Obsah (4)

§ 344§ 343§ 325§ 334

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-15376 Kohtuasi Osaühingu UNV Var

) § 343 lg 1,

§ 344ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 139 alusel.

Alates hageja kandmisest hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse (11.06.2020) kuni käesolevas asjas hagi esitamiseni (19.10.2020) on kostjad õigusvastaselt omastanud üüri- ja rendilaekumisi summas 19 749 eurot kuus, seega on kostja kohustatud hüvitama hagejale õigusvastaselt omastatud üüri- ja renditulu kokku 83 933,25 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt I tulevikus laekuv üüri- ja renditulu alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 20.10.2020 summas 19 749 eurot kuus kuni kinnisasja müügini hageja kasuks seatud hüpoteekide realiseerimiseks või kuni kostja I poolt kinnisasja valduse kaotamiseni.

1. Kuivõrd hageja on veendunud, et kohtuotsuse reaalne täitmine ning raha reaalne kättesaamine kostjalt I ei ole tegelikkuses võimalik seoses kostja I tegeliku alalise maksejõuetusega ning kuivõrd hageja leiab, et kostja I juhatuse liige kostja II on aktiivselt ja kuritahtlikult osalenud kinnisasjaga seotud üüri- ja rendilaekumiste omastamises ning oluliselt rikkunud võlausaldaja kaitseks kehtestatud juhatuse liikme kohustusi, siis on hageja nõue suunatud ka kostja II vastu võlausaldaja kaitseks kehtestatud juhatuse liikme kohustuste süülisest rikkumisest põhjustatud kahju hüvitamiseks summa ulatuses, mida ei ole võimalik kostjalt I kätte saada.
2. Kostja II on rikkunud juhatuse liikme seadusest tulenevad kohustusi (nt äriseadustik (ÄS) § 306 lg 4, ÄS § 306 lg 31, ÄS 292 lg 1 p 1), mis on suunatud äriühingu võlausaldajate huvide kaitsmiseks ja järelikult võivad tuua kaasa kostja II lepinguvälise deliktilise vastutuse hageja ees. Kostja II poolt õigeaegse pankrotiavalduse esitamise korral ei saaks kostja I jätkuvalt omastada kinnisasjaga seotud üüri- ja renditulu. Kostja II vastutus võib tuleneda ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 137 lg-st 1 ja § 138 lg-st
3. Asjaolu, et kostja II on aktiivselt ja kuritahtlikult osalenud kinnisasjaga seotud üüri- ja rendilaekumiste omastamises ning et kostja I ei saaks kinnisasjaga seotud üüri- ja renditulu omastada ilma kostja I aktiivse vahetu kaasabi ning vaimse ja materiaalne kaasaaitamise ning panustamiseta. Seega osaleb kostja II eraisikuna koos kostjaga I grupis kinnisasjaga seotud üüri- ja renditulu omastamises. Hageja tugineb oma nõudes kostja II vastu ka VÕS § 1045 lg-tele 3, 4 ,8 ja § 1050 lg-le
5. Kostjad leidsid, et hagi ei saa menetlusse võtta.
6. Maakohus tagas 22.10.2020 määrusega hagi ja seadis kostja II ¼ suuruses omandis olevale kinnistule nr 1715701 hüpoteegi summas 50 000 eurot hageja kasuks ja kostja II ½ suuruses omandis olevale kinnistule nr 25565801 hüpoteegi summas 50 000 eurot hageja kasuks. Kostja II esitas 24.11.2020 maakohtu määruse peale määruskaebuse. Maakohtu määrus ja põhjendused
7. Harju Maakohtu 15.12.2020 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmisest ning tühistati 22.10.2020 määrusega seatud hagi tagamise abinõud, rahuldati kostja II määruskaebus 22.10.2020 määruse peale ning jäeti menetluskulud hageja kanda.
8. Hagi asjaoludest nähtuvalt on hageja hüpoteegipidaja, kelle kasuks on seatud hüpoteegid võlgniku kinnistule. 14.

