← Eesti

1-19-6307/65

Obsah (12)§ 182§ 180§ 126§ 338§ 364§ 331§ 339§ 340§ 310§ 181§ 175§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2020, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-19-6307 Kohtukoosseis Heili Sepp, Ste

§-dest 180 lg 1, 182 lg 2 ja § 175 lg 1 p 1 jätta Erki Ottil endal tekkinud õigusabi kulud summas 7350.- (seitse tuhat kolmsada viiskümmend) eurot Erki Otti enda kanda. 1.4. Juhindudes

§ 182

lg-st 3 ja § 175 lg 1 p-st 1 mõista Erki Ottilt kannatanu X OÜ kasuks välja kannatanul tekkinud õigusabi kulud kogusummas 2400.- (kaks tuhat nelisada) eurot ning jätta ülejäänud maakohtu menetluses tekkinud kannatanu õigusabi kulu (475 eurot) kannatanu kanda. 1.5.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et käesoleva otsusega välja mõistetud menetluskulu tuleb Erki Ottil tasuda 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete maksetena alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ning see tuleb tasuda kannatanu X OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

  1. Rahuldada kaitsja apellatsioon osaliselt.
  2. Rahuldada kannatanu esindaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks ja mõista Eesti Vabariigilt X OÜ kasuks välja kannatanu poolt valitud esindajale vandeadvokaat Anto Kasakule apellatsioonimenetluses makstud mõistliku suurusega tasu summas 490 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus
  3. Harju Maakohus tegi 02.09.2020 otsuse kriminaalasjas nr 1-19-6307, mõistes Erki Otti süüdi süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi. Otsuse terviktekst tehti teatavaks 30.09.
  5. Maakohus tunnistas Erki Otti süüdi KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõistis talle rahalise karistuse. Kohus määras KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel, et Erki Ottile mõistetud ärakandmata rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt määras maakohus lugeda katseaja kulgemist alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 02.09.2020.a.
  6. Kohus mõistis E. Otti kokkuvõtlikult süüdi järgmise süüdistuse alusel: Erki Otti, olles alates 29.02.2012 X OÜ (registrikood XXXXXXXX) teine juhatuse liige ning kasutades ära Äriseadustiku (ÄS) § 181 lõikest 1 tulenevat juhatuse liikme õigust osaühingu esindamiseks kõikide tehingute tegemisel, pööras talle X OÜ juhatuse liikmena ÄS § 180 lg 1 ning ÄS § 181 lg 1 alusel usaldatud X OÜ vara ebaseaduslikult, ilma X OÜ ainuosaniku C teadmise ja nõusolekuta, ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamest väljuvana enda 100%-lise kontrolli all oleva äriühingu G OÜ (registrikood XXXXXXX) kasuks. Tegutsedes tehingu tegemisel samaaegselt nii X OÜ kui G OÜ juhatuse liikmena, omamata ÄS § 181 lõigetes 3 ja 4 nimetatud X OÜ osaniku nõusolekut, allkirjastas ning esitas Erki Otti 20.11.2015 Maanteeameti liiklusregistrile X OÜ-le kuulunud sõidukite BMW X5 (XXXXXX, hilisem registreerimisnumber XXXXXX) ja Kawasaki müügilepingud ning registrikannete muutmise taotlused sõidukite vormistamiseks G OÜ nimele, vähendades selliselt X OÜ vara ilma vastusooritust saamata ning majanduslikku põhjendust omamata, pöörates X OÜ vara ebaseaduslikult G OÜ kasuks. Kuigi müügilepingute p 1 kohaselt kohustus ostja, s.o. G OÜ tasuma X OÜ-le sõidukite ostuhinna, ei ole 2 ostuhinda X OÜ-le käesoleva ajani tasutud ehk E. Otti viis X OÜ vara ettevõttest välja vastusooritust saamata. Manifesteerides sõidukite BMW X5 ning Kawasaki omastamistahet, loovutas G OÜ, mida tehingu tegemisel esindas juhatuse liige Erki Otti, 21.11.2015 sõiduki BMW X5 omandi E. Otti vennapojale O-le kuuluvale äriühingule N OÜ, allkirjastades omanikuvahetuse kinnituse. Seejärel 23.11.2015 kella 13.30 paiku hõivati Tallinna linnas XXX asuva korterelamu ette pargitud sõiduk BMW X5 X OÜ ainuosaniku loa ning teadmiseta ja teisaldati parkimiskohalt. 01.12.2015 registreeriti sõiduk BMW X5 Maanteeameti liiklusregistris omakorda süüdistatava E. Otti venna äriühingu Osaühing Q nimele. X OÜ-le kuulunud veiste ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramiseks esitas Erki Otti 01.07.2015 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile taotluse X OÜ-le kuulunud 21 põllumajandusloomade registri registrinumbritega veise ümbervormistamiseks G OÜ nimele alates 02.07.
  7. Seejärel 12.08.2015, 16.09.2015 ja 15.10.2015 realiseeris G OÜ, mida juhatuse liige oli E. Otti, kolm veist lihaks, manifesteerides sellega objektiivselt avalduval moel veiste omastamistahet. Ajavahemikul 15.11.2015 kuni 21.11.2015 toimetas E. Otti X OÜ-le kuulunud 18 veist omavoliliselt X OÜ kasutuses olevalt, Harjumaal X vallas X külas asuvalt X kinnistult omavoliliselt minema Ida-Virumaal X vallas X külas asuvale kinnistule, vähendades selliselt X OÜ vara ilma vastusooritust saamata ning X OÜ majanduslike huvidega arvestamata, manifesteerides sellega objektiivselt avalduval moel veiste omastamistahet. Seega pani Erki Otti toime isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramise, s.o. KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  8. Maakohus rahuldas otsusega ka kannatanu X OÜ poolt esitatud tsiviilhagi 20 760.- eurot varalise kahju hüvitise nõudes ja mõistis selle summa Erki Ottilt välja. Kohus jättis süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 18 lg 1 alusel läbi vaatamata Erki Otti kaitsja taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.
  9. Äravõetud esemete osas seisukohti võttes tagastas maakohus X OÜ-le 9 veist ning otsustas kohus muuhulgas anda Harju Maakohtu 09.02.2017 määrusega nr 1-17-1305 konfiskeerimise tagamiseks arestitud kolmandale isikule OÜ Q nimele vormistatud maasturi BMW X5 (XXXXXX, hilisem number XXXXXX), mis asub Rahumäe tee 6 parklas,

§ 126lg 3 p-st 6 juhindudes kohtuotsuse jõustumisel riigi omandisse.

