järgi ja karistati vangistusega 5 kuud.
§-de 74 lg 5 ja 65 lg 2 järgi suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 7.01.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud ja 16 päeva vangistust võrra ning J. Suurele mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 16 päeva vangistust.
§- de 74 lg 5 ja 69 lg-te 1, 3 järgi asendati J. Suurele mõistetud vangistus 1 aasta 16 päeva üldkasuliku tööga 376 tundi, mille tegemise ajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. J. Suur allutati
lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui J. Suur ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p-des 2, 8 ette nähtud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Käitumiskontrolli nõueid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 1.08.2020 ning üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 1.02.2022. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitas 6.04.2021 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale esimese erakorralise ettekande, milles taotleti kohtult määrata J. Suurele
Suur rikkus korduvalt kontrollile allumise kohustust ja üldkasuliku töö tegemise kohustust. Tartu Maakohtu 26.04.2021 määrusega jäeti nimetatud taotlus rahuldamata, sest kohtu hinnangul lisakohustusi
Kohtumäärus jõustus 12.05.2021. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitas 30.08.2021 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale teise erakorralise ettekande, milles taotletakse kohtult määrata J. Suurele täiendav kohustus läbida alkoholivastane võõrutusravi, sest süüdimõistetu ei allunud 25.08.2021 kriminaalhooldusametniku kontrollile ja rikkus 30.08.2021 alkoholi tarvitamise keeldu. 8.09.2021 määrusega kohus määras
lg 6 alusel Janis Suurele
§-s 75 lg 2 p 5 sätestatud kohustuse - alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile, pöördudes ravile hiljemalt 1 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse süüdimõistetule kättetoimetamise viibimise tõttu jõustus Tartu Maakohtu 8.09.2021 määrus alles 12.10.2021. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitas 23.09.2021 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale uue erakorralise ettekande (tl 32-33), milles taotletakse kohtult Tartu Maakohtu 16.07.2020 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata täitmisele pööramist. Süüdimõistetule heidetakse ette 10.09.2021 kontrollile mitteallumist ning 16.09.2021 alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. 19.10.2021 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus kohtule erakorralise ettekande lisa, milles kriminaalhooldusametnik jääb oma ettepaneku juurde pöörata Janis Suure vangistuse karistuse järelejäänud osa täitmisele. Ettekande lisas heidetakse Janis Suurele täiendava rikkumisena ette 29.09.2021 kontrollile mitteallumist. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil vangistuse täitmisele pööramise taotluse juurde. Süüdimõistetu palub vangistust siiski mitte täitmisele pöörata ja võimaldada tal üldkasulik töö lõpuni teha.
lg-s 6 on sätestatud, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse 2
HS) § 261 lg 1 alusel õigus teda kontrollida võimaliku alkoholi tarvitamise tuvastamiseks. KrHS § 261 lg 6 järgi on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega, kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust ja tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollinõude rikkumiseks. Kohtu hinnangul kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile hõlmab endas muuhulgas kohustust luua võimalus kontrolli läbiviimiseks. Alkoholi tarvitamise kontroll eeldab ametniku ja süüdimõistetu vahetut kokkusaamist. Seega on süüdimõistetu muuhulgas kohustatud vastama kriminaalhooldusametniku kõnedele või kui ta pole kõne ajal telefoni juures, tagasi helistama. Vastasel korral poleks alkoholi tarvitamise keelu järgimist võimalik kontrollida. Kohtupraktikas on nimetatud kohustust muuhulgas tõlgendatud selliselt, et kriminaalhooldusalusel on ka kohustus võtta vastu kriminaalhooldusametniku telefonikõned ning kõnele mõjuval põhjusel vastamata jätmisega 3
