Obsah (7)

§ 654§ 651§ 356§ 162§ 163§ 171§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-

) § 657 lg 1 p 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja neid täies ulatuses ei korda (

§ 654lg 6).

7. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

1. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kindlustusjuhtumiga tekkinud kahju tuleb vähendada suuremas ulatuses kui 564,82 eurot, s.o pooles ulatuses kahjuhüvitisest, summas 1782,41 eurot.
2. Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette seda, et kohus ei ole põhjendanud, miks on kahjuhüvitist vähendatud vaid 564,82 euro ulatuses. Kolleegium kostja väidetega ei nõustu. Maakohus on kahjuhüvitise vähendamist asjakohaselt ja piisavalt põhjendanud. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus kahju hüvitamise vähendamiseks esiletoodud asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on nendele asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust. 4 2-21-102463
3. VÕS § 139 lg 1 kohaselt, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Seega kahju tekkimine kahjustatud isikule peab olema põhjuslikus seoses kahjustatud isikust tuleneva asjaoluga. Mõistliku kõrvalseisjana ei saa eeldada, et parkimisreeglite eiramisega peaks kaasnema kahju valesti pargitud sõidukile otsa sõitmisega. Kostja ei ole väitnud maakohtus, et kahju kandnud isiku sõidukile oli otsasõit ja sellega tekitatud kahju 3564,82 euro tekkimine vältimatu. Maakohus on kahju kandnud isiku seost temal tekkinud kahjuga piisavas ulatuses hinnanud ning leidis, et kahju kandnud isik lõi enda vastutusel ohuolukorra, mis soodustas vaidlusaluse liiklusõnnetuse toimumist ja kahju tekkimist. Kolleegium nõustub, et üldjuhul tuleb kahjuhüvitist vähendada proportsionaalselt liikluskahju tekitamise eest vastutavate isikute vastutusega, kuid käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis võimaldaksid järeldada, et ebaõigesti pargitud sõiduki omanik on vastutav samas suures ulatuses tekkinud liikluskahjus, kui sõiduki omanik, kes sõitis otsa seisvale sõidukile. Kolleegium nõustub maakohtuga, et olukorras, kus matemaatiliselt ei ole võimalik määrata kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel ei ole kahjuhüvitise vähendamine rohkem kui 564,82 eurot mõistlik, võttes arvesse konkreetse kahjujuhtumi asjaolusid, kus kahjustatud sõiduki juht parkis sõiduki parkimisreegleid rikkudes, kuid parkimisreeglite rikkumine ei olnud asjaoluks, mille tõttu muutus kahjustatud isiku sõidukile otsasõit kostja juhitud sõidukiga vältimatuks. Kolleegiumi arvates ei ole kostja toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kahjuhüvitist vähendada 50%, s.o 1782,41 euro ulatuses kogukahjust.
4. Kostja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette menetlusõiguse normi rikkumist, sest maakohus jättis tsiviilasja menetluse peatamata Politsei- ja Piirivalveameti väärteoasjas nr 230220017 tehtava otsuse jõustumiseni.

§ 356

lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks ta ei pidanud vajalikuks tsiviilasjas menetlust peatada. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme ja on tuginenud Riigikohtu praktikale, kui jättis menetluse peatamata. Asjaolu, et maakohus ei peatanud tsiviilasja menetlust, ei saanud takistada kostjal esitada kõiki kahjuhüvitise vähendamise asjaolusid ja tõendeid vahetult tsiviilasjas. Esiletoodud asjaolusid ja esitatud tõendeid on maakohus kahjuhüvitise vähendamisel hinnanud. 12. Apellatsioonkaebuses on kostja palunud menetluskulud jätta hageja kanda vastavalt hagi rahuldatud osale.

§ 162

lg 1 järgi kannavad pooled üldjuhul hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus erinevalt eelmärgitust jätta menetluskulud

§ 163

lg 2 järgi tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks menetluskulude jätmine kostja kanda on põhjendatud ja õiglane, sest kostja ei nõustunud hageja pakutud kompromissettepanekuga tasuda hagejale 3000 eurot, millises ulatuses on hagi rahuldatud. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole kolleegiumil põhjust muuta maakohtus kantud menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 13. Kuna kolleegium jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

5 2-21-102463 14. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja pole ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul esitanud andmeid apellatsioonimenetluses kantud kulude kohta. Sellest tulenevalt määrab ringkonnakohus, et hagejal puuduvad apellatsioonimenetluses hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) 6