TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-20-463 Otsuse kuupäev 16. oktoober 2020 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi Mittetulundusühingu Avatud Vabariik kaebu

) § 15 lg-s 1 sätestatud noorteühingu aastatoetuse eesmärgiga kooskõlas. Ühingu tegevuse maht ei ole 2020-2021 taotluses varasemaga võrreldes vähenenud. Kaebaja on olnud HTM-i pikaajaline partner, kellel on aktiivne liikmeskond, samuti on ühing täitnud nõuetekohaselt kõik varasemad riigieelarvelise toetuse saamisel kokku lepitud kohustused. 7.2. HTM ei ole lähtunud

§ 15

lg 3 sätestatud kriteeriumitest, noorteühingu aastatoetuse eraldamisest keeldumise otsust ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Vaidlustatud haldusakti põhjendusest nähtub, et

§ 15

lg-s 3 sätestatud osasid kriteeriume ei ole vastustaja üldse analüüsinud, osade puhul ei ole aga ühingu tegevust piisavalt analüüsitud. 7.

1. Haridus- ja Teadusministeeriumi
2. juuli
3. a määrusega nr 52 kehtestatud „Noorteühingu aastatoetuse taotlemise, eraldamise ja eraldamisest keeldumise tingimused ja kord“ (määrus nr 52) kuni
4. novembrini 2019 kehtinud redaktsioon nägi § 3 lg-s 2 ette, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab käskkirjaga aastatoetuse taotluste hindamiseks taotluste hindamise kriteeriumid ja hindamisjuhise.
5. novembril 2019 jõustunud redaktsioonis see nõue kaotati, mis tõi kaasa olukorra, et
6. aasta kohta esitatud taotlusi hinnati üksnes ministri poliitilise suva järgi. Üldiste hindamiskriteeriumite kaotamise tõttu tulnuks vastustajal põhjendada keelduvat otsustust eriti põhjalikult. Vastustaja seda teinud ei ole. Keelduva otsuse 2 põhjendus on sedavõrd üldsõnaline ja seetõttu puudulik, et ei võimalda hinnata, millistest kriteeriumitest on lähtutud ning millistes aspektides on kaebaja tegevus teiste taotlejatega võrreldes väikesemahulisem. Vastustaja käskkiri sisaldab olulisi kaalutlusvigu. 7.
7. Noorteühingu aastatoetus moodustab olulise osa kaebaja aastaeelarvest. Aastatoetuse saamisel oleks kaebajal võimalik täita ka oma- või kaasfinantseerimise nõudeid, mis on osade teiste projektitaotluste esitamise tingimuseks. Kaebaja tegevuse jätkamine on eelnimetatud toetuse saamiseta oluliselt raskem. Ühingu tegevus on esmajoones suunatud eesti keelt emakeelena mitterääkivate noorte ühiskonnaosaluse tõstmisele, erinevate kultuuritaustaga noorte koostöö edendamisele ja riikliku lõimumisprioriteetide saavutamisele. Toetuse mittemääramine takistab oluliselt lõimumispoliitika strateegiliste eesmärkide saavutamist. 7.
8. Kaebajale aastatel 2016-2019 määratud aastatoetused olid paljudest teistest taotlejatest suuremad, mis viitab sellele, et kaebaja tegevuse ulatus oli paljude teistega võrreldes tol ajal suurem. Seega on ebaõige vastustaja paljasõnaline väide, et kaebaja tegevus on võrreldes teiste ühendustega väikesemahulisem. Vastustaja kaalutlusotsuse sisuline õiguspärasus on seetõttu kaheldav. 7.
9. Noorteühingu aastatoetuse taotlused vaatas Haridus- ja teadusministri
10. detsembri
11. a käskkirja nr 323 „Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiliste partnerite määramise tingimuste ja korra kinnitamine“ (Kord) alusel läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiliste partnerite komisjon. Korrast ei nähtu, et noorteühingu aastataotluste hindamine oleks nimetatud komisjoni pädevuses. Sellist pädevust ei näe ette ka määrus nr
12. 7.
13. HTM ei rahuldanud
14. aastal

§ 15alusel ühtegi noorteühingu aastatoetuse taotlust.

