esinenud neid aluseid avalduse menetlusse võtmata jätmiseks.

§ 371

lg 1 p 1 alusel saab keelduda avalduse menetlusse võtmisest juhul, kui asja lahendamine ei ole üldse kohtu pädevuses või kui asi ei ole lahendatav maakohtus (nt juhul, kui asja lahendamine on halduskohtu pädevuses). Avaldaja esitas kohtule avalduse hooneühistult dokumentide saamiseks. Selle asja lahendamine on maakohtu pädevuses ning asi lahendatakse hagita menetluses (

§ 475lg 2 järgi).

Seega ei esinenud

§ 371

lg 1 p-s 1 sätestatud alust avalduse menetlusse võtmata jätmiseks.

§ 371

lg 1 p 3 alusel saab keelduda avalduse menetlusse võtmisest juhul, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kolleegium leiab, et kohustusliku kohtueelse menetlusega on tegemist siis, kui seadus selle sõnaselgelt ette näeb. TÜS § 28 lg-s 4 sätetatu ei kujuta endast kohustuslikku kohtueelset menetlust vaid näeb ette tingimused, mis peavad olema täidetud selleks, et avaldaja avaldus oleks perspektiivikas. Kui TÜS § 28 lg-s 4 sätestatud eeldused ei ole täidetud, siis võib esineda alus avalduse menetlusse võtmata jätmiseks perspektiivituse tõttu

§ 371lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel.

6.

1. Lisaks tuleb eristada neid dokumente, millega tutvumise õiguse seadus selgelt ette näeb ja neid dokumente, millega tutvumise õigust seadus selgelt ette ei näe ja mille osas on ühistu liikmel õigus saada teavet üldkoosoleku eelneva otsuse alusel TÜS § 28 lg 2 ja 4 järgi (RKTKm nr 3-2-16-15 p-d 13 ja 14). Avaldaja on taotlenud mh
2. septembri 2021 üldkoosoleku protokolli koos registreerimislehega ja volikirjadega ja
3. septembri 2021 korduva üldkoosoleku protokolli koos registreerimislehega ja volikirjadega väljastamist. TÜS § 51 lg 4 järgi peab pärast seitsme päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada ühistu kulul üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Eeltoodust tulenevalt ei pea ühistu liige üldkoosoleku protokollide puhul taotlema nendega tutvumist TÜS § 28 lg 2 järgi üksnes üldkoosoleku eelneva otsuse alusel. Üldkoosoleku protokolliga tutvumise õigus ja protokolli kättesaadavaks tegemise kohustus hõlmab ka üldkoosoleku protokolli lisasid. Üldkoosoleku protokoll ja selle lisad on õiguslikus mõttes üks dokument, milles sisalduvate andmete vastu on igal ühistu liikmel alati õiguslik huvi ja millega iga liige võib tutvuda olenemata üldkoosoleku otsusest. Üldkoosoleku protokolli lisadeks on TÜS § 51 lg 2 järgi ka kirjalikud ettepanekud ja avaldused, koosolekul osalenud liikmete nimekiri ja esindajate volikirjad või nende ärakirjad (RKTKm nr 3-2-1-6-15 p 18). Avaldaja on taotlenud ka ühistu liikmete registri väljastamist. Kolleegium saab avaldaja taotletust aru nii, et avaldaja soovib saada või tutvuda ühistu liikmete nimekirjaga. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et ÄS § 182 lg 2 kohaldub ka tulundusühistu liikmete teabeõigusele, mis tähendab, et tulundusühistu liikme õigus tutvuda liikmete nimekirjaga on reguleeritud sama moodi nagu osaühingu osaniku õigus tutvuda osanike nimekirjaga (vt RKTKm nr 3-2-1-6-15 p 16). ÄS § 182 lg 1 kohaselt peab juhatus osanike nimekirja, milles tuleb näidata osanike nimed, aadressid ja isiku- või registrikoodid, samuti nende osade nimiväärtused. Aadressi ning isiku- ja registrikoodi suhtes kohaldatakse ÄS §-i
4. Sama sätte lõike 2 kohaselt võivad osanike nimekirjaga tutvuda osanikud, juhatuse ja nõukogu liikmed ning pädevad riigiasutused, samuti teised isikud, kellel on õigustatud huvi. Eeltoodust tulenevalt on maakohus asunud ebaõigesti seisukohale, et üldkoosoleku protokolle ja nende lisasid ning ühistu liikmete nimekirja on võimalik saada TÜS § 28 lg-te 2 ja 4 alusel. Kolleegium märgib, et Eesti Energiaga sõlmitud lepingu ja ühistu maamaksu määra puhul võib olla tegemist dokumentide või teabega, mida on võimalik saada TÜS § 28 lg-te 1, 2 ja 4 sätestatud korras. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eeltoodut arvestada. 6.
5. Maakohus viitas Riigikohtu
6. detsembri
7. a määrusele asjas nr 3-2-1-139-16, mille p-s 15 on selgitatud, et TÜS § 28 lg-t 2 ja lg-t 4 tõlgendada selliselt, et juhul, kui liige soovib tutvuda ühistu juhatuse või nõukogu koosolekute protokollidega ja otsustega, peab selles küsimuses kõigepealt otsuse tegema üldkoosolek. Kolleegium selgitab, et eeltoodud Riigikohtu lahendis on mh selgitatud, et seadus ei näe ette ühistu liikme õigust saada nõukogu ja juhatuse koosolekute protokollide ärakirju, mistõttu on neid dokumente võimalik saada TÜS § 28 lg-te 2 ja 4 järgi. Kuid praeguses asjas ei taotle avaldaja nõukogu või juhatuse koosolekute protokollide väljastamist, vaid avaldaja taotleb üldkoosoleku protokollide ja nende lisade väljastamist. Selle õiguse näeb ühistu liikmetele ette TÜS § 51 lg 4, mistõttu ei kuulu TÜS § 28 lg-d 2 ja 4 kohaldamisele.
8. Kolleegium möönab, et avaldaja esitatud avalduses esinevad puudused. Avaldaja ei ole mh välja toonud seda, kas ta on ühistu liige, kellel on teabe saamise õigus. Juhul, kui maakohus leiab, et avalduses esitatud asjaolud ja nõue ei ole piisavad selleks, et pidada avaldust õiguslikult perspektiivikaks, kuid avaldust oleks võimalik täpsustada, tuleb määrata avaldajale

§ 3401lg 1 järgi tähtaeg avalduse täpsustamiseks.

Alles siis, kui avaldaja ei ole talle määratud tähtaja jooksul avaldust täpsustanud, võib kohus keelduda avalduse

§ 3401lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest.

Maakohus on jätnud avalduse ennatlikult menetlusse võtmata. Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Maakohus märkis, et kohtule ei ole kontrollitav avaldaja ja juhatuse liikme telefonivestluse täpsem sisu, mistõttu ei saa esitatud väite põhjal otsustada, kas juhatus on keeldunud teabe andmisest. Maakohus ei saanud enne asja menetlusse võtmist otsustada, kas juhatus on keeldunud nõutud dokumentide väljastamisest. Kohus saab hinnata üksnes seda, kas avalduses toodud asjaolude tõesuse korral on õigusnormide alusel võimalik avaldus rahuldada. Kohus saab tõendeid hinnata alles asja sisulisel lahendamisel. 8. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud põhjendamatult avalduse

§ 371

lg 1 p-de 1 ja 3 alusel menetlusse võtmata, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Asi tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. 9. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin