Obsah (7)

§ 113§ 402§ 164§ 101§ 76§ 416§ 42

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2021. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-108962

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja arvestab viiviseid alates Lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni, võttes aluseks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni - (1880,65 € * 8% = 2 0,02 € * 365 päeva = 150,45 €). Tegutsedes hea usus nõuab hageja viivist kuni põhivõla summani. 6. Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub Tingimuste (p.5.4) kohaselt kohustus hüvitama mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.

§ 113

² lg.2 seovad sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega.

§ 113

² lg.2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 2375,78 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kaks võlateatist 02.02.2021 ja 09.03.2021 (hagiavalduse lisad nr 5.1 - 5.2) hagejale teadaolevale kostja aadressitele xxx. Seetõttu juhindudes § 113 ² lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 €. Kostja vastus

1. Kohtule 19.06.
2. a esitatud vastuses jääb kostja maksekäsu kiirmeneltuses esitatud vastuväite juurde. Olen maksnud ilusasti 2 aastat, kui oli mitte õige tähtaeg, siis oli Xxx poolt, tasuliselt saadetud sõnumid, mis ei olnud kirjas lepingus. Kui soovisin, kui tahtsin leping ära lõpetada, siis oli üllatus minu jaoks. Summa, mis oli välja antud, ei langenud mitte ühtegi senti, vaid oli kasvanud. Tagatis minu poolt oli minu auto xxx, nemad automaatselt võtsid minult ära, ja ta läks müüki. Ostu-müügi leping, ei ole edastatud, öeldi sõnadega, et 300 eurot, kui see ei ole kinnitatud ametlike paberitega. Turuhind minu auto keskmiselt oli 1.5000.- Siis tekkinud, kuidas see võimalik? Raha nemad said 2 aastat, auto müügilepingut ei ole, ja ei ole summast mis nad kirjutavad auto müügi summat maha võetud. See ei ole normaalne. Seega ei ole nõus kõigega. Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
3. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa samas paragrahvis sätestatud summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Pooled ärakuulamist ei taotlenud.
4. Kohus, tutvunud poolte poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid, asub seisukohale, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
5. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. 3
6. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid xxx OÜ ja kostja 28.08.
7. a laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr xxx, mille alusel väljastas xxx OÜ kostjale laenu 2 420 eurot. 07.06.
8. a sõlmisid xxx OÜ ja kostja laenulepingu lisa nr xxx, milles leppisid kokku laenusummas 2 473,99 eurot, kohustusega tagastada laen ja intress hiljemalt 20.08.
9. a. 12.

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Võlaõigusseaduse (

) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 164

lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

§ 101

lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Laenuandja loovutas 25.01.

1. a oma nõude kostja vastu PlusPlus Capital OÜ-le.
2. Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud tagatislepingut. Hagejale teadaolevalt ei ole tagatiseks olev sõiduk tähtaegselt läbinud riikliku tehnonõuetele vastavuse kontrolli. 23.03.
3. a ütles xxx OÜ laenulepingu erakorraliselt alates 23.03.
4. a ja nõudis 2 tööpäeva jooksul 2 315,91 euro tasumist, 02.02.
5. a nõudis hageja kostjalt 3 610,14 euro tasumist, 09.03.
6. a nõudis hageja kostjalt 3 899,6 euro tasumist. 14.

§ 76

lg 1 alusel tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. Maksekäsu kiirmenetluses nõudis hageja kostjalt põhivõlgnevuse 2 897,01 euro ja viiviste summas 748,63 euro tasumist. Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse 1 880,65 euro, intressi 147,74 euro ja viiviste summas 166,94 euro ning sissenõudmiskulude summas 30 eurot tasumist.

1. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kostja on tasunud laenulepingu ning selle lisast tulenevate kohustuste täitmisena 2 747,84 eurot. Puudub vaidlus selles, et tagatiseks olnud sõiduk on võõrandatud 17.07.
2. a 287 euro eest xxx OÜ-le.
3. Kohtupraktika kohaselt peab kohus (tüüptingimuste kehtivuse hindamise kõrval) omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (Riigikohtu 25.02.2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 08.05.2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14). Kohus peab seega praegusel juhul vajalikuks kontrollida laenulepingu (kui tarbijakrediidilepingu) ülesütlemise kehtivust. 17.

