KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 7. mai 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-16-9912 Tsiviilasi A.A

§ 172lg 2).

Kohtule on vastatud hilinemisega. Võlgniku poolt antud lubadused vastata konkreetseks kuupäevaks on jäänud täitmata. Võlgnik põhjendas mittevastamist nii tööga kui ka eraeluliste põhjustega. Võlgnik ei ole alati andnud kohtule tõest või täielikku informatsiooni. Kohtule on teadmata millised probleemid olid võlgnikul kohtutäituriga. Kohtule ei ole käesoleva ajani esitatud andmeid võlausaldajatele tehtud eraldiste ja väljamaksete kohta, kohus pole saanud vastust küsimusele, miks on võlausaldajatele eraldatud vähem raha, kui seaduses sätestatud. Maakohus leidis, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lg-s 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse kohta, sh esitada aruandeid ja vastata kohtu päringutele. Võlgniku antud teave on olnud vastuoluline. Kohtul puudub kindlus võlgniku esitatud vastuste tõesuse suhtes. Võlausaldajatele on väljamaksed tegemata alates

1. a juulist. Kohus on andnud võlgnikule mitmeid tähtaegu väljamaksete tegemiseks, kuid alati on jäänud mingil põhjusel väljamaksed tegemata. Maakohus leidis, et võlgniku esitatud põhjendused on alusetud ning ei õigusta võlgniku poolt väljamaksete tegemata jätmist (alates
2. a juulikuust). Võlgnik on oma põhjendusi peaaegu iga kord muutnud. Võlgnik on ise lubanud väljamakse tegemist konkreetseks kuupäevaks, mis tähendab, et võlgnikul peaks olema olnud võimalusi need ära teha, vastasel juhul oleks võlgnik öelnud, et ta ei ole teadlik, millal saaks väljamakseid teha. Kohus asus seisukohale, et väljamaksed on jäetud tegemata lihtsalt selle tõttu, et võlgnik ei ole otsustanud makseid teha. Viimane kuupäev, millal võlgnik lubas maksed võlausaldajatele teha, oli
3. november 2020, millest on möödunud vähemalt kaks kuud. Kohtuga ei ole võlgnik ei kirja teel ega telefoni teel ühendust võtnud. Kohtul puudub ka ülevaade selle kohta, kas võlgnik on kinni pidanud kõik rahasummad, mis tal tuli võlausaldajatele eraldada. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et võlgnik on rikkunud võlausaldajate raha eraldi hoidmise kohustust. Väljamaksed on põhjendamatult jäetud tegemata. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt (VÕS § 103 ja 104) ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Maakohus leidis, et võlgnik on vähemalt hooletusest kui mitte tahtlikult rikkunud

§ 173

lg-s 2 ning lg-tes 3-6 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole pidanud kinni ei enda poolt antud ega ka kohtu määratud tähtaegadest. Võlgnik ei ole kohtuga ühendust võtnud vähemalt kaks kuud. Võlgnik ei ole kohtule oma vastuseid ammendavalt esitanud. Võlgnikul on põhjendamatult jätnud väljamaksed võlausaldajatele tegemata. Kõik nimetatud rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Kohtul puudub korralik ülevaade võlgniku kohustuste täitmisest. Võlausaldajad ei ole saanud raha, mis on neile väljamaksmisele kuulunud.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Maakohus leidis, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt, jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Võlgniku on kohus

§ 175lg 3 tähenduses eelnevalt ära kuulanud, sh korduvalt telefoni teel.

