KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-2326 Haldusasi X esialgse õiguskaitse taotlus (ohtlikest nõudest

) § 110 lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel vabastada ta menetlusabina täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ning sama seadustiku § 111 lg 2 kohaselt arvestatakse menetluses osalemise edukuse hindamisel muu hulgas asja tähendust menetlusabi taotlejale. Halduskohtumenetluse seadustiku § 111 lg 3 tulenevalt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

1. X vanglasisese isikukonto väljavõttest1 perioodil 12.06.2021–11.10.2021 nähtuvalt puuduvad tal vabad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kaebaja puhul on tegemist kinnipeetavaga, siis kaebeõiguse realiseerimise võimaldamiseks vabastab kohus ta täielikult riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Riigi õigusabi taotluse lahendamine 1 Tallinna Vangla vastuse lisa
2. 2 3-21-2326
3. X taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-de 9 ning ka 5 ja 6 alusel, seega soovib taotleja muud õigusnõustamist ja ka esindamist haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses.
4. Vaidlus vangla tegevuse õiguspärasuse üle ei ole üldjuhul faktiliselt ega õiguslikult keerukas. Haldusorganile esitatavat vaiet või kohtule esitatavat kaebust ei pea isik õiguslikult põhjendama, seega ei eelda vaide- või kohtumenetluses osalemine õigusteadmiste olemasolu. Vaides või kaebuses tuleb üksnes selgelt märkida, mida isik soovib ning millistele faktilistele asjaoludele ta tugineb. Lisaks on haldusorganil ja kohtul uurimisprintsiibist (haldusmenetluse seaduse § 6,

§ 2

lg-d 4 ja 5) tulenevalt kohustus olulised asjaolud ise välja selgitada ja vajadusel koguda tõendeid omal algatusel. Haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ei ole seega esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi.

1. Praegusel juhul on taotleja juba pöördunud Tallinna Vangla poole ning taotlenud vaidena pealkirjastatud pöördumises vanglas kasutusel olevate korduvkasutatavate plastikust toidunõude välja vahetamist ohutute toidunõude vastu. Kuna kaebaja eesmärgiks on ka kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt see, et olemasolevad toidunõud välja vahetatakse, siis on ta juba pöördunud vangla poole tema eesmärgi suhtes kohase nõudega. Vangla kui haldusorgani ülesanne on uurimis- ja selgitamispõhimõtet järgides edasises menetluses välja selgitada, kas tegemist on vaidega ning jätkata lahendamist vaidemenetluses või selgitada taotlejale, kuidas tema pöördumist käsitletakse (nt taotlusena kohustada vanglat toidunõusid välja vahetama).
2. Eeltoodust tulenevalt leian, et kaebajal puudub vajadus riigi õigusabi osutaja järele ning ta on võimeline oma õigusi ise toimuvas haldusmenetluses kaitsma. Enda esindamiseks halduskohtumenetluses saab taotleja riigi õigusabi vajadusel taotleda kaebusega kohtusse pöördumisel.
3. Jätan X riigi õigusabi taotluse tervikuna rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt on kohtul õigus keelduda riigi õigusabi andmisest, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
4. Esialgse õiguskaitse funktsiooniks on kaitsta kaebajat kohtumenetluse kestel talle osaks langeda võivate pöördumatute või raskesti tagasipööratavate tagajärgede eest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul hinnata taotluse lubatavust (

§ 249

lg 1) ja taotluse lubatavuse korral selle põhjendatust (

§ 249lg 3).

12. X esialgse õiguskaitse taotlus on formaalselt lubatav. Taotleja on vanglale esitanud vaide ning vangla kinnituse kohaselt on vaide lahendamine käesoleva taotluse lahendamise ajal eelmenetluses. Esialgse õiguskaitse taotlus on seega esitatud

§ 249lg 2 kohaselt vaidemenetluse ajal.

Taotleja viibib kinnipeetavana Tallinna Vanglas ning võimalikule negatiivsele vaideotsusele esitatud kaebuse lahendamiseks pädev kohus on Tallinna Halduskohus, mistõttu on ka taotluse lahendamine Tallinna Halduskohtu pädevuses. 13.

§249

lg-st 1 tulenevalt kohaldab kohus esialgset õiguskaitset kui esineb oht, et isiku õiguste kaitse kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt hindab kohus esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määrusega ettenähtavaid tagajärgi ning arvestab kohaldamisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi. Leian, et käesoleval juhul tuleb taotlus rahuldamata jätta eeskätt seetõttu, et taotleja esialgse õiguskaitse vajadus ei ole kohtule äratuntav. 13.

