Obsah (7)

§ 172§ 659§ 456§ 171§ 174§ 696§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-13148 Kohtuasi AS Ka

) § 475 lg 1 p 11 ja § 477 alusel läbi hagita menetluses. Kuivõrd puudutatud isikule kuulub AS KaroTrans aktsia, on osaühingul vara ning vajalikud on likvideerimisabinõud äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 5 alusel. Kuigi kohtu hinnangul vastasid nii Reet Rattur kui Y likvideerijale seaduses sätestatud nõuetele, tuleb likvideerijana eelistada Y kui puudutatud isiku endist juhatuse liiget, kes on paremini kursis ettevõtte tegevusega. 2 2-20-13148 6.2. Menetluskulud jättis maakohus

§ 172lg 6 alusel juriidilise isiku (puudutatud isiku) kanda.

Avaldaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks kuulus rahuldamisele osaliselt, 490 euro ulatuses (440 eurot õigusabikulu, 50 eurot riigilõiv). Määruskaebus ja menetluse edasine käik Puudutatud isik osaühing Saarvik (likvideerimisel) esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse menetluskulude jaotuse osas tühistada ja uue määrusega jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 7.1. Menetluskulude jaotuse osas kohtu poolt tehtud kaalutlusotsus ei ole kohaselt põhjendatud. Määrus on vastuolus

§ 172lg-ga 1.

Kohtulahend on tehtud üksnes avaldaja huvides ning menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine on tema suhtes ebaõiglane. Puudutatud isiku majanduslik seisund ei võimalda menetluskulusid kanda. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja määras tähtaja sellele vastamiseks. 8.

1. Avaldaja hinnangul on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Menetluskulude jaotamine hagita menetluses on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine oli õiglane, kuivõrd puudutatud isik ei viinud kustutamisel läbi likvideerimismenetlust ja seetõttu pidi selleks avalduse esitama avaldaja. Võlakohustuste olemasolu ei ole põhjuseks, mis välistaks menetluskulude äriühingu kanda jätmise. 8.
2. Puudutatud isik X toetas määruskaebust, Y seisukohta ei esitanud. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes menetluskulude jaotuse osas.

§ 456

lg 4 kolmanda lause tõttu takistab kulujaotuse vaidlustamine lahendi jõustumist kulude rahalise kindlaksmääramise osas. Sama lõike teise lause alusel on maakohtu määrus ülejäänud osas edasi kaebamata jõustunud. Juriidilise isiku likvideerija määramise ja sellega seotud menetlustes näeb menetluskulude jaotuse ette

§ 172

lg 6, mille kohaselt kannab likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. Sama lõike teise lause alusel võib menetluskulud jätta erandina avaldaja kanda eelkõige juhul, kui avalduse esitamisel oli avaldaja pahauskne, mida käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-19-5495, p 10.2 ja Riigikohtu 09.12.2015 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-158-15, p 20). Vaidlustatud määruses on maakohus õigesti lähtunud

§ 172

lg 6 esimesest lausest ning jätnud menetluskulud juriidilise isiku (puudutatud isiku) kanda. Kaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada ega muuta. Vastuseks puudutatud isiku kaebusele märgib ringkonnakohus veel järgmist. 3 2-20-13148 13.

1. Asjaolu, et osaühingul ei ole aktiivset majandustegevust ja vara, ei anna alust järeldada, et menetluskulude jätmine osaühingu kanda oleks ebaõiglane. See, kas osaühing on varatu, selgub likvideerimise käigus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2019 määrust tsiviilasjas nr 2-15-12692, p 14). 13.
2. Avaldaja kohtusse pöördumine oli tingitud puudutatud isiku majandusaasta aruannete esitamata jätmisest. Olukorras, kus puudutatud isik ei reageerinud registripidaja hoiatustele ega esitanud majandusaasta aruandeid ka ÄS § 60 lg-s 1 sätestatud täiendava tähtaja jooksul, ei saa avaldajale likvideerimise taotluse kohtule esitamist ette heita. Taotlus likvideerimismenetluse algatamiseks oli õiguspärane, põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude jätmine juriidilise isiku kanda on antul juhul õiglane, kuna menetlus algatati juriidilise isiku enda tegevusetuse tõttu. Ülaltoodud põhjustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda.

Puudutatud isikud X ja Y ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud ning toimiku materjalidest neil hüvitatavaid menetluskulusid ei nähtu. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus avaldaja esindajal määruskaebuse analüüsile ja sellele vastamisele aega 2,5 tundi tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta). Käibemaksu hüvitamist avaldaja ei taotle. Ringkonnakohus leiab, et asja sisu ja kaebuse vähest mahtu ning keerukust arvestades (vaidlustati üksnes menetluskulude jaotust, kaebuse sisuline osa ühel lehel), saab avaldaja lepingulise esindaja ajakulu pidada põhjendatud kahe tunni ulatuses. Esindaja tunnitasu kohaseks määraks hindab kohus 100 eurot/h (käibemaksuta), kuna tegemist ei ole vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenusega. Mitteadvokaatide puhul on tunnitasumäär mõneti madalam kohtupraktikas advokaadi tunnitasuna aktsepteeritud määrast. Samuti ei olnud vaidlus keeruline ega mahukas, et võiks rakendada tavapärasest kõrgemat juristide osutatud õigusteenuse tunnitasu. Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 200 eurot ( = 2 × 100) (käibemaksu ei lisandu), mis tuleb

§ 174lg 1 ja § 175 lg 1 alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.

Avaldaja taotlus jääb rahuldamata 75 euro (= 275 – 200) hüvitamiseks.

§ 696

lg 3 esimese lause ja

§ 178lg 1 alusel saab käesoleva määruse peale esitada Riigikohtule määruskaebuse.

Menetluskulude kindlaksmääramise osas saab esitada kaebuse, kui kaebuse hind ületab 200 eurot (

§ 178lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 4