6. Kohus tegi otsustused ka menetluskulude osas ning määras

§-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p-de 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel Erki Ottilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.- eurot ning kohtueelses menetluses õigusabi teenuse osutamisega seotud kaitsjatasu kogusummas 240.- eurot. Kohus määras

§ 180

lg 3 alusel, et välja mõistetud sundraha ning kaitsjatasu tuleb Erki Ottil tasuda 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Juhindudes

§ 182

lg 2 mõistis kohus Erki Ottilt kannatanu X OÜ kasuks välja kannatanul tekkinud õigusabi kulud kogusummas 2875 eurot. Juhindudes

§-dest 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 jättis kohus Erki Ottil endal tekkinud õigusabi kulud summas 7350.- eurot Erki Otti enda kanda. Kolmandal isikul OÜ-l Q tekkinud õigusabi kulud kogusummas 3441.- eurot jättis kohus kolmanda isiku enda kanda. Apellatsioonid ja vastused

  1. Maakohtu otsusele esitasid apellatsioonid kaitsja ning kolmanda isiku OÜ Q ja kannatanu X OÜ lepingulised esindajad (viimased kaks nimetavad end apellatsioonides küll kaitsjateks).
  2. Kaitsja vaidlustas otsuse tervikuna ning palus tühistada Harju Maakohtu 02.09..2020 kohtuotsus täies mahus, teha uus otsus, millega mõista Erki Otti õigeks temale esitatud süüdistuse täies mahus ning jätta Erki Otti nii kohtueelses menetluses kui menetluses maakohtus kantud menetluskulud riigi kanda. Samuti palub ta lahendada apellatsioonimenetluses taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaitsja hinnangul on otsuse tühistamise aluseks materiaalõiguse ebaõige kohaldamine

§ 338p 2 alusel ja kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine.

3

  1. Kaitsja palus jätta tsiviilhagi läbi vaatamata ja seda ka juhul, kui Erki Otti suhtes siiski jääb mingis mahus kehtima süüdimõistev kohtulahend.
  2. märtsi 2020 kohtuistungil esitas kannatanu esindaja muu hulgas tõendi lihaveiste väärtuse kohta. Kannatanu esindaja täpsustas, et sellest tuleneb ka tsiviilhagi summa suurus. Erki Otti kaitsja tõstatas samal istungil küsimuse, miks tõendid esitatakse alles viimasel istungil ja samas palus kaitsja kohtult täiendavat aega, et kannatanu esindaja poolt esitatud mahuka tõendipakiga tutvuda, sealhulgas ka siis tõendiga lihaveiste väärtuse kohta. Järgmisel, s.o 27.05.2020 kohtuistungil avaldaski kaitsja, et süüdistuses Erki Ottile etteheidetavate veiste väärtus on arvutatud rümba hinna alusel ehk teisisõnu: Erki Otti oleks justkui omastanud mitte elusveised, nagu süüdistus on leidnud, vaid Erki Otti omastas juba loomarümbad, milliste väärtus on oluliselt suurem. Kannatanu esindajalt selgitust küsides vastas viimane, et ta ei oska küsimusele vastata, kas see on nii, et loomade väärtus on süüdistuses arvutatud rümbahinna alusel, või ei ole nii. Kaitsja leidis ja leiab, et sellisel moel esitatud tsiviilhagis esineb oluline ebaselgus ning ka süüdimõistva kohtulahendi puhul tuleb tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Kuivõrd aga sellises olukorras, kus kannatanu esindaja ise ei oska selgitada hagisumma kujunemise aluseid, maakohus siiski hagi täies mahus rahuldas, on kaitsja arvates tegu kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega: süüdistatavalt on tõenditele antud väära hinnangu põhjal välja mõistetud summa, mille kujunemine viitab asjaolule, nagu oleks Erki Otti omastanud loomarümbad, mitte elusloomad; et see aga nii ei olnud (isegi kui tinglikult oletada, et süüdistatav midagi omastas, mida ta ei teinud), selles puudub käesolevas asjas vaidlus.
  3. Kuna ükski apellatsioonimenetluse pool ei teavitanud soovist, et ringkonnakohus arutaks kriminaalasja suulises menetluses, määras ringkonnakohus, et arutab asja kirjalikus menetluses ja andis vastuste esitamiseks tähtaja.
  4. Kannatanu esindaja esitas kohtule kirjaliku seisukoha vastuseks kaitsja apellatsioonis hagi kohta märgitule. Selles selgitatakse, et loomade väärtus on arvestatud rümba hinna alusel, mis tuleneb üheselt 20.02.
  5. a X OÜ mahelihaveiste väärtuse õiendist, kus on märgitud, et loomade väärtust on arvestatud lihaloomade ehk lihakeha meetodil. Samuti on selge, et eluslooma kaal ei ole 500-600 kg, vaid on rohkem kui 1 tonn. Seega on tsiviilhagi summa suuruse kujunemisel lähtutud lihakeha ehk rümba väärtusest. Nimetatud meetodi kasutamine loomade väärtuse määramisel on tavapärane. Kannatanu peab etteheiteid, et kannatanu esindaja ei ole osanud selgitada, mis andmed on võetud tsiviilhagi summa kujunemise aluseks, asjakohatuks. Asjaolu, et loomade väärtuse arvestamise aluseks on võetud rümba hind, ei tähenda, et süüdistatavale heidetakse ette rümpade omastamist. Summa kujunemine ei viita, et süüdistatavale heidetakse ette loomarümpade omastamist. Süüdistatavale heidetakse ette elusloomade omastamist, aga omastatud loomade väärtuse määramisel on lähtutud rümba hinnast.
  6. Kirjaliku seisukoha esitas kohtule ka prokurör, leides, et apellatsioonide väited ei anna alust Harju Maakohtu 02.09.2020 kohtuotsuse tühistamiseks ega E. Otti õigeksmõistmiseks. Edasine menetlus
  7. Ringkonnakohtu 30.11.
  8. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt kaitsja apellatsiooni alusel, aga seda üksnes süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitise taotluse läbivaatamise osas; kannatanu ja kolmanda isiku apellatsioonid jäid tervikuna rahuldamata.
  9. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.06.2021 otsusega nr 1-19-6307 tühistati omakorda Tallinna Ringkonnakohtu otsus osaliselt. Kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus osas, millega ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu 02.09.
  10. a otsuse muutmata osas ja millega maakohus: 1) otsustas anda sõiduki BMW