HTM suunas “Noortevaldkonna programmi” rahalised vahendid vastustaja strateegilistele partneritele ning see rikub kaebaja subjektiivset õigust efektiivselt taotleda noorteühingu aastatoetust. Strateegilisi partnereid valib vastustaja korra p-st 1.2 lähtudes suunatud pakkumistega läbirääkimiste teel, mida kaebaja ei saa oma tegevusega mõjutada. Noorteühingu aastatoetuse eraldamise otsustamine on vastustaja ülesanne vastavalt noorsootöö seadusele. Strateegiliste partnerite valimine on aga haridus- ja teadusministri enda poliitiline algatus. Haldusorgani enda valitud partneritele tegevustoetuste jagamine ei saa toimuda sellele haldusorganile seadusega pandud ülesannete täitmise arvelt.

1. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. 8.
2. HTM-i toetuste eraldamise korraldus muutus
3. jaanuaril
4. Seni erinevalt vaadeldud toetuseid käsitletakse nüüdsest ühtse tervikuna. Kuna ka noorteühingud olid varasemalt saanud toetuseid nii riigieelarve vahenditest kui hasartmängumaksu laekumistest, oli erinevatest allikatest pärit rahastuste eraldamiseks mitu komisjoni, kes tegelesid toetuste hindamise ja eraldamisega. Rahastusmudeli muutmise tõttu loodi ministeeriumis strateegiliste partnerite komisjon, mis hindab erinevate taotlejate vajadusi, nende panust eesmärkide saavutamisse ning teeb ministrile ettepaneku toetuse eraldamise või eraldamata jätmise osas. Nüüdsest käsitletakse sarnaselt teistele HTM poliitikasuundadele ka noortepoliitika eesmärkide saavutamiseks eraldatavaid toetuseid tervikuna ning erinevate rahastusprotsesside ning taotluste läbivaatamisega tegeleb üks HTM komisjon. Muudatuse eesmärgiks oli rahastamise läbipaistvuse ja ühingute võrdse kohtlemise tagamine ning parterite panuse ja avaliku sektori vahendite suunamise parema arusaadavuse tagamine. 8.
5. Strateegiliseks partneriks võib määrata ja tegevustoetust eraldada ühendusele, mis on katusorganisatsioon ehk mitmeid ühendusi liitev organisatsioon, millel on aktiivne liikmeskond ja mis osaleb aktiivselt esindatavate ühenduste huvikaitses Lisaks võib strateegiliseks partneriks määrata oma tegutsemisvaldkonnas ainsana tegutsevad ühendused või ühendused, mis on ainsana võimelised panustama tegevusvaldkonna strateegiliste eesmärkide saavutamisse või ministeeriumi pikaajalised partnerid, kelle tegevus toetab käskkirja punktis 1.
6. nimetatud eesmärkide saavutamist või on võrreldes teiste ühenduse tegutsemisvaldkonnas tegutsevate 3 ühendustega jätkusuutlikumad ja võimekamad strateegiliste eesmärkide elluviimises (Korra lisa 1 punkt 3.1). 8.
7. Taotluse eraldamine, eraldamisest keeldumine ja aastatoetuse suuruse määramine on haridus- ja teadusministri diskretsiooniõigus. Taotluste hindamisprotsessi võib vastutav minister kaasata käskkirja alusel vastavasisulise komisjoni. Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõike 6 alusel võib minister oma ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid, määrates nende ülesanded ja töökorra. Taotlustele hinnangute andmiseks moodustati HTM-s ministeeriumisisene nõuandev komisjon (strateegiliste partnerite komisjon). Nimetatud komisjon on loodud Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiliste partnerite määramise tingimuste ja korra ja Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse § 6 lõike 2 punktide 1 ja 8 ning 12 lõigete 1 ja 3 alusel. Komisjon on moodustatud eesmärgiga vähendada halduskoormust ministeeriumis ning tagamaks eelarvevahendite jaotamise efektiivsem ja koordineeritum eraldamine. Strateegiliste partnerite komisjon vaatas läbi rahastustaotlused, sealhulgas noorteühingute aastatoetuste taotlused. Toetuse määramine või sellest keeldumise otsustas haridus- ja teadusminister. 8.
8. Toetused eraldati mitmeid ühendusi liitvatele organisatsioonidele, millel on aktiivne liikmeskond ja mis osalevad aktiivselt esindatavate ühenduste huvikaitses või on ühendused, mis on ainsana võimelised panustama tegevusvaldkonna strateegiliste eesmärkide saavutamisse või on ministeeriumi pikaajalised partnerid. Kaebaja puhul ei ole tegemist katusorganisatsiooniga, mistõttu on tal raskem koordineerida noorsootöö ja noortevaldkonna poliitikat. Taotleja tegevus ühendusi liitva ja esindava strateegilise partnerina oli võrreldes teiste taotlejatega väikesemahulisem. HTM lähtus aastatoetuste eraldamisel muu hulgas riiklikest prioriteetidest, mis sellel konkreetsel ajaperioodil täitmist vajavad. Tegemist ei ole katusorganisatsiooniga, kes oleks ainsa noorteühinguna võimeline panustama noorteühingu tegevusvaldkonna eesmärkide saavutamisesse. Samuti on noorteühingute toetuse saajate seas partnereid, kes on jätkusuutlikumad ning võimekamad ministeeriumi strateegiliste eesmärkide elluviimises. 8.
9. Kaebajale eelnevatel aastatel toetuse eraldamisest ei tulene õiguspärast ootust, et toetus määratakse kaebajale ka järgmistel aastatel. Igal aastal tuleb toetust soovivatel ühendustel esitada uus taotlus, mida hinnatakse eraldi. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et HTM ei ole noorteühinguid toetanud või ei ole taotlust esitades võimalik toetust saada. See aasta sai toetatava parterina toetust teiste hulgas 10 noorteühingut. KOHTU SEISUKOHT
10. Vaidluse all on HTM-i
11. veebruari
12. a käskkirja nr 1.1-2/20/39 (tl 5), millega keelduti kaebajale noorteühingu aastatoetuse määramisest, õiguspärasus. Kaebaja on seisukohal, et otsus on põhjendamispuudustega ning rikutud on kaalutlusõigust, samuti kahtleb kaebaja kas HTM-i strateegiliste partnerite komisjonil on pädevus noorteühingu aastatoetuse taotlusi hinnata. Vastustaja on seisukohal, et HTM-i strateegiliste partnerite komisjon oli taotluste hindamiseks pädev, taotluste hindamisel on lähtutud asjakohastest kriteeriumitest ning haldusakt vastab menetlus- ja sisunõuetele.
13. Noorsootöö seaduse §-s 15 on reguleeritud noorteühingu aastatoetuse määramise eesmärgid ning taotlemise ja otsuste tegemise kord.

