← Eesti

4-21-3430/28

4-21-3430 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-3430 Kohtukoosseis Eesistuj

§ 224lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 26.

augusti 2021 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Heiki Aasväli (ik 37002124210; elukoht XXX; e-post XXX) Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik Heiki Aasväli (tehnilise lahenduse abil) ja menetlusaluse isiku kaitsja Kaupo Süvaoja (tehnilise lahenduse abil) RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu otsus Heiki Aasvälja väärteoasjas nr 4-21-3430 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse H. Aasväljale ette mootorsõiduki juhtimist
  2. augustil 2021 kella 12.33 ajal Pärnumaal Tori vallas Tammiste külas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 4.km-l Kellukese tee ja Oblika tn vahel Oblika tn suunas isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,11mg/l, samuti omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. H. Aasväli oli varem,
  3. juunil 2021 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 1

(4)4-21-3430 Kohtuväline menetleja taotles H. Aasvälja süüdimõistmist LS §

§ 224lg 1 järgi sätestatud väärtegude toimepanemises.

Ta taotles H. Aasväljale karistuseks 30-päevast aresti ning väärtegude toimepanemise vahendina mootorsõiduki Škoda Kodiaq registreerimismärgiga XXXXXX konfiskeerimist. 2. Pärnu Maakohus tunnistas 26. augusti 2021 otsusega Heiki Aasvälja süüdi LS §

§ 224lg 1 järgi ja karistas teda karistusseadustiku (Kar

S) § 63 lg 1 ja LS § 201 lg 2 alusel 20-päevase arestiga. Kohus mõistis H. Aasväljalt välja riigieelarve tuludesse menetluskulud, s.o asitõendi teisaldamise kulu 50 eurot ja 40 senti. Kohus konfiskeeris KarS § 83 lg 1 alusel ja andis riigi omandisse tahtliku süüteo toimepanemise vahendina H. Aasväljale kuuluva mootorsõiduki Škoda Kodiaq reg. märgiga XXXXXX. H. Aasväli tunnistas süüd ning andis kohtuistungil ütlusi, et jõi lõunasöögi kõrvale ühe õlu. Elulist vajadust sõita tal ei olnud ning teadis, et juhtimisõigust tal ei ole. Maakohus leidis, et väärtegude toimepanemine H. Aasvälja poolt on leidnud tõendamist ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 1 ja LS § 201 lg 2 järgi. LS § 224 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemine on tõendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, politseiametnikust tunnistaja X ütluste, isiku kinnipidamise protokolli, politseisõiduki pardakaamera videosalvestise ja indikaatorvahendi kasutamise protokolliga. LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemist kinnitavate tõenditena käsitas kohus lisaks eelnimetatule liiklusregistri päringut,

  1. aprilli 2021 väärteoasja nr 2670,21,0011080 otsust ja karistusregistri väljatrükki, mis tõendavad, et H. Aasväljalt võeti juhtimisõigus ära
  2. aprillist 2021 kuni
  3. oktoobrini
  5. juuni 2021 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus tõendab, et H. Aasvälja on varem, s.o
  6. juunil 2021 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus märkis, et H. Aasväli on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõiduki juhtimisega ehk liiklusalased väärteod on toime pandud ühe teoga. Seetõttu tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1 ja mõista karistus sätte järgi, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega tuleb H. Aasväljale karistus mõista LS § 201 lg 2 alusel. Kohus asus seisukohale, et H. Aasvälja süü on suur, kuivõrd ta pani ühe teoga toime kaks erinevat väärtegu ja ta pani need teod toime kavatsetult. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus pidas põhjendatuks H. Aasvälja karistamist keskmisest sanktsioonimäärast mõnevõrra pikema, s.o 20-päevase arestiga. Karistuse mõistmisel arvestas kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi, st seda, kuidas on võimalik H. Aasvälja mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. H. Aasväljal on 2 kehtivat karistust liiklusalaste väärtegude eest, sh LS § 201 ja § 224 järgi. Teda on karistatud kahel korral rahatrahviga ning tal on võetud ära juhtimisõigus 6 kuuks. Seega on H. Aasväljale mõistetud eriliiki karistusi, kuid ükski neist ei ole mõjutanud teda hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Viimase liiklusalase rikkumise pani H. Aasväli toime ca 1 kuu pärast eelmise rikkumise eest mõistetud karistust. Lisaks on H. Aasvälja karistatud kriminaalkorras KarS § 424 lg 1 järgi. St et ta on ka pärast kriminaalkorras mõistetud karistust jätkanud mootorsõiduki joobes juhtimist ning on kriminaalasjas määratud katseajal pannud toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. Eeltoodule tuginedes leidis kohus, et põhikaristusena rahatrahvi mõistmine ei vasta eripreventiivsetele eesmärkidele ning H. Aasvälja suhtes tuleb rakendada raskemat karistusliiki ehk aresti. Lisaks märkis maakohus, et isikut, kes paneb korduvalt toime samalaadseid väärtegusid, tuleb igal järgmisel korral karistada raskema karistusega. Maakohus rahuldas kohtuvälise menetleja taotluse konfiskeerida süüteo vahendina H. Aasväljale kuuluv mootorsõiduk Škoda Kodiaq reg. nr-ga XXXXXX. Kohus leidis, et tõenäosus, et H. Aasväli jätkab sama mootorsõidukiga süütegude toimepanemist, on suur. H. Aasvälja õiguskuulekusele suunamisel on rakendatud erinevaid leebemaid meetmeid nii rahatrahvi kui ka juhtimisõiguse äravõtmise näol. Lisaks on teda karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest kriminaalkorras vangistusega, mis jäeti tingimisi kohaldamata. H. Aasväli aga jätkas süütegude toimepanemist, kasutades selleks sama sõiduvahendit, millega ta oli juba varasemalt rasked süüteod toime pannud. 2