1. Taotleja on vanglale 04.10.2021 esitanud vaide, milles nõuab toitlustamise lõpetamist väidetavalt ohtlikest (aegunud) toidunõudest
2. Samasisulise nõude on taotleja esitanud halduskohtule ka esialgse õiguskaitse taotluses. Seega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ehk praegu vanglas kasutusel olevate toidunõude kasutamise keelamine ja nende asendamine tähendaks 2 Tallinna Vangla vastuse lisa
3. 3 3-21-2326 sisuliselt vaidemenetluse ja ka võimaliku hilisema kohtumenetluse eesmärgi saavutamist. Sellest tulenevalt muutuks ka põhivaidlus ainetuks. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata siiski välistatud (Riigikohtu 22.09.2014 määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem ning taotluse rahuldamiseks peab taotlejal esinev vajadus olema ülekaalukas. Praeguses asjas kohtule aga sellist ülekaalukat õiguskaitse vajadust ei nähtu. 13.
4. Kinnipeetavate toitlustamist reguleerib vangistusseaduse (VangS) § 47, mille lg-st 1 tulenevalt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Lisaks täpsustab kinnipeetavate toitlustamist Tallinna Vanglas Tallinna Vangla kodukorra punkt
5. Ühegi õigusaktiga ei ole aga reguleeritud, millised peavad olema toitlustamiseks ettenähtud nõud. Vangla vastusest nähtuvalt on Tallinna Vanglas alates 2018 detsembrist toitlustamisel kasutusel nö kandik-süsteem (vt Tallinna Vangla kodukorra p 9.4). See tähendab, et toit komplekteeritakse köögis spetsiaalsetele korduvkasutatavale kandikutele ja kaussidesse. Sellised korduvkasutatavad nõud on Tallinna Vanglale hankinud Riigi Kinnisvara AS. Seega puudub praegusel juhul vaidlus, et vanglas on kasutusel korduvkasutatavad plastikust nõud. 13.
6. Ekslik on taotleja arvamus, et toidunõudel olev kella meenutav sümbol, mille keskel on suurem number ja ümber numbrid 1-12, osundab eseme aegumisajale ning peale seda märgitud kuud ja aastat kasutusel olevad esemed on automaatselt aegunud ja kasutuskõlbmatud. Selgitan, et reeglina näitab selline märgistus plastikesemetel nende tootmisaega. Vaidlusaluste toidunõude puhul näitab keskmine number aastat ja noolega on osutatud plastiknõu tootmise kuule. Tallinna Vangla on lisanud vastusele ka foto kasutusel olevast kandikust ning fotol olev märgistus näitab, et kandik on toodetud
7. aasta aprillis
8. Vangla on vastusele lisanud ka korduvkasutatava kausi ja kandiku võõrkeelsed sertifikaadid
9. Kuigi sertifikaadid ei pruugi näidata kõikide seni kasutusel olevate toidunõude omadusi, eelkõige pidades silmas, et kandiku sertifikaat kannab allkirjastamise kuupäeva 17.09.2021 ning taotleja toob välja, et toidunõudel olev märgistus viitab aastatele 2017– 2019, siis ei nähtu kohtule esitatud sertifikaatidest ka seda, et nõudel oleks mingisugune kindel aegumistähtaeg, alates millest neid enam toidu serveerimiseks kasutada ei tohiks. 13.
10. Kuigi kõnealune märgistus ei viita otseselt plastikust eseme aegumisele, siis toote kasutuskõlblikkust on võimalik selle järgi siiski arvestada, kuna plastiktooted, eelkõige toitlustamisel kasutatavad, ei ole igavesti kasutuskõlblikud. On teada fakt, et aja jooksul ja regulaarsel kasutusel plastiknõud kuluvad ning ei ole välistatud, et need hakkavad eraldama mikroplasti osakesi ka neist pakutavatesse toitudesse. Tallinna Vangla toob ka oma vastuses välja, et toidunõud, mis ei ole toidu serveerimiseks enam sobivad ja võivad mingilgi määral ohustada toidu kvaliteeti, võetakse käibelt ja asendatakse uutega, leides samas, et mõni väike kriim, mõra või täke kandikul toidu kvaliteeti ei mõjuta ja kaebaja tervisele ohtu ei kujuta. Seega kokkuvõttes olen seisukohal, et kuna taotleja leiab ekslikult, et toidunõudel olev kella sümbol märgib nende kasutuskõlblikkuse tähtaega ning tegelikkuses vanglas kasutusel olevatel korduvkasutatavatel plastiknõudel kindel aegumise tähtaeg puudub, siis ei ole nende kasutamine kinnipeetavate toitlustamisel Tallinna Vanglas tervisele nii ohtlik kui taotleja seda kirjeldab ning viivitamatut kohtu sekkumist nõudev. Kohus võtab siinjuures arvesse ka vangla seisukohas märgitut, et toidu serveerimiseks sobimatud nõud asendatakse uutega. Kohtul ei ole põhjust vangla sellises väites kahelda. 3 4 Tallinna Vangla vastuse lisa
11. Tallinna Vangla vastuse lisad 5 ja
12. 4 3-21-2326 13.
13. Esialgse õiguskaitse ülekaalukat vajadust ei saa pidada põhjendatuks ka otsese ja äratuntava ohuga kaebaja tervisele. Kaebaja on viibinud Tallinna Vanglas alates 2020 jaanuarist ning kogu Tallinna Vanglas veedetud aja jooksul ei ole kaebajal olnud selliseid tervisekaebuseid, mis viitaksid vangla toidunõude kasutamisest tingitud mikroplasti osakeste liigsele kuhjumisele organismis. Leian, et pikalt tarvitusel olnud korduvkasutatavate plastist nõude kasutamisel ei saa mikroplastist osakeste eraldumist ja nende tervist kahjustavat toimet välistada, kuid kaebaja väited ning kohtule esitatud tõendid ei ole piisavad selleks, et praegusel juhul ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust ning kohest ohtu kaebaja tervisele jaatada.
14. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjust asuda seisukohale, et taotlejale kaasneks juba vaidemenetluse kestel pöördumatud tagajärged, mille kaitseks oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik ja õigustaks põhivaidluse äraotsustamist. Seega ei esine käesoleval juhul

§ 249

lõikes 1 sätestatud esialgse õiguskaitse vajaduse aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu jätan esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 5