§ 343lg 1 sätestab, et hüpoteek ulatub kinnisasja osadele, päraldistele ja viljadele.

Hüpoteek ei ulatu kinnisasja päraldistele, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis.

§ 344

3 2-20-15376 sätestab, et kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on antud rendile või üürile, ulatub hüpoteek ka rendi- või üürinõudele, mis tekib ajavahemikul kinnisasja arestimisest või võlgniku pankroti väljakuulutamisest kuni kinnisasja müümiseni või mis on tekkinud ühe aasta jooksul enne kinnisasja arestimist või võlgniku pankroti väljakuulutamist ja on sisse nõudmata. 15. Kinnisasja koormav hüpoteek toob kaasa õigusi ja kohustusi üksnes hüpoteegipidajale ja kinnisasja kinnistusraamatu järgsele omanikule, mitte aga kolmandatele isikutele.

-s puudub regulatsioon, mis annaks hüpoteegipidajale õiguse esitada hüpoteegi (kui kinnisasja kinnistusraamatu järgse omaniku ja hüpoteegipidaja vahelise suhte) alusel nõudeid kolmandate isikute vastu (kostjad). Hüpoteegipidajal on üksnes hüpoteegist tulenevad õigused, mis piirduvad kinnisasja kinnistusraamatu järgse omaniku ja hüpoteegipidaja vahelise õigussuhtega. Hüpoteegipidaja õiguste sisuks on õigus nõuda kinnisasja kinnistusraamatu järgselt omanikult kohustust taluda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist kinnisasja arvelt. Teisisõnu, hüpoteegist tulenevad õigused on pandiõigused suhetes kinnisasja kinnistusraamatu järgse omanikuga. Hüpoteek ei anna mis tahes nõudeid kolmandate isikute vastu, sh kostjate vastu, kes ei ole kinnisasja kinnistusraamatu järgsed omanikud. 16. Lähtuvalt

§ 325

lg-s 1 toodud hüpoteegi mõistest, mille kohaselt on hüpoteegil õiguslik mõju ainult hüpoteegipidaja ja kinnisasja kinnistusraamatu järgse omaniku vahelisele suhtele, reguleerivad

§ 343

lg 1 ja § 344 üksnes kinnisasja kinnistusraamatu järgse omaniku ja hüpoteegipidaja vahelist olukorda. Seejuures määravad

§ 343

ja § 344 kindlaks hüpoteegi ulatuse, mitte ei reguleeri hüpoteegipidaja ja kolmandate isikute, kelleks on hagi kohaselt kostjad, vahelisi suhteid.

§ 343

ja § 344 reguleerivad seda, milliste võlgniku varade arvelt on hagejal võimalik enda hüpoteegiga tagatud nõudeid rahuldada.

§ 343

lg 1 ja § 344 panevad kinnisasja kinnistusraamatu järgsele omanikule ehk võlgnikule kohustuse taluda sundtäitmise käigus (täitemenetluses või pankrotimenetluses) temale kuuluvate üüri- ja renditasude arvelt hageja nõuete rahuldamist. Sellise kohustuse – kohustus taluda kinnisasja osade, päraldiste ja viljade, sh rendi- ja üürinõuete arvelt hüpoteegipidaja nõuete rahuldamist – adressaadiks saab

344 kohaselt olla üksnes kinnisasja kinnistusraamatu järgne omanik ehk võlgnik, mitte aga hagiavalduses märgitud kolmandad isikud ehk kostjad. 17. Hageja ei saa esitada