4 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

1. Võlgnik (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub kohustustest vabastamise menetlust mitte lõpetada. Võlgnik nõustub kohtumääruse põhjendustega, kuid leiab, et ta on kõik asjaolud kohtule ausalt esitanud. Võlgnikul ei olnud väljamakseteks raha, mille põhjustasid tema tööandja makseraskused töötasu maksmisel ning pidevad lubadused, et kõik saab korda. Seetõttu kulus raha ära elamiseks. Tütre tervise tõttu oli võlgnikul tihti vaja olla hoolduslehel. Võlgnikul oli tööandjaga suuline kokkulepe, et töötasust peetakse kinni võlausaldajatele makstav osa. Ei ole teada, kas töötasust kinnipeetud summad on tööandjal X-l olemas. Võlgniku töötasu ei olnud väga suur, et teha sellest väljamakseid võlausaldajatele. Kohtutäitur Oleg Sirotin jättis võlgniku pangakonto aresti alla. Võlgnik käis nõustaja juures, kes soovitas töölepingu lõpetada ning teha kuludest ja tuludest ülevaade. Võlgnik lõpetas
2. novembril 2020 töölepingu ning võttis end Töötukassas arvele. Praeguseks on võlgnik asunud tööle X. Võlgnik on kogunud pensionifondi II sambasse 7444,81 eurot ning ta on nõus selle väljavõtmisel poole koheselt võlausaldajatele maksma. Võlgnik lubab edaspidi esitada aruandeid tähtaegselt ning kogub väljamaksetes raha LHV kontole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus lõpetada ennetähtaegselt võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata, on põhjendatud. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 21 ja § 659). Ükski võlgniku määruskaebuse põhjendustest ei anna alust selle rahuldamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
4. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on algatatud
5. aprillil 2018 tähtajaga viis aastat. Maakohus leidis, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada enne tähtaega

§ 175

lg 2 p 2 ja lg 5 alusel, sest võlgnik on rikkunud § 173 lg-s 2 ning lg-tes 3-6 sätestatud kohustusi vähemalt hooletuse tõttu. Võlgnik on jätnud kohtule aruanded esitamata ja võlausaldajatele väljamaksed tegemata ning on sellega kahjustanud võlausaldajate huve.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus ka omal algatusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175

lõikes 2 või 4 nimetatud alus, milleks on ka võlgniku poolt süüliselt

§ 173

nimetatud kohustuste rikkumine, kui sellega on kahjustatud võlausaldajate huve.

§ 173

lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, et võlgnik on rikkunud

§ 173

sätestatud võlgniku kohustusi selles, et on jätnud teabeandmise kohustuse nõuetekohaselt täitmata. Võlgnik andis informatsiooni oma varalise olukorra, sh töötasu osas üksnes kohtu pideva sekkumise ja meeldetuletuste tulemusena. Võlgnikult saadud informatsioon nii sissetulekute kui ka võlausaldajatele planeeritavate väljamaksete osas on olnud menetluses läbivalt vastuoluline ja eklektiline. Kuigi võlgnik andis korduvalt lubadusi aruandluskohustust täita (sh

1. novembri 2019 kohtuistungil, II kd lk 105), ei ole võlgnik seda kohustust täitnud.
2. novembri 2019 kohtuistungil 5 avaldas võlgnik, et pidi võlausaldajatele tasuma aasta jooksul 1500 eurot, kuid saab tasuda 500 eurot.
3. veebruaril 2020 lubas võlgnik tasuda
4. aasta töötasust võlausaldajatele 1555 eurot (II kd lk 143).
5. septembril 2020 esitas võlgnik arvestused, et peab tasuma võlausaldajatele
6. aasta eest 350 eurot ja
7. aasta eest 400 eurot (II kd lk 182).
8. oktoobril 2020 edastas võlgnik kohtule andmed, et tal on eraldi arvel planeeritud väljamakseteks võlausaldajatele 683, 58 eurot (II kd lk 199). Tegelikkuses ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal (ca 3 aastat) võlausaldajatele makseid üldse teinud. Määruskaebuses on võlgnik avaldanud, et saadud töötasust makseteks võlausaldajatele ei ole jätkunud. Võlgniku esitatud andmetest on kohtul võimalik järeldada, et võlgnik töötas X brutopalgaga X eurot kuus. Võlgnik on aga maakohtule ka teada andnud, et tema brutopalk on sama tööandja juures alates
9. augustist 2020 X eurot kuus (II kd lk 173), kuid on hilisemalt seda seisukohta muutnud. Alates
10. novembrist 2020 töötab võlgnik X ja tema töölepingu järgne põhipalk on X eurot (bruto). Samas ei ole laekumised võlgniku pangakontole kooskõlas võlgniku antud teabega oma töötasu suuruse kohta. Maakohus on menetluses teostanud pidevat järelevalvet ja palunud võlgnikul korduvalt asjaolusid selgitada (vt näiteks II kd lk 200). Võlgniku selgitused on olnud ebapiisavad (vt näiteks II kd lk 205). Võlgnikult saadud teave ei võimalda välja arvestada, milline osa

§ 173lõikes 3 nimetatud tulust kuulus usaldusisiku poolt võlgnikule üleandmisele.