§ 15

lg 1 kohaselt on noorteühingu aastatoetuse eesmärgiks noorteühingute võimekuse tõstmine ja noorsootöö ning noortepoliitika riiklike eesmärkide saavutamine. Aastatoetuse eraldamise, eraldamisest keeldumise ja aastatoetuse otsustab valdkonna eest vastutav minister (HTM) ja otsuse tegemisel lähtutakse neljast peamisest kriteeriumist. Nendeks on noorsootöö ja noortepoliitika riiklikud prioriteedid (p 1), noorteühingu arengukava, tegevus ja senised saavutused valdkonnas (p 2), noorteühingu 4 tegevuse ulatus, sihtgrupp, liikmeskond ja suutlikkus, sealhulgas varasemate kohustuste täitmisel (p 3), aastatoetuse taotleja ja taotluse vastavus kehtestatud nõuetele (p 4).

§ 15

lg 1 p 4 võimaldab ministril kaasata eksperte.

§ 15

lg 4 alusel kehtestatud määrus nr 52 § 3 lg 1 kohaselt korraldab taotluste hindamise HTM ning ministeeriumi siseselt ei ole keelatud ka nn hindamiskomisjonide loomine. Noorteühingu aastatoetuse eraldamise või toetuse eraldamisest keeldumise otsusest teavitatakse taotlejat kirjalikult taasesitatavas vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates (

§ 15lg 4).

