← Eesti

2-21-102647/8

Obsah (14)§ 133§ 367§ 442§ 416§ 394§ 187§ 317§ 407§ 468§ 173§ 174§ 162§ 177§ 178

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 06.10.2021, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-102647 Tsiviilasi Nord Collect

§ 133) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

  1. Välja mõista kostjalt V. L. hageja Nord Collect OÜ kasuks tasumata põhivõlgnevus 1946,52 eurot, tasumata intressid 230,08 eurot, 06.10.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 637,49 eurot ja võla sissenõudmise kulud summas 10 eurot.
  2. Välja mõista kostjalt V. L. hageja Nord Collect OÜ kasuks

§ 367

alusel edaspidine viivis põhinõudelt (1946,52 eurolt) alates 07.10.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 1946,52 euro tasumiseni.

  1. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Välja mõista kostjalt V. L. hageja Nord Collect OÜ kasuks riigilõivu katteks 275 eurot.
  2. Välja mõista kostjalt V. L. hageja Nord Collect OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (275 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  3. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
  4. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394

ja

§ 416

). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik Nord Collect OÜ esitas 02.02.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 09.06.2021 hagi V. L. vastu võla nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid M OÜ ja V. L. interneti vahendusel 10.07.2019 kliendilepingu nr xxxx, millega esialgne võlausaldaja võimaldas kostjal võtta laenu. Samal päeval esitas kostja laenutaotluse 2500 euro saamiseks. Kostja on tuvastanud enda digitaalselt. M OÜ rahuldas kostja poolt esitatud taotluse ja kandis 10.07.2019 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 2500 eurot. Peale kostjale laenu ülekandmist saadeti esialgse võlausaldaja poolt kostjale arve, et veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Perioodil 10.07.2019 – 23.01.2020 (ülesütlemine) kostja on tasunud kokku 5 osamakset (12.08.2019 – 297,50 eurot; 11.09.2019 – 0,36 eurot; 07.10.2019 – 262,05 eurot; 11.10.2019 – 0,32 eurot; 16.10.2019 – 246,47 eurot) kogusummas 806,70 eurot, millest laenuandja on arvestanud 553,48 eurot põhisumma katteks ja 253,22 eurot intressi katteks. Ülejäänud maksed kostja jättis tasumata. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. M OÜ ütles 23.01.2020 poolte vahel sõlmitud lepingu ülesse lepingu punkti 16.3 alusel ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Kuna kostja meeldetuletustele ei reageerinud, esialgne võlausaldaja otsustas loovutada nõude Nord Collect OÜ-le. Vastavalt 10.07.2019 laenutingimustele võttis kostja laenu põhisummaga 2500 eurot. Kostja on tasunud 5 osamakset kogusummas 806,70 eurot, millest laenuandja on arvestanud 553,48 eurot põhisumma katteks. Seega kostja võlgnevus hagejale seisuga 08.06.2021 tagastamata laenupõhiosa eest on (2500 - 553,48 =) 1946,52 eurot. Kostja oli õigus kasutada laenusummat 52 kuud. Intressi määraks oli 46,80 % aastas. Hageja on arvestanud kostja poolt tasutud 5 osamakse summadest 253,22 eurot intressi katteks. Hageja arvestab intressi vastavalt kostjale saadetud laenu tagastamise maksegraafikule ehk 07.11.2019 – 70,08 eurot; 07.12.2019 – 64,48 eurot; 06.01.2020 – 59,32 eurot ning 07.01.2020 kuni 23.01.2020 (ülesütlemine) – 36,20 eurot, seega kokku 230,08 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 teises lauses sätestatud määras tagastamata põhisummalt 1946,52 eurolt. Hageja on arvestanud alates lepingu ülesütlemisest 24.01.2020 kuni 08.06.2021 viivist summas 1946,52 x 502 päeva x 0,06%= 586,29 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 08.06.2021 kuni põhinõude summa 1946,52 eurot täitmiseni seadusjärgset viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt VÕS § 1132 lg-le 1 summas 10 eurot kahe meeldetuletuskirja eest. Seega seisuga 08.06.2021 on kostja võlgnevus Nord Collect OÜ-le: tagastamata laenusumma 1946,52 eurot, intress summas 230,08 eurot, viivis summas 586,29 eurot, sissenõudmiskulud summas 10 eurot, kokku 2772,89 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 04.08.2021

§ 317lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega 19.07.2021 Ametlikes Teadaannetes.

Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagi avalikult kätte toimetamisest ning hoiatatud

§ 407tagajärgede eest.

Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avalikult kätte toimetamisele järgnevast päevast arvates.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 19.07.2021 ja loeti kättetoimetatuks 04.08.2021, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 18.08.2021.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

§ 407lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kostjale on edastatud teade nõude loovutamise kohta, et 23.02.2021 on M OÜ loovutanud kliendilepingust nr. xxxx tulenevad nõuded Nord Collect OÜ-le (dtl 36). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja ei ole saadud laenu nõuetekohaselt tagastanud, seega ei ole ta oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega rahuldab kohus hageja nõude tasumata põhivõla 1946,52 euro väljamõistmiseks kostjalt. Samuti rahuldab kohus hageja nõude VÕS § 113² lg 1 alusel esitatud võla sissenõudmise kulude väljamõistmiseks summas 10 eurot, esialgse võlausaldaja poolt edastanud meeldetuletuskirjade eest (dtl 70-71). VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress vastavalt maksegraafikule: 07.11.2019 – 70,08 eurot; 07.12.2019 – 64,48 eurot; 06.01.2020 – 59,32 eurot ning 07.01.2020 kuni 23.01.2020 (ülesütlemine) – 36,20 eurot, kokku 230,08 eurot. Kohus peab hageja intressinõuet põhjendatuks ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks intressi summas 230,08 eurot. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis määraga 0,06% päevas tasumata põhinõudelt 1946,52 eurolt perioodil 24.01.2020 kuni 08.06.2021 502 päeva eest summas 586,29 eurot (dtl 42). Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt

§ 367

arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise kuni otsuse tegemiseni. Kuivõrd hageja on juba arvestanud viiviseid kuni 08.06.2021, tuleb edaspidine seadusjärgne viivis (s.o. 8 % aastas) põhinõudelt (1946,52 eurolt) arvestada alates 09.06.2021 kuni otsuse tegemiseni 06.10.2021 (k.a) 120 päeva eest, mis moodustab 51,20 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 06.10.2021 seisuga kokku summas 637,49 eurot (586,29 eurot + 51,20 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Seega juhindudes

§-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 07.10.2021 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 1946,52 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 1309,03 eurot (1946,52 – 637,49).

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 275 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.