§ 126

lg 3 p 6 alusel riigi omandisse; 2) rahuldas tsiviilhagi ja mõistis Erki Ottilt X OÜ kasuks välja 20 760 eurot; 4 3) mõistis Erki Ottilt X OÜ kasuks välja menetluskulu hüvitise 2875 eurot ja jättis Erki Ottil tekkinud menetluskulu täies ulatuses süüdistatava kanda.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jäi muutmata muuhulgas osas, millega jäid rahuldamata kolmanda isiku ja kannatanu apellatsioonid. Kannatanu ja kolmanda isiku apellatsioonide menetlemine on lõppenud ja selles osas on ringkonnakohtu otsus jõustunud. Samuti jõustus maakohtu otsus E. Otti süüdimõistmise osas, välja arvatud osas, mille Riigikohus (lõplikult, kuid samas õigeksmõistmiseta) süüdistusest välja jättis, otsustades tühistada alama astme kohtute otsused osas, millega Erki Otti tunnistati KarS § 201 lg 1 järgi süüdi ATV Kawasaki omastamises.
  2. Riigikohtu eelmainitud otsuses (p-d 76-77) leiti, et ringkonnakohtul tuleb selgitada välja, kas kannatanu soovib jätkuvalt BMW tagastamist või on tal tekkinud põhjendatud huvi nõuda selle väärtuse hüvitamist. Riigikohus saatis ringkonnakohtule uueks arutamiseks tagasi ka tsiviilhagi veiste hüvitamise nõude osas, juhtides kohtuotsuse p-des 61-67 tähelepanu sellele, millised asjaolud on materiaalõiguslikult olulised kahju hüvitamise nõude lahendamiseks, ja selgitades üldjoontes alusetust rikastumisest tuleneva nõude eeldusi ja tõendamiskoormist puudutavat.
  3. Tallinna Ringkonnakohus võttis 02.07.2021 määrusega süüdistatava kaitsja apellatsiooni taas kirjalikku menetlusse ja andis tähtajad (sh täiendavalt 26.08.2021 määruses) seisukohtade esitamiseks. Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.06.2021 otsuses (p-d 80 ja 81) märgitust selgitas ringkonnakohus, et vaatab uuel arutamisel läbi vaid Erki Otti kaitsja kassatsiooni ja sedagi osaliselt, puutuvalt maakohtu otsusesse tsiviilhagi ja menetluskulu küsimuses; tsiviilhagi kontekstis arutab kohus uuesti ka BMW riigi omandisse andmist. Tallinna Ringkonnakohus selgitas, et ei vaata kohtuasja läbi süüküsimuses ega ka kannatanu ja kolmanda isiku apellatsioonide alusel.
  4. Ringkonnakohus andis kannatanule ja tema lepingulisele esindajale võimalus esitada oma seisukoht kahes küsimuses: 1) kas kannatanu soovib sõiduauto BMW X5 tagastamist või selle väärtuse hüvitamist ning kui ta ei soovi sõiduki tagastamist, siis miks mitte, ning 2) kas kannatanu soovib kaotsiläinud veiste osas tugineda nendele asjaoludele, millega saab põhjendada kahjuhüvitisnõuet, või tugineb kannatanu alusetust rikastumisest tuleneva nõude eeldustele, võttes seejuures arvesse Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.06.2021 otsuse nr 1-19-6307 p-des 61-67 esitatud selgitusi ja nõude rahuldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Ringkonnakohus andis teistele menetluspooltele tähtaja ka vastata neile seisukohtadele.
  5. Kannatanu esindaja esitas kohtu küsimustele tähtaegselt järgmised kirjalikud seisukohad.
  6. Kannatanu sõnul on ta käesolevas menetluses läbivalt soovinud BMW tagastamist kannatanule, esitades selle tõttu I astme kohtuotsusele apellatsioonkaebuse ning 10.11.
  7. a Ringkonnakohtule seisukoha, milles on palunud tagastada konfiskeeritud BMW kannatanule. Kannatanu jääb kõikide käesolevas kriminaalasjas esitatud väidete, seisukohtade ja taotluste juurde ning käesolevaga täiendab neid. Kannatanu esindaja toob esile Riigikohtu otsuses väljendatud seisukohti ja viitab, et Riigikohus on märkinud, et kahjustatud asja tagasinõudmine ei võta kannatanult õigust nõuda kahjuhüvitist asja parandamise või väärtuse vähenemise eest VÕS § 132 lg 3 alusel. Seejuures on asja VÕS § 132 lg 3 mõttes kahjustatud ka siis, kui ajal, mil omanik on valdusest ebaseaduslikult ilma jäetud, asja väärtus kasutamise või vananemise tõttu väheneb. Kannatanu kordab, et jääb käesolevas menetluses varasemalt esitatud seisukoha juurde ning palub anda konfiskeerimise tagamiseks arestitud maastur BMW X5kohtuotsuse jõustumisel kannatanu valdusesse ega anna nõusolekut BMW riigi omandisse andmiseks. Vaidlusaluse BMW X5- e arvel saab vähendada tsiviilhagis esitatud nõuet. Kannatanu ei ole kindel, kas tal on võimalik rahaline kahjuhüvitis E. Ottilt ka tegelikult sisse nõuda. Samas on BMW menetleja valduses olemas ja kättesaadav ning BMW tänase väärtuse võrra on võimalik saada kahju hüvitatud. Autokuulutuste portaali auto24.ee andmetel on hetkel müügis kokku 10 BMW X5-te aastast
  8. Müügis olevatest 5 autodest odavaim maksab 3800 eurot ning kalleim 6750 eurot (lisa 1). Müügis olevate autode keskmine mediaanhind on 5694,9 eurot ((3800 + 4800 + 5200 + 5400 + 5800 + 5999 + 6000 + 6500 + 6700 + 6750):10=5694,9). Olenemata asjaolust, et kannatanule ei ole teada sõiduki tänane seisukord, kannatanu hindab, et vaidlusalune BMW on väärtuslikum, kui kõige odavam müügis olev
  9. a BMW X5, aga arvestades asjaolu, et sõiduk on aastaid seisnud ning vajab sõidukorda seadmiseks investeeringuid, siis kindlasti on vaidlusalune sõiduk odavam, kui kõige kallim müügis olev
  10. a BMW X
  11. Kannatanu hinnangul võib BMW õiglaseks väärtuseks lugeda selle keskmise kohaliku hinna 5694,9 eurot, mille ulatuses on võimalik vähendada kannatanu tsiviilhagis esitatud nõuet. Käesoleval juhul on tsiviilhagis nõutud kahjuhüvitise 9000 eurot ning sõiduki tänase väärtuse 5694,9 eurot vahe 3305,10 eurot summa, mis tuleb süüdistataval pärast sõiduki kannatanule tagastamist rahas hüvitada. Kannatanu on lisanud seisukohale 02.08.2021 väljavõtte auto24.ee veebilehelt 2004.a väljalaskeaasta sõidukite BMW X5 kohta.
  12. Veiste osas märkis kannatanu samuti, et jääb kriminaalasjas seni esitatud väidete, seisukohtade ja taotluste juurde. Kannatanu nõustub Riigikohtuga, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele, käesoleval juhul oli aga tegemist maheveistega, seega ei olnud võimalik täpset elusate veiste väärtust kindlaks määrata. Tulenevalt eelnevast võttis kannatanu aluseks veise rümba väärtuse, mille teisendas eluslooma väärtusesse. Kannatanu ei ole kordagi käesolevas menetluses väitnud, et rümba kilo maksab sama palju kui eluslooma kilo või vastupidi. Tsiviilhagis on loomade väärtus arvestatud rümba hinna alusel. Nimetatud asjaolu tuleneb üheselt 20.02.
  13. a X OÜ mahelihaveiste väärtuse õiendist. Õiendis on märgitud, et loomade väärtust on arvestatud lihaloomade ehk lihakeha meetodil. Samuti on selge, et eluslooma kaal ei ole 500-600 kg vaid on rohkem kui 1 tonn. Seega on eluslooma kaal teisendatud rümba kaaluks ning rümba kaalu alusel on määratud väärtus. Nimetatud meetodi kasutamine loomade väärtuse määramisel on tavapärane. Samuti annab sellise meetudi kasutamine kõige objektiivsema pildi looma väärtusest. Seega vastuseks Ringkonnakohtu pöördumisele, kannatanu soovib kaotsiläinud veiste osas tugineda nendele asjaoludele, millega saab põhjendada kahjuhüvitisnõuet. Kostja positsioon ei ole vahepealsel ajal muutunud. Alternatiivselt, juhul kui kohus peaks leidma, et tsiviilhagi summa suuruse kujunemisel ei oleks tohtinud eluslooma väärtust tuletada rümba väärtusest ning seetõttu tuleb nõuet kasvõi osaliselt käsitleda kui alusetust rikastumisest tulenevat nõuet, siis palub kannatanu muuhulgas käsitleda tsiviilhagis esitatud nõuet osaliselt ka alusetust rikastumisest tuleneva nõudena. Kannatanu on seisukohal, et käesoleval juhul on igal juhul täidetud ka süüdistatavalt tulu väljanõudmise eeldused. Kannatanu on seisukohal, et süüdistatav on käitunud pahauskselt - süüdistatav teadis oma õiguse puudumisest. Pahauskselt rikkujalt, kes teadis oma õigustuse puudumisest või pidi sellest teadma, võib õigustatud isik lisaks saadu harilikule väärtusele VÕS § 1039 järgi nõuda ka rikkumisega saadud tulu väljaandmist. Kannatanu on ka varasemalt tuginenud alternatiivselt alusetult rikastumisele.
  14. Süüdistatav, prokurör ja kolmas isik teistkordsel arutamisel ringkonnakohtus seisukohti ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA SELLE PÕHJENDUSED
  15. Arutades käesolevat asja teistkordselt, võtab ringkonnakohus arvesse, et