Eelnevast nähtuvalt otsustab noorteühingu aastatoetuse eraldamise või sellest keeldumise minister, kes võib hindamisprotsessis kasutada ka eksperte ja nn eelhinnangu kujundamise anda nõuandva komisjoni pädevusse.

1. Noorteühingu aastatoetuse taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele. Varasemate sarnaste aastatoetuse taotluste rahuldamine ei loo kaebajale õiguspärast ootust, et ka järgnev noorteühingu aastatoetuse taotlus saab positiivse vastuse. Küll aga on taotlejal õigus nõuetekohasele menetlusele, millega on hõlmatud ka haldusakti põhjendamiskohustuse täitmine.
2. Noorteühingu aastatoetuse eraldamise või selle eraldamisest keeldumise otsus on haldusakt, sest see vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 kriteeriumitele. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav ning kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud (HMS § 55 lg 1 ja § 56 lg 1 ls 1). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 ls 2).
3. Vaidlust ei ole selles, et ministeeriumis moodustati strateegiliste partnerite valimise ja ka noorteühingu aastatoetuse taotluste hindamiseks eraldi komisjon – HTM strateegiliste partnerite komisjon. Kaebaja on seadnud kahtluse alla selle komisjoni pädevuse noorteühingu aastatoetuse läbivaatamiseks ja nõuandva seisukoha kujundamiseks. Kohus kaebaja selle vastuväitega ei nõustu. Vastustaja on selgitanud, et varasemalt jagati riigieelarvest ja hasartmängumaksu laekumiste arvelt rahastatavaid toetusi eraldi, kuid toetuse läbivaatamise hetkel käsitleti sarnaselt teistele HTM poliitikasuundadele ka noortepoliitika eesmärkide saavutamiseks eraldatavaid toetuseid tervikuna ning erinevate rahastusprotsesside ning taotluste läbivaatamisega tegeleb üks HTM-i komisjon. Kohus nõustub vastustajaga selles, et

ega määrus nr 52 ei keela erinevate toetuste määramisel kasutada nõuandva komisjoni abi.

