Obsah (8)

§ 651§ 456§ 659§ 175§ 218§ 462§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 04. november 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-16-4856 Kohtuasi Osaühi

) § 175 lg-le 1 tuginedes, et lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud ja kohtupraktikaga kooskõlas olevaks määraks saab käesolevas asjas lugeda 144 eurot (käibemaksuga). Esindaja õigusabitoiminguid ja neile kulunud aega analüüsides pidas maakohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks maakohtus 45,4 tundi, ringkonnakohtus 42,7 tundi ning Riigikohtus 6 tundi. Koos dokumentaalsete tõendite saamise kuluga määras maakohus kostja III vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 13 574,40 eurot (= 6537,60 + 24 + 6148,80 + 864). Kostja III taotlus jäi rahuldamata 9948 euro ulatuses. 7.

1. Kostja IV esindaja tunnitasu põhjendatud määraks pidas maakohus kohtupraktikat ja vaidluse asjaolusid arvestades 108 eurot (käibemaksuga). Esindaja õigusabitoiminguid ja neile kulunud aega analüüsides hindas maakohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks maakohtus 27 tundi ning ringkonnakohtus 14,75 tundi, määrates kostja IV menetluskulude suuruseks kokku 4509 eurot (= 2916 + 1593). Kostja IV taotlus jäi rahuldamata 2212,20 euro ulatuses. Määruskaebused ja menetluse edasine käik Kostjad esitasid määruskaebused, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada osas, milles maakohus menetluskulude kindlaksmääramise taotluseid ei rahuldatud ja rahuldada kostjate taotlused täies ulatuses. Kostja III määruskaebuse väited olid kokkuvõtvalt järgmised. 9.
2. Maakohus on põhjendamatult, esindaja kõrget kvalifikatsiooni, kogemusi ja vaidluse keerukust arvesse võtmata vähendanud lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määra 168-lt eurolt 144 euroni. Sealjuures ei ole maakohus arvestanud elukalliduse tõusuga. Lisaks on maakohus rikkunud diskretsiooni piire ajakulu põhjendamatu vähendamisega. Kõik kostja III lepingulise esindaja õigusabitoimingud olid põhjendatud ja vajalikud. Kostja IV määruskaebuse väited olid kokkuvõtvalt järgmised. 10.
3. Maakohus on põhjendamatult, esindaja kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvesse võtmata vähendanud lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määra 144-lt eurolt 108 euroni. Sealjuures ei ole maakohus arvestanud elukalliduse tõusuga. Lisaks on maakohus rikkunud diskretsiooni piire ajakulu põhjendamatu vähendamisega. Kõik kostja IV lepingulise esindaja õigusabitoimingud olid põhjendatud ja vajalikud. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis hagejatele tähtaja neile vastamiseks. 11.
4. Hageja I vaidles määruskaebustele vastu. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ainetud on kaebuste väited seoses tunnitasu määra ja elukalliduse tõusuga. Maakohus on kostjate tunnitasu hinnates tuginenud kohtupraktikale, mis vastab kohtuasja alguse ajale. Keskmise brutopalga kasv ei õigusta õigusabiteenuse osutaja tasude samatempolist kasvu. Kostjate lepinguliste esindajate tunnitasu ei ole pärast menetluse algust tõusnud. Asi ei olnud keskmisest keerukam ning asja mahukus tulenes üksnes kostjate suurest arvust, mis mõjutas vaid hageja, mitte aga iga kostja menetluskulusid. Võrdlus hageja õigusabi mahuga on asjakohatu, kuna hageja pidi vaidlust pidama nelja kostjaga, kellest igaüks osales menetluses 3 2-16-4856 vaid enda osas. Seejuures on hagejat kogu menetluse esindanud vandeadvokaat tunnihinnaga 144 eurot, mida kohaldati ka kostjate I–III vandeadvokaadist esindajatele. Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks kostja III lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu peaks olema kõrgem. Advokaatidele laieneb rida advokatuuriseadusest tulenevaid nõudeid, mistõttu ei ole kostja IV mitte-advokaadist esindaja puhul advokaadiga võrreldav tunnitasu põhjendatud. Kostjatele osutatud õigusabi ei ole olnud täies ulatuses põhjendatud ja vajalik, vaid oli tugevasti paisutatud. Maakohus on kostjate menetluskulusid hinnates kaalutlusõigust õigesti rakendanud ega ole kaalutlusvigu teinud. Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

§ 651

lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebustes on vaidlustatud maakohtu määruse osa, millega kostjate III ja IV menetluskulude kindlaksmääramise taotluseid ei rahuldatud. Ülejäänud osas on maakohtu määrus

§ 456lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes edasi kaebamata jõustunud.