§ 364

kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Samas juhindub ringkonnakohus mõistagi

§ 331

lg-st 2, mille kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires, antud juhul süüdistatava kaitsja apellatsiooni piires ja osas, mida ei ole asjas juba jõustunud lahendiga lahendatud. Kõike eelnevat arvestades teeb ringkonnakohus Riigikohtu tühistatud osas uue otsuse, millega tagastab sõiduauto BMW X5 OÜ-le X, rahuldab OÜ X tsiviilhagi maakohtuga võrreldes pisut väiksemas osas ja lahendab kannatanul ja süüdistataval endal tekkinud menetluskulu 6 küsimuse. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kõigepealt veiseid puudutavat osa tsiviilhagist (I), seejärel arestitud sõidukit BMW X5 ja sellega seotud osa tsiviilhagist (II), I kohtuastmes süüdistatavale ja kannatanule tekkinud menetluskulu küsimust (III) ning teeb siis kokkuvõtte koos ringkonnakohtus tekkinud menetluskulude otsustusega (IV). I 24. Maakohus rahuldas kannatanu X OÜ tsiviilhagi Erki Otti vastu varalise kahju hüvitamiseks kogusummas 20 760.- eurot. Kaitsja vaidlustas tsiviilhagi veiste väärtuse osas, nõustumata veiste osas hagisumma tuletamisega rümpade hindadest. Ta leiab, et sellisel moel esitatud tsiviilhagis esineb oluline ebaselgus ning tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata, maakohtu otsus aga selles osas tühistada

§ 339

lg 2 alusel: süüdistatavalt on tõenditele antud väära hinnangu põhjal välja mõistetud summa, mille kujunemine viitab asjaolule, nagu oleks Erki Otti omastanud loomarümbad, mitte elusloomad.