Kuigi võlgnik lubas määruskaebuses menetluse jätkumisel kõiki võlgniku kohustusi täita, jättis võlgnik vastamata ka ringkonnakohtu asjakohasele päringule. Seega on maakohus asunud põhjendatud seisukohale, et võlgnik rikkus teabe andmise kohustust vähemalt hooletusest. Teabe andmise kohustuse rikkumisega kahjustas võlgnik oluliselt võlausaldajate huve, kuna kohtul ja võlausaldajatel puuduvad usaldusväärsed andmed võlgniku sissetulekute osas, mistõttu puudub mõistlik võimalus kontrollida võlausaldajatele usaldusisiku poolt välja maksmisele kuuluvate summade suurust ja vastavate arvestuste õigsust. 17. Maakohus leidis, et võlgnik on rikkunud ka võlausaldajatele raha eraldamise kohustust ning jätnud väljamaksed võlausaldajatele tegemata. Ringkonnakohus märgib, et võlausaldajatele väljamaksete tegemine ja võlgnikult saadud raha oma varast eraldi hoidmise kohustus on usaldusisiku kohustused (

§ 172lg 2).

Kohus oli määranud võlgniku iseenda usaldusisikuks. Seega oli võlgnik kahes menetluslikus rollis ja usaldusisiku ülesannete ebakohane täitmine ei anna alust käsitleda neid rikkumisi võlgniku kohustuste rikkumisena

§ 173tähenduses.

Seega ei saa nende maakohtu määruse põhjendustega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegsel lõpetamisel arvestada. 18. Ringkonnakohus leiab, et võlgnik rikkus

§ 173

lg-st 3 tulenevat kohustust sellega, et kasutas ise ära kogu töölepingust saadud tulu, kuigi see nõue loeti seaduse alusel loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisikule loovutatakse tulu nõuded eesmärgiga teha selle raha arvel väljamakseid võlausaldajatele. Kui võlgnik saadud raha ära kulutab, siis on ta käitunud menetluse põhilist eesmärki eirates ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku rikkumise tulemusena ei saanud usaldusisik võlausaldajatele väljamakseid teha. Võlgnik rikkus oma kohustusi vaatamata sellele, et maakohus on võlgnikule tema kohustusi järjepidevalt meelde tuletanud ning nende täitmist nõudnud. 19. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Samuti ei tohi ta varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13). 6 Käesoleval juhul on võlgnik neid kohustusi rikkunud, mistõttu on maakohus põhjendatult lõpetanud kohustustest vabastamise menetluse enne viie aasta möödumist ning keeldunud võlgniku kohustustest vabastamisest (

§ 175lg 5).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et võlgnikul on võimalik asuda oma kohustusi võlausaldajate ees täitma sõltumata kohustustest vabastamise menetluse lõppemisest. Ringkonnakohus ei saa kaebuse rahuldamisel arvestada võlgniku lubadusega tasuda võlausaldajatele pensionifondi kogutud ja sealt välja võetava rahasumma arvelt. Pensionifondi maksete sihteesmärgiks on koguda raha pensionieaks, mil isiku võime endale sissetulekut teenida eelduslikult väheneb. Sihtotstarbelise raha väljavõtmine (ja sellelt tulumaksu 20 % tasumine) ei pruugi olla kooskõlas maksete eesmärgiga ja on vabatahtlik. Kohus ei saa ega tohi sellise võlgniku lubaduse täitmist mõjutada ega kontrollida. Saadava töötasu arvelt maksete tegemist ei ole võlgnik määruskaebuses lubanud. 20. Menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta nende endi kanda (TsMS § 172 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 7