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata.

Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning kaebuste väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles viidatud varasem praktika). Tutvunud määruskaebuste väidetega, leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ületanud menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ega rikkunud

§ 175lg 1.

Maakohtu järeldused kostjate III ja IV õigusabikulude kohta põhinevad osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Kohus on kulude kindlaksmääramist ja osalist vähendamist asjakohaselt põhjendanud. Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib kolleegium veel järgmist. Kaebajate esindajate ajakulu põhjendatus ja vajalikkus ei saa tuleneda sellest, milline oli menetluskulude nimekirjade kohaselt hageja esindajate ajakulu. Poolte menetluskulud ei pea olema võrdsed. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (vt Riigikohtu 18.05.2010 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17). Antud juhul ei ole poolte menetluskulud võrreldavad ainuüksi kostjate paljususest tulenevalt. Hageja I on vastusena määruskaebustele õigesti märkinud, et iga kostja osales menetluses iseseisvalt, samas kui hageja pidas korraga vaidlust mitme kostjaga. Teisalt ei ole maakohus tulenevalt menetluskulude jaotusest hageja esindajate ajakulu hinnanud ning ka see ei tarvitsenud olla tervikuna põhjendatud ja vajalik. Seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest tasuda võib, küll aga ei näe

ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist täies ulatuses. 4 2-16-4856

§ 175

lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Seega võib esindaja teha osaliselt dubleerivaid toiminguid või tutvuda tsiviilasja toimikuga keskmisest märksa sagedamalt, kuid sellised menetluskulud ei pea olema vastaspoole poolt piiramatus ulatuses hüvitatavad. Vaidluse asjaolusid arvestades ei pea ringkonnakohus esindajakulude hüvitamist maakohtu poolt väljamõistetust suuremas ulatuses põhjendatuks. Maakohus on õigesti vähendanud ajakulu, mis esindajatel kulus kaaskostjate menetlusdokumentide analüüsile ja neile vastamisele. Erinevalt hagejast ei olnud kaaskostjad üksteise suhtes menetluse vastaspooleks, mistõttu ei ole kostjate III ja IV ning hageja menetluslik roll ja seega ka vastuväidete esitamiseks kuluv vajalik ajakulu võrreldav. Menetlusosalise ja advokaadi vahelise suhtluse kulud ei ole

§ 175

lg 1 tähenduses eraldiseisvalt hüvitatavaks menetluskuluks (vt Riigikohtu 27.11.2019 määrust tsiviilasjas nr 2-18-10073, p 22 ja 04.03.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-17-12857, p 20). Nõupidamised peaksid olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on reeglina kohtule esitatav menetlusdokument. Kuna kaebajaid esindas kogu menetluse kestel sama esindaja, võib eeldada, et hiljemalt eelmenetluse lõpuks, aga eeskätt asja läbivaatamisel järgmistes kohtuastmetes, oli esindajal piisav arusaam ja üldpilt vaidlusega seotud asjaoludest, mistõttu ei saa suuremat ajakulu põhjendada sellega, et esindaja pidi end järjepidevalt vaidluse asjaoludega kurssi viima. Kolleegiumi hinnangul võtab enam aega just väite või asjaolu esmakordne analüüs ja sellele vastamine, mitte argumentide kordamine edasises menetluses. Maakohus on õigesti jätnud kostja IV kassatsioonimenetluse kulud välja mõistmata. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Isegi kui Meelis Krautmann saanuks Riigikohtus olla kostja IV nõustajaks, siis

§ 175lg 2 teise lause järgi nõustaja kulusid ei hüvitata.