§ 15

lg 4 alusel kehtestatud määrus nr 52 § 3 lg 1 kohaselt korraldab taotluste hindamise HTM. Minister võib moodustada, sh nõuandvaid komisjone (Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määrusega nr 199 kehtestatud haridus- ja teadusministeeriumi põhimääruse § 12 lg 1). Eelnimetatud nõuandvaid komisjone on lubatud moodustada ka rahastamistaotluste läbivaatamiseks, kuid lõppotsuse toetuse eraldamise või sellest keeldumise kohta peab tegema minister. Asjaolu, et määruse nr 52 kuni
3. novembrini 2019 (k.a) kehtinud redaktsioon nägi ette hindamisjuhendi kehtestamise ning hindajate kogu moodustamise kohustuse, ei oma tähtsust. Noorteühingute aastatoetuse
4. a taotlusvooru korraldamisel ja toetuse eraldamise või sellest keeldumise otsuse tegemisel tuli lähtuda sellel ajal kehtinud õigusaktidest. Seega on kohus seisukohal, et ka noorteühingute aastatoetuse taotluste läbivaatamise ja nõuandva arvamuse koostamise pädevuse võis minister anda strateegiliste partnerite komisjonile. 5 Käesoleval juhul on kaebajale noorteühingu aastatoetuse eraldamisest keeldumise otsuse teinud samuti pädev isik – haridus- ja teadusminister.
5. Kaebaja täiendavas seisukohas tehtud viide toetuse määramisest keeldumisel poliitilisest suvast lähtumise kohta on paljasõnaline ning sisustamata. Kohus nõustub aga kaebaja seisukohaga, et haldusakt ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ning hindamisprotsessi läbiviimine ei ole vaidlustatud haldusaktis, strateegiliste partnerite komisjoni koosoleku protokollis ning kaebusele esitatud vastuses märgitud asjaolusid arvestades läbipaistev ja piisavalt kontrollitav.
6. Vaidlustatud käskkirjas on sisuliselt refereeritud haridus- ja teadusministri
7. detsembri
8. a käskkirjaga nr 1.1-2/19/323 kinnitatud strateegiliste partnerite valimise korra (kord) punkti 3.
9. Korra punkt 3.
10. näeb ette, et strateegiliseks partneriks võib määrata ja tegevustoetust eraldada ühendusele, mis on: 1) katusorganisatsioon ehk mitmeid ühendusi liitev organisatsioon, millel on aktiivne liikmeskond ja mis osaleb aktiivselt esindatavate ühenduste huvikaitses või (p 3.1.1); 2) oma tegutsemisvaldkonnas ainsana tegutsevad ühendused või ühendused, mis on ainsana võimelised panustama tegevusvaldkonna strateegiliste eesmärkide saavutamisse või (p 3.1.2.); 3) ministeeriumi pikaajalised partnerid, kelle tegevus toetab käskkirja punktis 1.
11. nimetatud eesmärkide saavutamist või (p 3.1.3); 4) võrreldes teiste ühenduse tegutsemisvaldkonnas tegutsevate ühendustega jätkusuutlikumad ja võimekamad strateegiliste eesmärkide elluviimiseks (p 3.1.4). Sama korra punkt 1.
12. alusel valitakse strateegilised partnerid suunatud pakkumistega läbirääkimistel või vajadusel ministeeriumi poolt korraldatavate valdkondlike avatud konkursside kaudu.
13. Vaidlustatud käskkirjast on arusaadav, et vastustaja hinnangul ei vasta kaebaja piisavalt eelnimetatud korra punktis 3.
14. sätestatud kriteeriumitele. Vastustaja on vastuses kaebusele punktis 11 märkinud, et kaebaja näol ei ole tegemist katusorganisatsiooniga, kes oleks ainsa noorteühinguga võimeline panustama noorteühingu tegevusvaldkonna eesmärkide saavutamisse, samuti on noorteühingute toetuse saajate seas partnereid, kes on jätkusuutlikumad ning võimekamad ministeeriumi strateegiliste eesmärkide elluviimises ning seetõttu ei ole kaebajale
15. aastal aastatoetuse eraldamine põhjendatud. Sisuliselt samale põhjendusele on tuginetud vaidlustatud käskkirjas.
16. Vaidlustatud käskkirjast ning vastustaja esitatud teistest dokumentidest ei selgu aga see, milles täpselt seisneb kaebaja tegevuse väikesemahulisus ning millistest kriteeriumitest vastustaja selle tuvastamisel üldse lähtus. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja puhul pole tegemist erinevate noorteühingute katusorganisatsiooniga, kuid tegemist on varasema HTM partneriga, kellele on varasemalt noorteühingu aastatoetusi eraldatud. Sedavõrd üldsõnaline käskkirja põhjendus ei võimalda kohtul veenduda, kas vastustaja on kontrollinud ja hinnanud kaebaja taotlust ka lähtuvalt

§ 15

lg-s 1 ja 3 ning

§ 15lg 4 alusel kehtestatud määruse nr 52 § 3 lg-s 2 sätestatud kriteeriumitest.

Noorteühingu aastatoetuse jagamisel ei ole põhjendatud lähtuda kitsalt haridus- ja teadusministri käskkirjas „Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiliste partnerite määramise tingimused ja kord“ sätestatud kriteeriumitest. Noorsoo aastatoetuse määramisel tuleb aluseks võtta ka

§-s 15 ja selle alusel kehtestatud määruses nr 52 sätestatud kriteeriumid. Vaidlustatud käskkirjas ning strateegiliste partnerite komisjoni protokollist eeltoodud õigusaktides sätestatud kriteeriumitest lähtumist ning taotluste hindamisel nendega arvestamist ei nähtu. Ka kaebusele esitatud vastus ei kinnita, et vastustaja oleks hindamisprotsessis nendest õigusaktidest lähtunud. Strateegiliste partnerite komisjoni 6.,

