2-20-12206/252

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-12206 Tsiviilasi Ruslan Õunapuu avaldus Võru linn, Liiva tn 12c korteriühistu
2. juuni
3. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja võla puudumise tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
4. juuli
5. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ruslan Õunapuu määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Ruslan Õunapuu (isikukood XXXXXXXXXXX) Vastustaja (puudutatud isik): Võru linn, Liiva tn 12c korteriühistu (registrikood 80497256), esindaja juhatuse liige Mati Kriis RESOLUTSIOON
6. Jätta Ruslan Õunapuu määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
7. juuli
8. a määrus muutmata.
9. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Ruslan Õunapuu kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
10. Ruslan Õunapuu (avaldaja) esitas
11. augustil 2020 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus tunnistada kehtetuks Võru linn, Liiva tn 12c korteriühistu (korteriühistu, puudutatud isik)
12. juuni
13. a üldkoosoleku otsuse, ja tuvastada, et avaldajal ei ole kohustust tasuda korteriühistule
14. mai
15. a arvel märgitud remondifondi maksete summat. Avalduse kohaselt esitas korteriühistu
16. mail 2019 avaldajale arve, millel oli remondifondi makse suuruseks märgitud 423 eurot 78 senti. Sellise suurusega remondifondi maksete tegemine otsustati korteriomanike
17. juuni
18. a üldkoosolekul. Avaldajale ei ole selgitatud, mille eest see summa maksta tuleb ja kas seda saab maksta ositi. Vaidlusalune üldkoosoleku otsus on vastuolus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 21 lg-ga
19. Korteriühistu ei ole protokolli avaldajale saatnud. Avaldaja palus ennistada otsuse kehtetuks tunnistamise tähtaja. Kohtuistungil selgitas avaldaja, et ta on tegelikult võla tasunud ja sõlminud korteri võlaõigusliku müügilepingu. Avaldaja kinnitas ka seda, et vaidlusaluse üldkoosoleku teade saadeti talle nõuetekohaselt.
20. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja leidis, et vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel ei ole seadust rikutud. Maja veetorustik oli vana ja lekkis pidevalt ning selle tulemusena pidid korteriomanikud tasuma ka lekkiva vee eest. Vaidlusalusel üldkoosolekul otsustati, et veetorustiku vahetusega seotud kulud arvestatakse kõigile korteriomanikele ühekordse remondifondis kajastuva lisamaksena, seda summat saab tasuda kuni
21. a lõpuni ning viivist ei arvestata. Otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest. Otsus võeti vastu
22. juunil 2019 ja kuna avaldaja esitas avalduse kohtusse
23. augustil 2020, siis on otsuse vaidlustamiseks seaduses ettenähtud tähtaega ületatud. MAAKOHTU LAHEND
24. Tartu Maakohus jättis
25. juuli
26. a määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja tähtaja ennistamise taotluse ja arvas tähtaja ennistamise taotluselt tasutud kautsjoni 25 eurot riigituludesse. Avaldaja leiab, et korteriühistu
27. juuni
28. a otsus, millega otsustati, et
29. a alguses veetorustiku rekonstrueerimisele kulunud summa lisatakse remondifondi reale ühe suure maksena, on vastuolus seadusega, kuna korteriühistu ei saatnud vaidlusalust otsust avaldajale. KrtS § 29 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõudele tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) 2 juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut. Otsuse tühisust reguleerib TsÜS § 38 lg 2 ja otsuse kehtetuks tunnistamist TsÜS § 38 lg
30. Kuna oma olemuselt on nii otsuse tühisuse tuvastamise nõue kui ka kehtetuks tunnistamise nõue ühtse õiguskaitse eesmärgiga nõuded, siis hindas kohus otsuse vaidlustamisel nii seda, kas avaldaja esile toodud asjaolude järgi võib olla tegemist tühise otsusega, kui ka seda, kas esinevad otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Seejuures toovad raskemad sisu- ja protseduurivead kaasa otsuse tühisuse ja TsÜS § 38 lg 2 järgi on üldkoosoleku otsus muu hulgas tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt võib huvitatud isik nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist, kui otsus on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Kohus oli seisukohal, et avaldaja ei ole toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, et üldkoosoleku kokkukutsumisel oleks rikutud koosoleku kokkukutsumise korda või et otsus oleks vastuolus heade kommetega või rikuks juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Avaldaja on kinnitanud, et talle teatati üldkoosoleku toimumisest nõuetekohaselt. Avaldaja on väitnud, et otsus tuleks kehtetuks tunnistada seetõttu, et talle ei saadetud üldkoosoleku protokolli. Avaldaja on seejuures tuginenud KrtS § 21 lg-le 4, mille kohaselt koostab juhatus hääletustulemuste kohta hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata korteriomanikele. Kohus märkis, et KrtS § 21 reguleerib otsuse vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata ja hääletusprotokolli koostamist ning korteriomanikele saatmist. Hageja enda esile toodud asjaolude kohaselt ei võetud vaidlusalust otsust vastu koosolekut kokku kutsumata (ehk kirja või e-kirja teel hääletades), vaid üldkoosolekul. Kui otsus võetakse vastu üldkoosolekul, siis kohalduvad koosoleku protokollimisele ja protokolli kättesaadavaks tegemisele KrtS § 20 lg 1 järgi mittetulundusühingute seaduse § 21 lg-d 6 ja