Kui nõustajal puudub

§ 218

järgi vajalik kvalifikatsioon, puuduvad tal eelduslikult ka piisavad teadmised selleks, et täita menetluses õigusabi andva isiku rolli viisil, mis õigustab selle välja mõistmist vastaspoolelt. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et tegemist oleks olnud keskmisest keerukama vaidlusega. Kohtumenetluse kestus iseenesest tsiviilasja keerukust ei kinnita (vt Riigikohtu 18.05.2010 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 16). Kohtuasjas polnud vajadust kohaldada Euroopa Liidu või välisriigi õigust või välislepinguid ning poolte argumendid jäid menetluse kestel vaatamata mõningatele menetluslikele keerdkäikudele valdavalt samaks. Maakohus arvestas esindajakulude hindamisel, et kostjate õiguste kaitseks oli kvalifitseeritud esindaja kasutamine vajalik. Kuigi vaidluse maht oli tulenevalt menetlusosaliste paljususest keskmisest suurem, pidi iga kostja vastu vaidlema vaid tema vastu suunatud nõuetele. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei oma tähtsust kostja III argument, mille kohaselt on ta füüsilise isikuna tasunud oma menetluskuludelt kõik maksud, kuid hageja saab oma menetluskulu kanda ettevõtte kuludesse, mis tähendab tulumaksu võrra kokkuhoidu. Samuti ei oma vaidlustatud määruse kontrollimisel tähendust kostja IV lapseootus ja sellest tulenev heatahtlikkus. Taotlus W menetlusse kaasamiseks jäi 06.01.2020 määrusega rahuldamata ning vastavad menetluskulud kostja IV kanda. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus ka kostjate III ja IV esindajate tunnitasu põhjendatuse määramisel diskretsioonipiire ületanud. 5 2-16-4856 23.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei olnud vaidlus sedavõrd keeruline, et rakendada mitte-advokaadist esindajale 108 eurost (käibemaksuga) kõrgemat tunnitasu. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse põhjendatud määrad üldjuhul vahemikus 60–100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud, eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises valdkonnas. Arvestades asja sisu ja menetluse alguse aega, peab ka ringkonnakohus kostja IV lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 108 eurot (käibemaksuga), mis on mitte-advokaadist esindaja kohta ka käesoleval ajal keskmine või sellest veidi kõrgem. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Advokaati eristab teistelt õigusteadmistega esindajatest advokaadi vastutus, vastutuskindlustus ning järelevalve. 23.
2. Niisamuti on ringkonnakohtu hinnangul asja keerukuse ja menetluse käiguga kooskõlas maakohtu poolt kostja III esindaja suhtes kohaldatud tunnitasu 144 eurot (käibemaksuga). Kostja III on kaebuses märkinud, et vajadus kõrgelt kvalifitseeritud esindaja palkamise vastu tulenes asjaolust, et hagejad olid end esindama palganud valdkonna tippadvokaadid, mistõttu puuduvad argumendid, miks oleks kostja III pidanud oma õiguste kaitseks valima madalama kvalifikatsiooniga ning odavama tunnihinnaga advokaadi. Kolleegium nõustub sellega, kuid märgib, et puudub ka põhjus eeldada, miks peaks kostja III esindaja suhtes kohaldama kõrgemat tunnitasu kui teiste menetlusosaliste (kostja III kinnitusel) kõrgelt kvalifitseeritud esindajatele. Hagejat on kogu menetluses esindatud vandeadvokaatide poolt tunnihinnaga 144 eurot (käibemaksuga), mida maakohus kohaldas ka kostjate vandeadvokaatidest esindajate suhtes. Keskmise brutopalga kasvust viimasel kümnendil ei saa teha järeldust õigusabiteenuse osutajate tasude kasvule samas tempos. Eelnevat kinnitab tõsiasi, et kostjale III osutati õigusteenust sama tunnitasuga nii menetluse alguses
3. kui menetluse lõppedes
4. aastal. Eeltoodust tulenevalt pole ringkonnakohtul alust asuda maakohtust teistsugusele seisukohale ja lugeda kostja III lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks suuremas ulatuses kui seda tegi maakohus. Kokkuvõtvalt ei anna määruskaebuste väited alust vaidlustatud osas maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks ega määruskaebuste rahuldamiseks.

§ 462

lg 2 näeb ette, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga. Kostja III taotlusel asendatakse kohtulahendi avalikustamisel tema nimi initsiaalidega.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Resolutsiooni punkti 3 osas ei ole määrus edasikaevatav (

§ 462lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 6