(4)4-21-3430 Kõik süüteod on toime pandud vähem kui aasta jooksul. Kohus leidis, et vältimaks joobes juhtimisega kaasneda võivaid raskeid tagajärgi, on sõiduauto konfiskeerimine põhjendatud.
  1. Menetlusalune isik H. Aasväli esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist konfiskeerimise kohaldamise osas. H. Aasväli selgitab nii varasemate liiklusnõuete rikkumise põhjuseid kui ka seda, miks ta juhtis
  2. augustil 2021 alkoholi tarbinuna autot. Saab aru, et on rikkunud seadust, kuid peab aresti kandmist piisavaks ning auto konfiskeerimist ülekohtuseks. Auto on tema elatusallikas. Lubab, et edaspidi juhilubadeta või joobes olles autot ei juhi.
  3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  4. oktoobri 2021 määrusega H. Aavälja kaebuse käiguta ja andis tähtaja apellatsioonis puuduse kõrvaldamiseks kuni
  5. oktoobrini
  6. H. Aasväli pidi vastavalt VTMS § 139 lg 3 p-le 1 apellatsioonis märkima, kas ta soovib kohtuistungist osa võtta.
  7. H. Aasvälja nimel kõrvaldas puuduse menetlusaluse isiku kaitsja Kaupo Süvaoja, märkides, et H. Aasväli soovib istungil osaleda koos kaitsjaga, võimalusel videosilla vahendusel. Samuti esitas kaitsja taotluse konfiskeerimise asendamiseks KarS § 84 järgi rahasummaga 1000 eurot, kuivõrd H. Aasväli vajab autot töösõitudeks.
  8. Ringkonnakohtu
  9. oktoobri 2021 istungil osalesid H. Aasväli ja tema kaitsja Kaupo Süvaoja, kes jäid apellatsioonis esitatud taotluse juurde. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  10. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. 7.
  11. Apellant vaidlustab maakohtu otsust vaid osas, millega konfiskeeriti mootorsõiduk Škoda Kodiaq reg. nr-ga XXXXXX. Apellant peab mõistetud aresti karistusena piisavaks ning palub konfiskeerimise tühistamist, kuna vajab autot töösõitudeks. Vastavalt VTMS § 148 p-le 4 võib ringkonnakohus tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas vaid juhul, kui maakohus on mõistnud väärteo raskust või menetlusalust isikut arvestades õiguslikult põhjendamatu karistuse. Ringkonnakohus ei näe, et maakohus oleks teinud karistuse mõistmisel mõne vea. Ka esitatud apellatsioonis ei ole esitatud väidet, et maakohus on teinud karistust mõistes vea (nt jätnud karistuse mõistmisel mõne olulise asjaolu tähelepanuta). KarS § 83 lg-s 1 sätestatud mõjutusvahendit kohaldatakse juhul, kui see on vajalik karistuse mõne konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Seega võetakse konfiskeerimise kohaldamisel KarS § 56 lg-st 1 tulenevalt arvesse selle üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, st võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks osutab ringkonnakohus, et mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma (Riigikohtu üldkogu otsus nr 3-1-1-31-07, p 23). Maakohus on konfiskeerimise seaduslikud alused ammendavalt tuvastanud ja sõiduki konfiskeerimise vajadust piisavalt põhjendanud, seda eelkõige H. Aasvälja karistusandmete kaudu. Maakohus on asjakohaselt viidanud Riigikohtu seisukohale, et kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on kohtu diskretsiooniõigus, mille realiseerimine sõltub eseme kasutamise intensiivsusest ja selle ohtlikkusest, sealhulgas tõenäosusest, et seda kasutatakse ka edaspidi süütegude toimepanemisel (RKKKm nr 3-1-1-88-15, p 10). Kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjenduste ja järeldustega ning leiab, et apellatsiooni väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. 3