  1. Riigikohus tühistas maakohtu (ja ringkonnakohtu) otsuse tsiviilhagi väljamõistmise osas, toonitades, et kahju hüvitamise sätete alusel on kannatanul õigus nõuda süüdistatavalt rahasummat, mille eest ta saaks kohtuotsuse tegemise ajal soetada kaotsiläinud veistega samaväärsed elusad veised. Riigikohus leidis, et VÕS § 132 lg 1 kohaselt ei saa kahjuhüvitis hõlmata summat, mille kannatanu võinuks teenida kaotsiläinud veiseid lihaks müües, ega summat, mis maksaks kaotsiläinud veiste tapmisel saadud liha. Veise rümba hind hõlmab eelduslikult ka looma tapmiskulu, mida elusa looma omanik veel kandnud ei ole.
  2. Riigikohus nägi ringkonnakohtu ja maakohtu rikkumist selles, et nad ei juhtinud poolte tähelepanu sellele, millised asjaolud on materiaalõiguslikult olulised kahju hüvitamise nõude lahendamiseks (kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramiseks). Samuti ei ole kohtud pooltele tutvustanud alusetust rikastumisest tuleneva nõude eeldusi ega tõendamiskoormist, jättes välja selgitamata, kas kannatanu soovis tugineda alusetu rikastumise regulatsioonile. Riigikohus toonitas, et kohus peab kannatanule muu hulgas selgitama, mis asjaolud on üht või teist liiki nõude rahuldamise seisukohalt tähtsad ning sõltuvalt sellest, mis asjaoludele hageja tugineb, peab kohus süüdistatavale (või tsiviilkostjale) selgitama, mis asjaolusid on viimasel võimalik tõendada vastutusest vabanemiseks.
  3. Ringkonnakohus leiab, et nüüdseks on kohtutepoolne selgitamiskohustuse täitmine olnud piisav, arvestades Riigikohtu enda 22.06.2021 otsuses esitatud üksikasjalikke selgitusi ja seda, et ringkonnakohus küsis Riigikohtu poolt ettekirjutatud küsimuses kannatanult seisukohta ning andis pooltele (sh apellandile) selgesõnalise võimaluse esitada kohtu määratud tähtajaks omakorda seisukohad kannatanu omadele vastuseks. Kuigi kannatanu oma seisukohad esitas, jäädes kindlaks varasematele põhimõtetele veiste väärtuse määratlemisel, ei olnud apellandil ega süüdistataval sellele vastuväiteid ega muid kommentaare. Arvestades, et mõlemal poolel on kvalifitseeritud vandeadvokaadid, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks diskussiooni täiendavat ärgitamist ja pikendamist, vaid peab mõistlikuks eeldada, et kui pool vastuväiteid ei esita, siis tal neid ka pole.
  4. Nagu Riigikohus oma otsuses (p 59) toonitas, saab kannatanu nõuda E. Ottilt kahju hüvitamist ÄS § 187 lg 2 alusel. P-s 63 toodi samas otsuses esile, et kohtul tuleb kahjuhüvitise suurust kindlaks määrates lähtuda samaväärse asja soetamise kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga ja üksnes juhul, kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, tuleb VÕS § 132 lg 2 järgi hävinud või kaotsiläinud asja väärtus hüvitada.
  5. Käesolevas asjas on kannatanu olnud püsiv selles, et tema hinnangul tuleb hüvitada just kaotsiläinud esemete (loomade) väärtus, mida ta on järjekindlalt arvestanud lihaloomadena ehk lihakeha meetodil, esitades 20.02.
  6. a X OÜ mahelihaveiste väärtuse õiendis (II kd, tl 223 jj) ka loomade individualiseeritud väärtused. Ta selgitab ka, et kuigi asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis 7 vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele, käesoleval juhul oli aga tegemist maheveistega, siis ei olnud võimalik täpset elusate veiste väärtust kindlaks määrata. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist piisavalt läbipaistva ja adekvaatse argumendiga, et arvestada seda tõsiseltvõetava põhjusena, miks täpselt samaväärsete loomade soetamine pole võimalik. Kõnealused veised olid igal ajahetkel arenevad, muutuvad ja kasvavad elusolendid, kelle väärtus konkreetsel ajahetkel sõltub ka otseselt sellest, mis tingimustel ja kui kaua teda on peetud, sh mida ja kui kaua nad on söönud. Veise eluiga on üldteadaolevalt ligi kakskümmend aastat, mis tähendab, et ka tema vanud mõjutab oluliselt tema väärtust konkreetsel hetkel. Selles, et vaidlusalused veised olid maheveised, mida kasvatati lihaks, ei paista asjas olnud vaidlust olevat. Lisaks kannatanu esitatud väidetele ja dokumentidele, on näiteks nende veiste just erilistes mahedates tingimustes karjatamise ja pidamise kohta ütlusi andnud tunnistaja W (III kd, tl 115116) ja B (III d, tl 101). E. Otti nimetas veiseid oma ütlustes lihaveisteks (III kd, tl 146). Asjas pole sisulist vaidlust olnud ka selle üle, et vähemalt kolm veist toimetatigi 2015.a II pa tapamajja (I kd, tl 134-135). Samuti ei saa kannatanule pole praegu olnud põhjust heita loomade kergekäelist väärtuse ülehindamist sel meetodil – väärtused on individualiseeritud vahemikus 300 – 1320 eurot. Ringkonnakohus on teadlik, et toimikus on kaitsja tõendite seas (II kd, tl 195-196) süüdistatava nimelt mõlemalt poolt allkirjastatud lepingud, kus on nimetatud veiseid hinnaga 320 eurot (+käibemaks), mis on üle antud ühelt E. Otti juhitavalt äriühingult teisele. Samas pole teada, kas need olid samad (või samasugused) veised. Ka apellant/ süüdistatav pole ka ise hagi vaidlustades just nendele dokumentidele ja neis sisalduvatele hindadele osundanud. Samuti, kuivõrd tegemist oli maheveiste ja üksiti elavate-muutuvate elusorganismidega, siis leiab ringkonnakohus ülal nimetatud põhjustel, et isegi kui mõni neist võis maksta mingil hetkel 320 eurot, puudub mistahes alus arvata, et nad maksid seda ka kuriteo toimepanemise ajal.
  7. Niisiis nõustub ringkonnakohus kannatanuga selles, miks ei saa määratleda Riigikohtu osundatud hüpoteetilist samaväärset hinda, et osta samasuguseid elusloomi. Ringkonnakohtul pole argumente ega meetodit, mille alusel sellist hinda määratleda. Sellise alternatiivse hinna arvutamise kohta ei tulene juhiseid Riigikohtu otsusest ega ka apellandi seisukohtadest. Samas tuleb möönda, et kahtlemata oleks E. Otti kui veisekasvandusega tegelenud isiku arvamus selles küsimuses tähelepanu väärt. Kannatanust erinevat konkreetset alternatiivset arvamust ta aga esitanud ei ole ning see on tema valik. Sellest, et ta seda ei esita, saab kohus järeldada, et ka tema hinnangul on kannatanu rahalised hinnangud olnud kohased ning mõttekäik (ülal p 21) jälgitav ja veenev. Ringkonnakohus rõhutab, et ka apellatsioonis pole öeldud, milline peaks tegelikult olema kadunud veiste väärtus, vaid väljendati üldist nõustumatust. Riigikohtu 22.06.2020 otsuses on antud mõista, et „veise rümba hind hõlmab eelduslikult ka looma tapmiskulu, mida elusa looma omanik veel kandnud ei ole“. See võib nii olla, aga ei pruugi. Ringkonnakohtul puuduvad nii faktid kui ka veendumus, mille põhjal nii arvata. Üldtuntud asjaoluks ei söanda kohus sellist võimalust pidada. Samuti, kuna apellant ega ükski muu pool ei ole midagi sellist väitnud, siis väljuks ringkonnakohus tapmiskulu temaatikasse süvenedes apellatsiooni piirest. Kuna aga praegu pole arutamisel süüküsimus, ei saaks apellatsiooni piirest väljuda ka

§ 340lg 1 alusel.