31. Viidatud sätted näevad ette, et üldkoosolek protokollitakse ja pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Eeltoodust tulenevalt on olukorras, kus otsuste vastuvõtmiseks toimub üldkoosolek, korteriomanikul endal võimalik paluda, et ühistu saadaks talle protokolli. Ilma sellise taotluseta ei pea ühistu protokolli korteriomanikule saatma. Selleks, et korteriomanik teaks, milliseid otsuseid kavatsetakse üldkoosolekul vastu võtta, tuleb korteriomanikule koosoleku toimumisest ja päevakorrast teatada. Seda on praegusel juhul avaldaja enda kinnituse kohaselt ka tehtud. Seega on ekslik avaldaja arvamus, et vaidlusalune otsus võiks olla kehtetuks tunnistatav põhjusel, et ühistu ei saatnud talle üldkoosoleku protokolli. Avaldaja ei ole esile toonud ka muid otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid. Eeltoodud põhjustel jättis kohus rahuldamata avaldaja nõude tunnistada kehtetuks korteriühistu
32. juuni
33. a üldkoosoleku otsus remondifondi ühekordse makse lisamise kohta. Avaldaja on KrtS § 29 lg 4 alusel palunud ennistada KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaja. Kohus leidis, et tähtaja ennistamiseks ei ole põhjust, kuna avaldaja esitatud asjaolusid arvestades ei ole otsuse kehtetuks tunnistamiseks alust. Seega jättis kohus tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Kuna vaidlusalune otsus ei ole tühine ja pole ka alust seda kehtetuks tunnistada, siis tuleb jätta rahuldamata ka avaldaja nõue tuvastada, et tal ei ole kohustust tasuda
34. mai
35. a arvel märgitud remondifondi makset. 3 Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Puudutatud isik ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ja ta ei ole menetluskulusid kandnud ka toimikus olevatest dokumentidest nähtuvalt. Avaldaja on tasunud menetlustähtaja ennistamise taotluselt 25 euro suuruse kautsjoni. Kuna kohus jätab tähtaja ennistamata, siis tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 5 teise lause alusel arvata riigituludesse. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
36. Avaldaja esitas määruskaebuse, millest nähtub, et avaldaja ei ole rahul maakohtu määrusega.
37. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude avaldaja kanda jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
38. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
39. juuli
40. a määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Nõustudes maakohtu määruse põhjendustega ei korda ringkonnakohus neid kõiki oma määruses (TsMS § 654 lg 6 ja TsMS § 659).
41. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja on avaldanud maakohtu määruse vaidlustamise soovi erinevates kohtule saadetud e-kirjades ja erinevas sõnastuses. Samas ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda avaldajale veelkord tähtaega selgelt väljendatud taotluse esitamiseks ja määruskaebuse põhjendamiseks. Avaldajale on maakohtus antud tähtaeg määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus lähtub TsMS § 659, § 639 lg 1, § 338 lg 1 p 8 ning § 335 lg 2 alusel avaldaja allkirjastatud dokumendist (II kd, tl 26) (vt ka Riigikohtu
42. oktoobri
43. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-13, p 8). Ringkonnakohtu hinnangul nähtub avaldaja määruskaebusest piisavalt selgelt soov tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada.
44. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud määrus piisavalt põhjendatud, maakohus ei ole määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega eksinud materiaalõiguse kohaldamisel.
45. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et kohus menetleb praeguses asjas avaldaja esitatud avaldust tunnistada kehtetuks korteriühistu
46. juuni
47. a üldkoosoleku otsus remondifondi ühekordse makse lisamise kohta. Avaldaja ei ole esitanud kohtusse nõuet saamaks teavet korteriühistu tegevuse kohta, mistõttu ei ole sellekohased väited praeguses asjas määruskaebuse läbivaatamisel asjakohased. Maakohus kontrollis üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid ja leidis põhjendatult, et avaldaja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis tooksid kaasa otsuse tühisuse või annaksid aluse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja on maakohtus esitatud seisukohtadest ja määruskaebusest nähtuvalt ilmselt ekslikult aru saanud vaidlustatud otsuse ja sellega vastuvõetud majanduskava sisust. Üldkoosoleku protokolli kohaselt (I kd, tl 68) võeti korteriühistu
48. juuni 2019 üldkoosolekul vastu otsus, millega kinnitati
49. a majanduskava. Majanduskava kohaselt oli remondifondi makse
50. a maikuu eest 12,65 eurot ruutmeetri kohta. Alates juunist oli makse 0,5 eurot ruutmeetri kohta. Seega ei otsustatud üldkoosolekul, et avaldaja igakuine remondifondi makse on 420 eurot, vaid tegemist oli ühekordse suurema maksega. Seejuures otsustati üldkoosolekul, et seda makset saab maksta kuni
51. a lõpuni. Seega võis avaldaja 4 maksta 423,78 euro suurust makset 20 kuu jooksul
52. a maist
53. a detsembrini, mis teeb igakuiseks makseks 21,19 eurot. Avaldaja kinnitas ka ise maakohtu istungil, et tal ei ole sisuliselt vastuväiteid veetorustiku remondile, vaid teda häiris ühekordse makse ootamatus ja suurus. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodust tulenevalt oli üldkoosoleku otsuses nende probleemidega arvestatud ja avaldajal oli õigus tasuda remondifondi makse pikema aja jooksul osamaksetena. See, et avaldajale esitatud arvel seda märgitud ei olnud, ei ole aluseks üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kuna vaidlusalune otsus ei ole tühine ja pole ka alust seda kehtetuks tunnistada, siis jättis maakohus õigesti rahuldamata avaldaja nõude tuvastada, et tal ei ole kohustust tasuda
54. mai
55. a arvel märgitud remondifondi makset. Eeltoodud põhjendustel jääb avaldaja määruskaebus rahuldamata.
56. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda, kuna määruskaebus jäetakse rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt puuduvad puudutatud isikul menetluskulud, mille rahaline suurus tuleks TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi kindlaks määrata. Seetõttu puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur Peeter-Liin