(4)4-21-3430 H. Aasväli on Pärnu Maakohtu
  1. oktoobri 2020 otsusega kriminaalkorras süüdi tunnistatud KarS § 424 lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki joobes juhtimises. Selle eest karistati teda vangistusega, mis jäeti tingimisi kohaldamata. Lisakaristusena kohaldati mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Kriminaalasjas määratud katseajal,
  2. märtsil 2021 juhtis H. Aasväli taas mootorsõidukit alkoholijoobes ja lubatud sõidukiirust ületades. Teda karistati rahatrahvi ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.
  3. juunil 2021, st ajal, kui H. Aasväljalt oli juhtimisõigus ära võetud, kõrvaldati ta sõiduki juhtimiselt. Praeguse menetluse esemeks oleva teo pani H. Aasväli toime
  4. augustil
  5. Seega on H. Aasväli ühe aasta jooksul juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta kahel korral ning alkoholijoobes kolmel korral. H. Aasvälja suhtumist õiguskorda ilmestab ka H. Aasvälja
  6. septembri 2021 kohtuistungil antud vastus menetlusvälise esindaja küsimusele auto juhtimise kohta olukorras, kus H. Aasvälja juhtimisõigust on piiratud: „/…/ ma mingi kümmekond korda olen ehk sõitnud, kui on hädapärast vaja minna midagi tooma.“ Seega on H. Aasväli tunnistanud, et on juhtimisõiguseta sõitnud veelgi rohkem ning tema öeldust ilmneb, senised karistused ei ole tema käitumisele piisavalt mõju avaldanud. Eeltoodu põhjal on ringkonnakohtu arvates küllaldane alus arvata, et menetlusalune isik paneb sama mootorsõidukiga samalaadseid süütegusid toime ka edaspidi, ohustades liikluse turvalisust. KarS § 56 lg 1 teisest lausest tulenevalt peab kohus valima karistusliigi, mis kohtu hinnangul aitab kõige paremini mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik (RKKKo nr 3-1-1-18-17, p 13). Maakohus ongi nii H. Aasvälja süüst kui ka preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt leidnud, et H. Aasväljale tuleb põhikaristusena kohaldada aresti ning lisakaristusena H. Aasväljale kuuluva süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist. Kohtukolleegiumi hinnangul vastavad H. Aasväljale mõistetud põhi- ja lisakaristus kogumis tema süü suurusele ja täidavad karistuse eesmärke. 7.
  7. Kaitsja taotluse osas mootorsõiduki konfiskeerimise asendamiseks rahasummaga märgib ringkonnakohus, et VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires. Menetlusaluse isiku apellatsioonis nimetatud alternatiivset taotlust esitatud ei ole. Seega väljub kaitsja esitatud taotlus apellatsiooni piiridest. Kuivõrd apellatsioonis on taotletud konfiskeerimise kohaldamise tühistamist, peab ringkonnakohus siiski vajalikuks selgitada, et süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise asendamine rahasummaga, nii nagu seda taotleb kaitsja, väärteomenetluses võimalik ei ole. KarS § 84 alusel on kuriteo vahendi konfiskeerimise asendamine kohaldatav üksnes kriminaalmenetluses. Seega poleks kohtul võimalik olnud sellekohast taotlust rahuldada ka juhul, kui see oleks esitanud apellatsioonis.
  8. Eelnevast lähtuvalt ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
  9. augusti 2021 otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.