  1. Kokkuvõttes ei ole ringkonnakohus tuvastanud asjaolusid, miks ei peaks saama hinnata kõnealuste maheveiste väärtust selliselt, nagu seda on teinud kannatanu. Ringkonnakohtu hinnangul pole menetluse vältel ilmnenud mingeid konkreetseid põhjuseid, miks kahelda kannatanu mõttekäigus ja veiste individualiseeritud väärtusmäärangutes, seda enam, et süüdistatav ei kasutanud võimalust vastuväiteid esitada. Kohtukolleegium leiab, et puudub nii alus kui ka argumendid mitte nõustuda kannatanuga selles, et kuna uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub VÕS § 132 lg-st 2 tulenevalt hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud veiste väärtus, võttes aluseks rümba hinna alusel määratletud elusloomade väärtused, nii nagu need on määratletud 20.02.
  2. a X OÜ mahelihaveiste väärtuse õiendis. Ringkonnakohtu hinnangul on see meetod loogiline ja põhjendatud, kuna – sõltumata sellest, kui küüniline see tundub – oli siiski 8 kõnealuste veiste kasvatamise funktsioon just lihaks „teisendamine“, mis paraku sunnib tõdema, et lihalooma saab sellena ka käsitleda ja väärtustada. Ringkonnakohtul ei ole faktilisi andmeid, mis võimaldaks väita, et X OÜ hinnamääratlused on ülemäärased.
  3. Maakohus leidis, et kokku omastati X OÜ-le kuulunud loomi väärtuses 11760.- eurot, millises väärtuses X OÜ vara seni tagasi saanud ei ole, esitamata siiski täpsemat arvutuskäiku. Kui ringkonnakohus eraldab 20.02.
  4. a X OÜ mahelihaveiste väärtuse õiendis nimetatud veistest veised, mille kannatanu tagasi sai (I kd tl 157-158, 171, 175, maakohtu otsuse resolutsioon jõustunud osas), jääb järgi 12 veist, mille väärtuste kogusumma on 11 760 eurot; 1) Pull, tõug HF, reg.nr EE0014281860, väärtusega 980 eurot; 2) Pull, tõug HF, reg.nr EE0014281839, väärtusega 980.- eurot; 3) Pull, tõug HF, reg.nr EE0014281815, väärtusega 980 eurot; 4) Pull, tõug HF, reg.nr EE0015676924, väärtusega 980 eurot; 5) Pull, tõug HF, reg.nr EE0015676917, väärtusega 980.eurot; 6) Pull, tõug HF, reg.nr EE0016275515, väärtusega 300.- eurot; 7) Lehm, tõug HF, reg.nr EE0016230507, väärtusega 1320.- eurot; 8) Pull, tõug HF, reg.nr EE0016275522, väärtusega 300.eurot; 9) Lehm, tõug EPK, reg.nr EE0013643935, väärtusega 1320.- eurot; 10) Lehm, tõug EPK, reg.nr EE0015350503, väärtusega 1320.- eurot; ja 11) Pull, tõug HF, reg.nr EE0010806593, väärtusega 980.- eurot, 12), Lehm, tõug HF, reg.nr EE0014281822, väärtusega 1320.- eurot.
  5. Seega on veiste väärtuse osas põhjendatud rahuldada tsiviilhagi 11 760 euro suuruses osas. II
  6. Riigikohus tuvastas 22.06.2021 otsuses (p 51), et kriminaalasjas arestitud ja süüdistuses nimetatud sõiduk BMW X5 kuulub kannatanule X OÜ-le ning kui kannatanu soovib seda tagasi, tuleb see talle tagastada. Kui vallasasja omanikul on võimalik asi valduse rikkujalt välja nõuda, saab ta asjade väljaandmise asemel nõuda kahju hüvitamist asjade väärtuse ulatuses üksnes VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel. Riigikohus käskis ringkonnakohtul kontrollida, kas kannatanu soovib sõidukit tagasi.
  7. Kannatanu kinnitas ringkonnakohtule kirjalikult, et soovib kõnealust sõidukit tagasi, mistõttu ringkonnakohus selle talle ka käesoleva otsusega tagastab, tuginedes

§ 126

lg 3 p-le 2 (asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale) ja Riigikohtu otsuse p-s 70 märgitule. Ühtlasi, kuna kriminaalasjas konfiskeerimist ei kohaldata, tuleb sõiduk selle tagamiseks seatud aresti alt kohtuotsuse jõustumisel vabastada, kuna

§-s 142 nimetatud aresti alus on ära langenud.

  1. Riigikohus juhtis tähelepanu sellelegi (p 71), et kahjustatud asja tagasinõudmine ei võta kannatanult õigust nõuda kahjuhüvitist asja parandamise või väärtuse vähenemise eest (VÕS § 132 lg 3). Seejuures on asja VÕS § 132 lg 3 mõttes kahjustatud ka siis, kui ajal, mil omanik on valdusest ebaseaduslikult ilma jäetud, asja väärtus kasutamise või vananemise tõttu väheneb (RKKKo nr 3-1-1-64-15, p 68).
  2. Kannatanu ongi leidnud, et lisaks sõiduki tagasisaamisele soovib ta hüvitist seoses vara vähenemisega aja jooksul, kui ta oli vara väärtusest ilma. Süüdistuse kohaselt, mis nüüdseks on osaliselt jõustunud kohtuotsusega kinnitust leidnud, jäi kannatanu sõidukist ilma 2015.a novembris ehk üldjoontes 6 aastat tagasi, mis on sõiduki kohta märkimisväärne aeg. Kannatanu on analüüsinud oma kirjalikus vastuses asjaolusid, millest sõiduki väärtuse vähenemist tuletada, jõudes autokuulutuste portaali auto24.ee andmetele tuginedes järeldusele, et praegu müügis olevatest
  3. väljalaskeaastaga sõidukitest BMW X5 odavaim maksab 3800 eurot ning kalleim 6750 euro, müügis olevate autode keskmine mediaanhind on 5694,9 eurot ((3800 + 4800 + 5200 + 5400 + 5800 + 5999 + 6000 + 6500 + 6700 + 6750):10=5694,9). Kannatanu leiab ka, et kindlasti on vaidlusalune sõiduk odavam, kui kõige kallim müügis olev
  4. a BMW X
  5. Kannatanu hinnangul võib BMW õiglaseks väärtuseks lugeda selle keskmise kohaliku hinna 5694,9 eurot ning nimetatud summa ulatuses on võimalik vähendada kannatanu tsiviilhagis esitatud nõuet. 9
  6. Mainitud andmed esitas kannatanu kirjalikus vastuses ringkonnakohtule, kes selgitas vastavalt Riigikohtu otsusest tulenevale välja (otsuse p-d 66, 76, 77), kas kannatanu soovib sõiduki tagastamist või selle väärtuse hüvitamist. Ringkonnakohus juhindus siin Riigikohtu osundusest samas, et kui maakohus on kvalifitseerimis- ja selgituskohustust rikkunud, võib ringkonnakohus võimaluse korral selle rikkumise kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2 ls 2), andes pooltele vajadusel võimaluse esitada apellatsioonimenetluses haginõude kohta ka uusi tõendeid. Apellant ega süüdistatav ei esitanud ka neile kannatanu seisukohtadele omapoolseid vastuseid, sh vastuväiteid ega viidanud tõendite olemasolule, kuigi tähtaeg neile selleks anti. Sarnaselt juba ülal p-s 27 märgitule leiab ringkonnakohus, et kui pool vastuväiteid ei esita, siis tal neid ka ei ole.
  7. Kriminaalasjas ei ole olnud vaidlust selle üle, et sõiduki väärtus oli kuriteo toimepanemise ajal
  8. Apellatsioonis seda ei vaidlustata. Ringkonnakohtule ei ole esitatud ka vastuväiteid sellele, et vahepealsel ajal on kuriteost ja kannatanult valduse äravõtmisest johtuvalt sõiduki väärtus VÕS § 132 lg 3 mõttes vähenenud (nagu võib pidada võimalikuks juba Riigikohtu otsuse pinnalt) või et kannatanu argumentatsioon on kuidagi ekslik. Kannatanu vastusest võib sedastada, et sisuliselt on väärtuse vähenemise hindamisel praeguste turuhindadega võrreldes esitatud kaks võimalikku orientiiri – vähenenud väärtus on kas 2300 eurot (võimalik praegune müügihind on 6700 eurot e. odavam kui kalleim müügis olev auto) või 3305.10 eurot (võimalik müügihind on ülalmainitud jada mediaan e. 5694.90 eurot). Ringkonnakohus peab õigustatuks eelistada sõiduki väärtuse vähenemise rahalisel määratlemisel alternatiivi, mille puhul on kannatanu aluseta rikastumine kõige kindlamini välditav, arvestades, et ta saab praegu arestitud sõiduki BMW 5X peatselt tagasi ja võib seda talle sobivatel tingimustel ise müüma asuda või soovikohaselt kasutada. Seega peab ringkonnakohus piisavaks hüvituseks VÕS § 132 lg 3 tähenduses 2300 eurot. 40.

