Obsah (8)

§ 230§ 231§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 20.10.2021. a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-108233 Tsiv

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Vaidlust ei ole, et hageja AS STV ja kostja K M sõlmisid 28.03.2018 teenuste osutamise ja seadmete kasutamise lepingu nr. xxx. Pooled ei vaidle ka selle üle, et lepingu alusel tarbis kostja televisiooniteenust: DIGI TV üle 50 kanali aadressil xxx ning rentis hagejalt teenuse kasutamiseks seadmed.
2. Kohtu hinnangul vastab poolte vahel sõlmitud leping televisiooniteenuse osutamise näol sideteenuse lepingu tunnustele. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel. Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping ning sellele kohaldatakse ESS-s reguleerimata osas võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) sätteid. Vastavalt VÕS §-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. 4 VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, siis tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud sideteenuse leping, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale sideteenust ning kostja maksma hagejale selle eest kokkulepitud tasu. Asjas ei ole vaidlust, et kostja poolte vahel sõlmitud lepingut kohaselt ei täitnud ning hageja esitatud arveid tähtaegselt ei tasunud. Hageja on kohtule tõenditena esitanud kostjale edastatud arved ning nõuab esitatud arvete alusel 7,29 euro tasumist. Arvest nr 26542596 nähtuvalt kuulus arve alusel tasumisele 4,58 eurot ning maksetähtaeg oli 25.07.
3. Arvest nr 26634783 nähtuvalt kuulus arve alusel tasumisele 6 eurot ning arve tasumise tähtaeg oli 25.08.
4. Kohtule esitatud arvest nr 26727448 nähtuvalt toimus ümberarvestus ning võlgnevuseks tasumata arvete eest kujunes 7,29 eurot ning selle tasumise tähtaeg oli 15.09.
5. Kostja on kinnitanud, et on 01.09.2018 arve nr. 26727448 summas 7,29 eurot kätte saanud ning plaanis selle ka tasuda ent jäi haiguslehele. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue põhivõlgnevuse osas on põhjendatud ja kostjalt tuleb tasumata arvete alusel välja mõista põhivõlgnevus summas 7,29 eurot.
6. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel anti kostja käsutusse ka seadmed: Digi Smartcard seerianumbriga xxx ja Conax seerianumbriga xxx. Kohus leiab, et seadmete kasutuse osas vastab poolte vahel sõlmitud leping üürilepingu tunnustele VÕS § 271 tähenduses. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Tulenevalt VÕS § 334 lg-st 1 peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist 01.10.2018 arve nr 26819911 alusel summas 12 eurot (4kuud x 3 eurot). Hageja on kohtule esitatud allkirjastatud lepinguga tõendanud, et 28.03.2018 seadmete kasutuslepingu punktis 5 sätestatud lisatingimuste kohaselt valis kostja digiseadme rendisoodustuse tingimusel, et Digi TV põhipaketi teenuse kasutamisel kehtib tähtajaline leping 12 kuud (kuni 28.03.2019) ning tingimuste mittetäitmisel on klient kohustatud tasuma 12kuulise digiseadme renditasu vastavalt kehtivale hinnakirjale. Hageja on märkinud, et digiseadme renditasu on 3 eurot kuus. Vastav nähtub ka kohtule esitatud arvetelt. Kohtule esitatud 28.03.2018 lepingust nähtuvalt on kostja lepingu allkirjastamisega ühtlasi kinnitanud (kliendi kinnituste punkt 2), et on tutvunud lepingu lahutamatuks osaks olevate üldtingimustega. Hageja poolt tõendina esitatud üldtingimuste punktist 8.7 tuleneb, et sideteenuse täielikul piiramisel tuleb kliendil tema kasutuses olev AS-ile STV kuuluv seade või varaline soodustus koheselt, kuid mitte hiljem kui 3 päeva jooksul arvates sideteenuse piiramise algusest AS-ile STV ajutiselt tagastada, või kui seadet või varalist soodustust ei tagastata, tasuda seadme või varalise soodustuse kasutamise eest sideteenuse piiramise perioodil hinnakirjajärgset üüritasu. Pooled ei vaidle, et 14.08.2018 piirati kostjale teenuse osutamist võlgnevuse tõttu. Tulenevalt kohtule esitatud üldtingimuste punktist 8.7 tulnuks kostjal tema kasutuses olevad seadmed tagastada hiljemalt 17.08.2018 või tagastamata jätmise korral tasuda sideteenuse piiramise perioodil hinnakirjajärgset üüritasu. 5 Kostja on oma vastuses hagiavaldusele muuhulgas märkinud, et peale arve nr. 26727448 laekumist 01.09.2018 oli kostjal plaanis seadmed tagastada ent esinesid erinevad takistused (haigestumine; seadmed asusid korteris kuhu puudus ligipääs). Kuivõrd kohus on tuvastanud, et seadmed tulnuks tagastada hiljemalt 17.08.2018 ning kostja ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mis seadmete tagastamist tähtaegselt (enne arve laekumist 01.09.2018) takistasid asub kohus seisukohale, et üldtingimuste punkt 8.7 alusel tuli kostjal tasuda seadmete eest hinnakirjajärgset üüritasu. Lähtudes eeltoodust on hageja leppetrahvi nõue põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista leppetrahv summas 12 eurot.
7. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 20 eurot. Hageja tugineb oma nõudes nii VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatule kui ka poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punktile 6.2.18., mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama kõik võlgnevuste sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud, sh ka kolmandate isikute poolt võlgade sissenõudmise kulud. Kohtule esitatud 18.11.2018 ja 17.12.2018 e-kirjadega on tõendatud, et hageja on kostjale meeldetuletuskirju võlgnevuse kohta edastanud. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Järelikult on hagejale tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Kostja vastuväiteid hageja sissenõudmiskulude nõude osas esitanud ei ole. Sissenõudmiskulu suurusjärgus 20 eurot on kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-is 1 sätestatuga. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et sissenõudmiskulu suuruses 20 eurot mõistlik ja põhjendatud ning kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
8. Tulenevalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on poolte vahel 28.03.2018 sõlmitud lepingust tulenevat raha maksmise kohustust rikkunud – seega on hageja õigustatud kostjalt viivist nõudma. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist hageja ja kostja vahel 28.03.2018 lepingu punkt 5.
9. alusel, mille kohaselt kui klient ei ole makset maksetähtajaks tasunud, on AS-il STV õigus nõuda tarbijast kliendilt tähtaegselt laekumata summalt viivist seadusjärgses määras. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli arve nr 26727448, mille alusel nõuti põhivõlgnevuse summas 7,29 eurot tasumist, maksetähtaeg 15.09.
10. Hageja on õigustatud põhivõlgnevuselt viivist arvestama seega alates 16.09.
11. Hageja taotleb viivise arvestamist alates viimase arve (arve nr 26912213) maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 16.11.2018 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 17.06.2020., s.o 580 päeva eest, seadusjärgses määras 8% aastas. Perioodil 16.11.2018 kuni 17.06.2020 on viivis 0,93 eurot. Lisaks hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivisele palub hageja kostjalt välja mõista ka viivise perioodi eest alates 18.06.2020 kuni põhinõude 7,29 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6 Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 16.11.2018 kuni 17.06.2020 eest summas 0,93 eurot ja viivis alates 18.06.2020 kuni põhinõude 7,29 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 7,29 eurot, leppetrahv summas 12 eurot, sissenõudmiskulud summas 20 eurot ning hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 16.11.2018 kuni 17.06.2020 eest summas 0,93 eurot ja viivis alates 18.06.2020 kuni põhinõude 7,29 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus 15.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on palunud menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja on nõus võtma enda kanda riigilõivu ent leiab, et see, et hageja Julius Inkasso OÜ poole pöördus, et viimane hagejat kohtus esindataks, on hageja valik ja need kulud tuleks jätta hageja kanda. Kohus kostja seisukohaga õigusabikulude osas ei nõustu. Kostja ise on menetluse kestel möönnud, et nii põhinõue kui ka viivisenõue (kuni 18.12.2018) on ka kostja enda hinnangul põhjendatud, kuid vaatamata sellele ei ole kostja ka osaliselt nõuet tasunud. Kohtle esitatud e-kirjadest nähtuvalt on kostjat ka korduvalt hoiatatud, et võlgnevuse tasumata jätmise korral loovutatakse võlanõue inkassofirmale ja võlgnevusele lisandub nõudekulu. Kohtu hinnangul ei ei ole kostja esile toonud neid asjaolusid, millest tulenevalt esineks alus hageja poolt kantud õigusabikulude täielikult hageja kanda jätmine. Juhindudes