§ 343

lg 1 ja § 344 järgi hagi kostja I vastu rendi ja üüritulu nõuet, sest sellise nõude esitamine on õiguslikult võimatu. Selle tõttu ei saa hageja esitada ka oma väidetavat nõuet kostja II vastu, kes on väidetavalt rikkunud kostja I juhatuse liikmena oma kohustusi ja mille tõttu leiab hageja, et ta ei saa oma nõuet, mis tal käesoleva hagi raames väidetavalt on kostja I vastu, rahuldada kostja I vara arvelt ja mis võimaldaks tal sama nõude siis kahju hüvitise nõudena esitada nn täiendavalt kostja II vastu. Sellise kostja II vastu esitatava kahju hüvitamise nõude eelduseks on, et hagejal oleks õigus esitada nõue äriühingu ehk kostja I vastu, mida aga hagi asjaolude kohaselt esitada ei saa. 18. Täitmata on ka

§ 344järgi muud eeldused.

Nimelt ei ole hagiavaldusest nähtuvalt kostjate suhtes algatatud täitemenetlust või välja kuulutatud pankrotti. Selliste üüritasude sissenõudmine peab aga toimuma TMS § 11, PankrS § 37 järgi kas täituri või haldur poolt koostoimes

§-ga

2. Asjaolu, et võlgniku halduri suhtes on kohaldatud teises tsiviilasjas hagi tagamise abinõusid ja takistatud on pandieseme (hüpoteegi) realiseerimine, ei võimalda hageja poolt esitatud nõuete esitamist kostjate vastu, kuivõrd selliseid eeldusi seadusest ei tulene. 4 2-20-15376
3. Esitatud hagiga ei ole hagejal võimalik taotletavat eesmärki saavutada ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda (TsMS § 371 lg 2 p 2). Hagejal ei saa materiaalõiguse alusel olla hagi esemena märgitud nõudeõigust.
4. Kohus tühistab TsMS § 8 lg 2 ja § 386 lg 4 alusel 22.10.2020 määrusega seatud hagi tagamise abinõud.
5. Kooskõlas TsMS § 168 lg-ga 1 jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6. Hageja esitas 22.12.2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmiseks.
7. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et

§ 334

lg 1 ja § 344 kohaldub üksnes hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku vahelisele suhtele. Asjaõigused, sh kinnistusraamatusse kantud hüpoteek on absoluutse iseloomuga õigused, st nad kehtivad määratlemata isikute ringi osas. Seaduse kohaselt kehtivad asjaõigused igaühe suhtes ning kuivõrd seaduse kohaselt ulatub hüpoteek viljadele, sh õigusviljadele ning rendi- või üürinõudele, siis on hüpoteegipidajal

§ 343

lg 1 ja § 344 alusel nõue igaühe vastu, kes neid õigusvilju ja kinnisasjaga seotud rendivõi üüritulu omandavad.

1. Kui seadusandja ei ole loonud mingi põhiõiguse kaitsmiseks vajalikku menetluskorda, siis on kohtul võimalik tunnistada isiku õiguste kaitset võimaldava menetluse puudumine põhiseadusvastaseks (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lg 1 ja § 24 lg 5).
2. Alternatiivselt võivad olla esitatud haginõude õiguslikuks aluseks VÕS § 1037 lg-d 1 ja
4. Hagi menetlusse võtmise küsimuse otsustamise staadiumis ei ole kohtul võimalik lahendada sisulist õiguslikku küsimust, kas hüpoteegipidaja saab esitada üüri- ja renditulu väljamõistmise nõude üksnes kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omaniku vastu või reaalselt üüri- ja renditulu omandavate isikute vastu, kuivõrd vastavasisulise küsimuse lahendamine eeldab faktiliste asjaolude tuvastamist, õiguslike hinnangute andmist ja tõendite hindamist mahus, mis ilmselgelt väljub hagi menetlusse võtmise otsustamisel lahendatavate küsimuste raamest.
5. Kostjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
8. Maakohus on õigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel, sest hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Maakohtu poolt hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei eeldanud käesoleval juhul faktiliste asjaolude tuvastamist, 5 2-20-15376 õiguslike hinnangute andmist ja tõendite hindamist mahus, mis oleks väljunud menetlusse võtmise otsustamisel lahendatavate küsimuste raamest.
9. Hageja soovib hüpoteegipidajana teostada hüpoteegist tulenevaid õigusi ning leiab, et tal on nõudeõigus kostjate vastu, kuivõrd hüpoteek ulatub ka üürinõuetele, mis hüpoteegiga koormatud kinnisasja üürile andmisel on tekkinud. Kostjalt II palub hageja välja mõista kahjuhüvitise summas, mida ei ole võimalik kostjalt I kätte saada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagis esitatud nõude aluseks olevad