§ 310

lg 1 näeb ette, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et johtuvalt p-des 33 ja 39 järeldatust on seega õigustatud rahuldada tsiviilhagi osaliselt ehk kokku 14 060 euro suuruses osas, mõistes selle summa Erki Ottilt X OÜ kasuks välja. III 41. Kuivõrd Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse osas, millega seeei muutnud maakohtu otsust BMW riigi omandisse andmise ja tsiviilhagi lahendamise kohta ja millisest otsustusest oleneb

§ 182

kohaselt tsiviilhagiga seotud apellatsioonimenetluse-eelse menetluskulu jaotus, siis tühistas Riigikohus ka ringkonnakohtu otsustuse mitte muuta maakohtu otsustust kannatanu/süüdistatava vahelise menetluskulu jaotuse kohta. Riigikohus kohustas lahendama küsimuse kriminaalasja uuel arutamisel, olenevalt tsiviilhagi kohta tehtavast otsustusest. 42.

reguleerib eraldi süüdistatava süüküsimuse ja tsiviilhagi lahendamisel tekkinud menetluskulu hüvitamist. Süüküsimuse lahendamisega seotud menetluskulu hüvitamisel tuleb juhinduda eeskätt

§ 180

lg 1 esimesest lausest ja §-st 181, tsiviilhagiga seotud menetluskulu hüvitamisel aga

§-st 182. Seega see osa süüdistatava valitud kaitsja tasust, mis on seotud tsiviilhagi lahendamisega, tuleb hüvitada või hüvitamata jätta

§ 182

, mitte § 180 lg 1 alusel, see osa kannatanu menetluskulust, mis tekkis seoses süüdistatava süüküsimuse lahendamisega, tuleb aga hüvitada või hüvitamata jätta

§ 180

lg 1, mitte

§ 182alusel.

43.

§ 182

lg 2 järgi jaotab kohus tsiviilhagi osalisel rahuldamisel tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel. 44. Ringkonnakohus on seisukohal, et kõik Erki Ottil kuni maakohtu menetluse lõpuni tekkinud õigusabi kulud summas 7350.- eurot (s.o. valitud kaitsjaga seotud kulud), tuleb

§-dest 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 tulenevalt jätta Erki Otti enda kanda. Kohtukolleegium ei sedasta nende seas (IV kd, tl 11-12) eraldi kulusid, mis oleks seotud just tsiviilhagiga, seejuures ei tehtud ka osalise õigeksmõistmise otsust, mis tingiks kulude väljamõistmise riigilt

§ 181alusel.

10

  1. Kannatanul tekkinud õigusabi kulude suurus on 2875.- eurot (III tl 186-191). Ringkonnakohus tõdes ülal, et tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt. Siiski oli hagi valdavas ulatuses põhjendatud. Sõiduauto väärtuse osas tuli hüvitatavat nõuet vähendada mitte põhjusel, et kannatanu oleks kahju tekkimist või suurust valesti või alusetult põhjendanud, vaid tekkis vaidlus võimalike lahenduskäikude osas (vara väljaandmise nõue vs kahju hüvitamise nõue). Sellegipoolest tuleb tõdeda, et põhjus, miks vaidlus sõiduki BMW X5 tagastamise ja/või hüvitamise üle kujunes nii pikaks ja koormavaks ning lahenes lõpuks teisiti kui maakohtu menetluses esialgu, tulenes siiski vähemalt osaliselt kannatanu enda käitumisest. Kohtukolleegium tutvus 27.05.2020 kohtuistungi protokolliga (
  2. kd, tl 180 – 183) ja istungil lisatud taotluste, teeside ja kõnedega (
  3. kd, tl 184204,
  4. kd, tl 1-29) ega tuvastanud, et kannatanu või mõni tema esindaja oleks maakohtus sõiduki tagastamist taotlenud. Kannatanu esindaja vandeadvokaat Kasaku kõne on protokollitud järgmiselt (
  5. kd, tl 182): „Palume tekitatud kahju 20 760 eurot välja mõista kohtualuselt. Menetluskulud samuti, mis me täna esitasime.“ See summa vastab kohtule esitatud hagiavaldusele (
  6. kd, tl 190192), kust nähtub ühtlasi üheselt, et nimetatud summa moodustub vaidlusaluse sõiduki BMW X5 hinnast 9000 eurot ja ülejäänus tagastamata veiste hinnast. Seega ei saa eirata asjaolu, et kannatanu ja/või tema esindaja süvendas ise olukorda, kus kohus ei saanud aru, et kannatanu soovib sõiduki tagastamist ja haginõude vähendamist. Riigikohus leidis (22.06.2021 otsuse p 72), et kriminaalasja materjalid viitavad sellele, et kannatanu esitas kahjuhüvitisnõude, kuna arvas ekslikult, et ta on sõiduki omandiõiguse juba kaotanud. Ühel või teisel põhjusel on kannatanu enda menetluskäitumine soodustanud seda, miks tsiviilhagi alles nüüd ja sel määral vähendati.
  7. Eelnevas punktis märgitut saab arvestada kas