§ 162

lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. 16.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 7

1. 03.09.2021 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulud ja tasutud riigilõiv. Kokku on hageja kandnud menetluskulusid suuruses 675 eurot (riigilõiv 75 eurot ja esindaja kulud 600 eurot). Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel summas 30 eurot, kokku 75 eurot. Toimikust nähtuvalt on hageja riigilõivu kokku summas 75 eurot tasunud. Kuna riigilõivu tasumine maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 75 eurot.
2. Hageja on kandnud menetluskulusid esindajale makstava tasu näol summas 600 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejale on osutatud teenust kokku 5 tundi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta).
3. Arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ja nõutavate menetluskulude suurust, peab kohus vajalikuks osundada Riigikohtu 14.04.2021 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-19-10324 punktis 19 märgitule, mille kohaselt menetluskulude jaotuse üldise põhimõtte kohaselt kannab kulud menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehakse (

§ 162

lg 1, § 168 lg 5, § 477 lg 1).

§ 175

lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära.

§ 175

lg 1 kohaselt mõistetakse menetlusosaliselt teise menetlusosalise esindajakulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et menetluskulude jaotamise ja esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Esindajakulude hüvitamine üksnes tsiviilasja hinna ulatuses ei pruugi tagada menetlusosalisele minimaalselt vajaliku õigusabi hüvitamist ja võib seega ebamõistlikult piirata isiku õigust saada kohtulikku kaitset. Kolleegiumi hinnangul tuleb menetluskulude regulatsiooni (eelkõige

§ 175

lg-t 1) tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. 20. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-92-13;
3. oktoobri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;
5. novembri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13;
7. detsembri
8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Kohus leiab, et hageja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind 120 eurot/tund ülemäära kõrge.
9. Järgnevalt annab kohus hinnangu osutatud õigusabiteenuse ajakulule. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi ajakulu (kokku 5 tunni ulatuses) olnud järgnev: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs 0,5 tundi; maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule 0,5 tundi; täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule 1 tund; kostja 30.07.2020 seisukoha ja tõenditega tutvumine ja analüüs 1 tund; kliendiga läbirääkimiste pidamine seadme tagasivõtmise osas 0,5 tundi; kostja seisukohale vastamine ja kohtule esitamine (07.09.2020) 0,5 tundi; kostja 07.06.2021 seisukohaga tutvumine ja analüüs 0,5 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 0,5 tundi. 8 Kohus leiab, arvestades kostja 30.07.2020 seisukoha mahtu, sisu ja sellele lisatud tõendeid, et põhjendatud ei ole kostja vastusega tutvumise ajakulu 1 tund. Antud menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumiseks peab kohus põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Ülejäänud ajakulu peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks. Kokku peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakulu 4,5 tunni ulatuses. 22.

§ 174

lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust ning lepingulise esindaja arve on arvestatud ilma käibemaksuta. 23. Kokku tuleb kostjalt K M välja mõista hageja AS STV kasuks menetluskulud summas 615 eurot [(4,5 h x 120 eurot/h) + 75 eurot], millest kulud esindajale on 540 eurot ja riigilõiv 75 eurot. AS STV menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 60 eurot (675 eurot – 615 eurot). 24.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt

§ 177

lg 4 järgi välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. 25. Tulenevalt hageja taotlusest tuleb menetluskulud tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 9