§ 416

lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele ning lg 3 kohaselt kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete tasumata kogusummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. 4 18. Kohtu hinnangul ei olnud käesoleval juhul materiaalsed eeldused krediidiandja poolt laenulepingu ülesütlemiseks lepingu p 10.2.5 alusel täidetud. Vaidlust ei ole selles, et laenuandja ütles erakorraliselt lepingu üles põhjusel, et talle teadaolevalt ei olnud sõiduk läbinud tähtaegselt tehnoülevaatust. Laenuandja andis laenusaajale 2 tööpoäeva kohustuse täitmiseks.

§ 42

lg 3 p 32 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse lepingu lõpetamiseks kasutajale ette ebamõistlikult lühike etteteatamistähtaeg. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi teise lõike järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. 19. Kuivõrd seadusandja on seadnud laenuandja ülesütlemisõiguse tekkimise sõltuvusse tarbijale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmisega, on kohtu hinnangul ebaproportsionaalne, TsÜS § 86 lg 1,

§ 42

lg 3 p 32 ja § 416 lg 1 sätestatuga vastuolu tõttu tühine vaidlualuses laenulepingus ette nähtud tarbijat kahjustav tingimus, mille järgi on laenuandjal õigus leping viivitamatult ja ilma täiendavat tähtaega üles öelda igal laenuandja poolt kehtestatud tingimusel. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagiavaldus õiguslikult põhjendatud, kuivõrd krediidilepingu ülesütlemine on võimalik üksnes pärast täiendava tähtaja edutut möödumist. Käesoleval juhul on laenuandja jätnud põhjendmatault täiendava tähtaja andmata. 20.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja on esitanud vastuväite hageja viivise ja intressinõudele. Kostja hinnangul on ta laenukohustust täitnud, kuid võlgnevuse summa on ainult suurenud. Kohus on seisukohal, et laenulepingus sisalduvad intressi- ja viivisekokkulepped on tüüptingimustena tühised.

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

§ 42lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-25-16 leidnud, et eelduslikult tuleks hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Käesoleval juhul ületab maksegraafikus kajastatud intressi- ja viivisemäär (lepingu p 3 ja p 5.3 kohaselt 41,40% aastas, 3,45% kuus ja 0,115% päevas) seadusjärgset viivisemäära enam kui 3 korda, mistõttu on nimetatud kokkulepped kohtu hinnangul

§ 42

lg 3 p 5 ja

§ 42lg 1 alusel tühised.

1. Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluses põhinõude summas 2 897,01 eurot ja arvestanud viiviseid tasumata võlgnevuselt summas 748,63 eurot. Vastavalt TsÜS § 138 lg 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1137-10 märkinud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Riigikohus on lahendites 3-2-1-108-14 ja 32-1-186-13 selgitanud, et nõude kohta valeandmete esitamine võib olla kelmuse katse. TsMS § 481 lg-t 21 järgi maksekäsu kiirmenetlust ei kohaldata kõrvalnõuetele (eelkõige viivis, intress, lepingu tasu, lepingu pikendamise tasu, võlanõude menetlemisega seotud tasud, nt meeldetuletuskirjade eest jms) ulatuses, mis ületab põhinõuet. See võib aga tähendada 5 kohtule tahtlikku valeandmete esitamist võla kohta ja seda vaatamata maksekäsu kiirmenetluses tehtud avaldusele, et hageja on teadlik valeandmete esitamisega kaasneda võivast kriminaalvastutusest. Selline tegu võib muude eelduse olemasolul olla käsitletav karistusseadustiku § 209 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kelmuse katsena, kui varalist kasu on püütud saada tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Hagiavalduses on põhinõue 1 880,65 eurot ja viivised 166,94 eurot. Kohtu hinnangul on hageja üritanud käesoleval juhul maksekäsu kiirmenetluses rikastuda tarbija arvel vähemalt 1 420,31 euro ulatuses.
2. Kuivõrd laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud, hagejal puudub sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu, puudub kohtu hinnagul õiguslik alus viivise, intressi ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 6