1. ja
2. detsembri
3. a koosoleku protokollis (tl-d 77-83) ei ole esitatud samuti ühtegi 6 põhjendust ja kaalutlust, millest komisjon on kaebaja taotluse eraldamisest keeldumise ettepaneku tegemisel lähtunud. Protokollis on esitatud üksnes ettepanek, millistele ühendustele toetusi jagada ja keda valitud strateegiliste partneritena käsitleda ning nendele jagatava toetuse suurus.
4. Samuti ei ole vaidlustatud haldusaktis põhjalikult analüüsitud kaebaja tegevuse vastavust noortevaldkonda puudutava arengukavaga ning ühingu tegevuse kvaliteeti ja sisu. Vastustaja ei ole kaebajale ette heitnud varasemate kohustuste täitmata jätmist, millest saab järeldada, et kaebaja varasem tegevus oli noorteühingu aastatoetuse eesmärkidega kooskõlas ning ka uue taotluse puhul ei ole kaebaja planeeritud tegevuses aastatoetuse eesmärkidele mittevastavastavusele tuginetud. HTM on vastuses kaebusele viidanud veel sellele, et aastatoetuste eraldamisel lähtuti muu hulgas riiklikest prioriteetidest, mis sellel konkreetsel ajaperioodil täitmist vajavad. Kohtule esitatud materjalide pinnalt ei ole aga arusaadav millistest konkreetsetest riiklikest prioriteetidest ikkagi lähtuti ja kuidas see mõjutas kaebaja toetusetaotluse hindamist.
5. Seega ei ole kohtule arusaadav, milles täpselt seisneb kaebaja väiksem jätkusuutlikus ning võimekus teiste toetuse saanud noorteühingutega võrreldes. Vastustaja ei ole vaidlustatud käskkirjas ega kohtule esitatud materjalides esitanud võrdlusbaasi ega ole selgitanud, milles täpsemalt kaebaja väiksem jätkusuutlikus ning võimekus seisneb ning milliste konkreetsete noorteühingutega on kaebajat võrreldud. Kohtu hinnangul on vaidlustatud käskkiri sedavõrd puudulikult põhjendatud, et sellest ei selgu piisava täpsusega, milles seisneb kaebaja tegevuse väikesemahulisus ja väiksem jätkusuutlikus teiste taotlejatega võrreldes. Samuti ei nähtu kohtule esitatud materjalidest hindamisprotsessis arvestatud kõik hindamiskriteeriumid. Üksnes üldsõnalise põhjenduse esitamine aastatoetuse eraldamisest keeldumise käskkirjas ei ole kooskõlas HMS §-ga 56 ning toob käesoleval juhul kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamise. Vastustaja peab kaebaja taotluse uuesti läbi vaatama.
6. Kaebaja hinnangul tingib vaidlustatud käskkirja tühistamise ka asjaolu, et noorteühingu aastatoetust ei saanud ükski sellekohase taotluse esitanud isik. Vastustaja selle seisukohaga ei nõustunud ja märkis, et toetusi eraldati mitmetele noorteühingutele. Kohus nõustub selles osas vastustajaga, sest HTM
7. veebruari
8. a käskkirja nr 1.1-2/20/41 lisast 1 (tl-d 8-9) on nähtav, et toetusi saanud isikute hulgas on mitu noorteühingut. Nimetatud asjaolu ei muuda vaidlustatud haldusakti siiski õiguspäraseks, sest põhjendamispuuduste tõttu ei ole kohus veendunud, et vastustaja on kaebajale toetuse eraldamisest keeldumise otsustamisel lähtunud kõikidest asjakohastest kriteeriumitest.
9. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ja tühistab haridus- ja teadusministri
10. veebruari
11. a käskkirja nr 1.1-2/20/39 ning kohustab vastustajat vaatama kaebaja toetusetaotlus uuesti läbi. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 45 eurot. Tartu Halduskohus tagastas
12. märtsi
13. a määrusega kaebajale enam tasutud riigilõivu 15 eurot. Seega kandis kaebaja halduskohtumenetluses menetluskulusid 30 eurot (riigilõivud), mis tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Vastustaja menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 7