Obsah (14)

§ 62§ 444§ 407§ 173§ 174§ 163§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178§ 456§ 468§ 317

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2021, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-108934 Tsiviilasi Osaühingu Aktiva Finants

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused 2

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Hageja Osaühing Aktiva Finants esitas 29.03.2021 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ning edastas võlgnikule. Võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole väljendanud soovi menetluse lõpetamiseks, mistõttu lõpetas kohus 09.06.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja esitas 28.06.2021 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes. Kohus jättis hageja hagi 29.06.2021 määrusega käiguta ning andis hagejale tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 21.07.2021 esitas hageja kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse.
3. Kohus võttis hagi 28.07.2021 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Nõude aluseks on Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 11.02.2019 sõlmitud liitumisleping nr 851123929, mille alusel sõlmiti telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostja rikkus oma kohustusi ega tasunud arveid, mistõttu Tele2 Eesti AS loovutas 21.12.2020 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 45,32 eurot, võla sissenõudmiskulude 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise (perioodi 19.09.2020-28.06.2021 eest) 19,24 eurot tasumist. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulude (riigilõivu ja õigusabikulude) hüvitamist ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
4. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 28.07.2021 kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 23.08.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid O. Š.le kättetoimetatuks 08.09.2021 dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. O. Š. kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 22.09.2021. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt. 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

1. Kohus leiab, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt – ulatuses, milles see on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus märgib, et hageja nõuab kostjalt viivist määras 0,15% päevas, s.o 54,75% aastas, liigaasta puhul 54,9% aastas. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära enam kui 6 korda. Riigikohtu praktika kohaselt on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka Riigikohtu 14.06.2005 lahend tsiviilasjas 3 nr 3-2-1-66-05, p 24; tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohtu hinnangul on seega tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seetõttu tühise tüüptingimusega. Eelnevast lähtudes tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk perioodi 19.09.20120-28.06.2021 eest summas 2,81 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 16,43 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, s.o lahendi tegemise ajal 8% aastas kuni põhinõude 45,32 eurot täitmiseni.
2. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

8.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 9.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

10. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus välja mõista riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulud kahe töötunni eest 240 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 75 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja materjalidest.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, tegemist on nn tüüphagiga, milliseid hageja on esitanud korduvalt. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 180 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 255 eurot (75+180). 11. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud

§ 163lg 1 alusel hageja kanda 20% ulatuses ja kostja kanda 80% ulatuses.

Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 255 eurot.

§ 174

lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 80% menetluskuludest, s.o 204 eurot. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4 12.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 13. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 14.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 15.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 5