§ 182

lg 2 või

§ 175

lg 1 p 1 kontekstis.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Mõistlikku suurust ületavat tasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa menetleja otsustada ka selle hüvitamist (RKKKm nr 3-1-1-38-16, p 74, RKKKm, 1-198262, p 54). Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel võtta arvesse, kas tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja vastavuses kriminaalasja mahukuse ning keerukusega ja kas küsitud tunnitasu on mõistliku suurusega (RKKKm nr 1-17-7461/23, p 22 ja RKKKo nr 1-18-4590/82, p 46). 47. Ringkonnakohus peab menetluskulude aluseks võetud tunnihinda (125 eurot) mõistlikuks ja kohtupraktikas kõigiti aktsepteeritavaks; sarnaselt maakohtuga peab ringkonnakohus ka muus osas taotluses nimetatud toiminguid ja nende ajakulu mõistlikuks. Ka apellant ei ole neid vaidlustanud. Tuginedes siiski ülal p-s 46 viidatule, leiab ringkonnakohus, et kõiki asjaolusid arvestades on põhjendatud jätta osa menetluskulusid kannatanu enda kanda ja teha seda just

§ 182lg 2 alusel.

Arvestades samas, et suuremas osas hagi siiski rahuldati, on piisav, kui kannatanu enda kanda jääb 475 euro suurune osa maakohtu menetluses kantud menetluskulust. Välja mõistetud kannatanu õigusabi kulud (2400 eurot) tuleb Erki Ottil tasuda kannatanu X OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

  1. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kuna Riigikohus ei tühistanud maakohtu otsust süüdistatavalt sundraha ja kohtueelses menetluses määratud kaitsja osalemisega seoses kantud 240 euro suuruse kulu väljamõistmises (maakohtu otsuse p-d 9-10), siis selles osas on maakohtu otsus jõustunud ja ringkonnakohtu otsus seda ei muuda.
  2. Kõrvutades maakohtu põhjendusi ja resolutiivosa, tuvastab ringkonnakohus, et need on menetluskulude väljamõistmise korra osas pisut vastuolulised. Maakohus on motiveerivas osas (lk 26 lõpp) leidnud, et arvestades isiku menetluskulude suuruse tasumise ja tsiviilhagi tasumise kohustust, on põhjendatud, et (süüdistatavalt) väljamõistetud menetluskulud tuleb

§ 180lg 3 kohaselt tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ometi on resolutiivosas kohaldatud nimetatud ositi tasumist üksnes riigile, aga mitte kannatanule välja mõistetud kulude 11 osas. Ringkonnakohus ei pea sellist vahetegu õigustatuks, kohtuotsuse motiivides see tuge ei leia. Kuigi selles küsimuses ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, saab ringkonnakohus siiski minetuse kõrvaldada. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et ka käesoleva otsusega välja mõistetud menetluskulu tuleb Erki Ottil tasuda ositi ehk 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete maksetena alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. IV

  1. Kokkuvõttes teeb ringkonnakohus Riigikohtu 22.06.2021 otsuse resolutsiooni p-des 2 ja 3 nimetatud küsimustes vastavalt Riigikohtu nõutule uue otsuse, mõistes Erki Ottilt kannatanu kasuks VÕS § 132 lg-te 2 ja 3 ning ÄS § 187 lg 2 alusel välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 14 060 eurot, vabastades maastuir BMW X5 aresti alt ja tagastades selle seaduslikule omanikule X OÜ-le, jättes süüdistataval tekkinud õigusabi kulud tema enda kanda, mõistes Erki Ottilt kannatanu X OÜ kasuks välja kannatanul tekkinud õigusabi kulud 2400 eurot ning jättes ülejäänud maakohtu menetluses tekkinud kannatanu õigusabi kulu kannatanu kanda.
  2. Ringkonnakohus tõdeb, et kuigi ükski neist otsustustest ei vasta apellandi taotletule (tsiviilhagi osas taotleti selle läbivaatamata jätmist), saab tinglikult siiski väita, et ringkonnakohus rahuldas apellatsiooni osaliselt, sest vähendas väljamõistetava hagi suurust. Ringkonnakohus teeb osas, milles Riigikohus maakohtu otsuse tühistas, uue otsuse, tuginedes

§ 340lg 2 p-dele 5 ja 6.

52. Kannatanu X OÜ esindaja vandeadvokaat Anto Kasak on esitanud teistkordsel asja läbivaatamisel ringkonnakohtus menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on kannatanu kulud 490 eurot (3,5 tundi tunnihinnaga 140 eurot). Need kulud on

§ 175

lg 1 p 1 mõttes põhjendatud, arvestades esitatud arvamuste mahtu, sisu ja asja olemust. Tunnihind pole ülemäärane. Ringkonnakohus leiab, et kannatanu valitud esindajale tasutud mõistlik kulu 490 eurot tuleb jätta riigi kanda ja seda isegi juhul, kui leida, et praeguse otsusega ei rahuldata apellatsiooni üheski osas (vt siiski ülal p 51). Apellatsioon, mille alusel asja läbi vaadati, rahuldati 30.11.2020 osaliselt ja selle alusel tehti

§ 337lg 1 p-s 4 nimetatud lahend.

Olgugi, et nimetatud asi on praegu teist korda ringkonnakohtu menetluses, tulenevalt sellest, et Riigikohus selle tagastas, oli apellatsioon siiski osaliselt õigustatud. Seetõttu ei oleks omakorda õigustatud panna süüdistatavat halvemasse olukorda, kui ta oli esimese ringkonnakohtu menetluse ajal, mõistes talt kannatanu kulud välja. Oluline on ka see, et toiminguid, millega seoses kannatanul kulu tekkis, ei tehtud süüdistatava initsiatiivil, vaid tegu on Riigikohtu otsuses vajalikuks peetud täiendavate toimingutega. Kokkuvõttes peaks kandma apellatsioonmenetluse kulud praeguses menetlusetapis igal juhul riik. Allkirjastatud digitaalselt 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.