§ 343

lg 1 ja § 344 kohalduvad üksnes hüpoteegipidaja ja kinnistusraamatu järgse kinnisasja omaniku vahelisele suhtele. Seejuures määravad

§ 343

ja § 344 kindlaks hüpoteegi ulatuse, mitte ei reguleeri hüpoteegipidaja ja kolmandate isikute vahelisi suhteid. Kostjad ei ole Vesse 12 kinnisasja omanikud. Seadus ei anna hüpoteegipidajale õigust esitada hüpoteegi (kui kinnisasja kinnistusraamatu järgse omaniku ja hüpoteegipidaja vahelise suhte) alusel nõudeid kolmandate isikute vastu (kostjad), mh üüritulude maksmise nõuet kinnisasja kasutava kolmanda isiku vastu. Hüpoteegipidajal on üksnes hüpoteegist tulenevad õigused, mis piirduvad kinnisasja kinnistusraamatu järgse omaniku ja hüpoteegipidaja vahelise õigussuhtega. Hüpoteek ei anna hagejale võlaõiguslikku nõudeõigust kolmandate isikute vastu. Arvestades hüpoteegi instituudi olemust ja eesmärki, ei ole sellise nõudeõiguse puudumise puhul tegemist põhiseadusvastase olukorraga. 33. Arvestades, et hageja on välja toonud, et ta teostab oma õigusi hüpoteegipidajana, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik hageja nõudeid rahuldada mitte ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Hageja on esitanud oma nõuded selliselt, et kostja II vastu esitatava kahju hüvitamise nõude eelduseks on, et hagejal oleks õigus esitada nõue kostja I vastu

§ 343ja § 344 alusel, millist nõudeõigust hagejal käesoleval juhul ei ole.

Hageja ei ole määruskaebuses välja toonud ka VÕS § 1037 lg 1 kohaldamise eeldusi, s.o asjaolu, et kostjad oleksid hageja nõusolekuta hageja omandit, muud õigust või valdust käsutanud, kasutanud, äratarvitanud, ühendanud, seganud või ümber töötlenud või muul viisil rikkunud. Ka ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et hagiavalduses välja toodud asjaoludel oleks hageja nõuetel mõni muu materiaalõiguslik alus.

1. Kuivõrd maakohus on keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest, siis on maakohus õigesti vaidlustatava määrusega TsMS § 386 lg 4 alusel tühistanud ka 22.10.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul ei ole alust määrust selles osas muuta. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel ringkonnakohtu menetluskulud samuti hageja kanda.
3. Kuivõrd maakohus ei ole käesoleval juhul menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, siis ei tee seda tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) 6 2-20-15376 Tühistatud osaliselt Riigikohtu 24.11.2021 määrusega RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
5. mai
6. a määrus osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu
7. detsembri
8. a määruse osas, milles maakohus keeldus Osaühingu UNV Varahaldus hagi menetlusse võtmisest, ja menetluskulude jaotuse osas ning saata asi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
9. Jätta Harju Maakohtu
10. detsembri
11. a määrus muutmata osas, milles maakohus tühistas Harju Maakohtu
12. oktoobri
13. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud.
14. Rahuldada osaliselt Osaühingu UNV Varahaldus määruskaebus.
15. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon. 7