§-s 75 lg 1 p 3 sätestatud kriminaalhooldaja kontrollile allumise kohustust. Kohtu arvates on J.Suur rikkumised toime pannud tahtlikult. Kohus ei loe arvestatavaks süüdimõistetu esile toodud põhjendusi - eksis ära, telefoni aku sai tühjaks, uksele koputamist või telefonikõnet ei kuulnud. Seda enam asjaolu valguses, et J.Suur on analoogilisi rikkumisi toime pannud ka varem. Seega on kontrollist kõrvalehoidumine sarnasel moel J.Suurele iseloomulik käitumismuster. Kontrollile allutatud isikul on kohustus oma igapäevast elu selliselt korraldada, et käitumiskontrolliga kaasnevad kohustused saaksid korrektselt täidetud. Kriminaalhooldusametnikud on käinud süüdimõistetu elukohas küll õhtusel ajal, kuid mitte ebamõistlikult hilja, mil võiks eeldada, et inimene juba magab ega kuule uksele koputamist. Telefoni hääletule töörežiimile panekuga 29.09.2021 tekitas süüdimõistetu ise olukorra, kus ta ei kuulnud ka ametniku helistamist. Kriminaalhooldusametnik heidab J. Suurele ette 16.09.2021 alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise 16.09.2021 protokolli kohaselt oli Janis Suur tarvitanud alkoholi (indikaatorvahendi tulemus oli positiivne - 0,090 mg/l; alkoholi lõhn). Protokolli koostamisel on Janis Suur alkoholi tarvitamist eitanud, väites, et võis hommikul süüa või juua midagi, mis näitu mõjutas. 4.11.2021 kohtuistungil J.Suur kinnitas, et oli siiski 16.09.2021 kontrollile eelnenud õhtul alkoholi tarvitanud (stressi tõttu 5-6 õlut). Kohus loeb alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli ja süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlustega tõendatuks, et J. Suur oli enne 16.09.2021 toimunud kontrolli tarvitanud alkoholi. J. Suur on alkoholi tarvitamise keelust teadlik. Järelikult rikkus J. Suur 16.09.2021 kontrollile eelnenud ajal alkoholi tarvitades tahtlikult
§-s 75 lg 2 p 2 sätestatud alkoholi tarvitamise keeldu. Ettekandes on viidatud ka varasematele kontrollile mitteallumisega seonduvatele rikkumistele (16.01.2021, 13.02.2021, 18.03.2021, 22.03.2021, 25.08.2021), samuti alkoholi tarvitamise keelu rikkumisele 30.08.2021. Kuna nende rikkumiste osas on seisukoht võetud 4
§-s 69 lg 6 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu karistuse kandmise aja kulgemist negatiivselt, osutades, et J. Suur on ka varasemalt jätnud korduvalt allumata kohustuse kontrollile ning on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Seega ei ole käesolevas asjas etteheidetavate rikkumiste näol tegemist ühekordse juhulikku laadi rikkumisega. Samuti on ettekandes viidatud ka asjaolule, et 5.04.2021 laekus kriminaalhooldusametnikule PPA Lõuna prefektuurilt teade juhtumist, mille kohaselt J. Suur viibis 27.03.2021 seltskonnas, kus tarvitati alkoholi ning rikuti naabrite rahu. Kohus on selles osas seisukoha võtnud Tartu Maakohtu 8.09.2021 kohtumääruses. Kuna süüdimõistetu on alkoholi tarvitamist oma seletuses eitanud ning 27.03.2021 ei tehtud politseiametnike poolt süüdimõistetu joovet kindlaks korrakaitseseaduses sätestatud korras, siis ei lugenud kohus seda üheselt tõendatuks. Erakorralise ettekande kohaselt hoolimata mõningatele vajakajäämistele ajakavade järgimisel on üldkasuliku töö juhendajad J. Suurt iseloomustanud positiivselt. 19.10.2021 seisuga on süüdimõistetu teinud ära 351 tundi üldkasuliku tööd ja tegemata on üksnes 25 tundi. Eeltoodu iseloomustab süüdimõistetut positiivselt. Ka iseloomustab süüdimõistetut positiivselt, et Janis Suur on läbinud sotsiaalprogrammi joobes juhtimise eest karistatutele, täitnud korrektselt registreerimise kohustust. Kohtule teadaolevalt pole süüdimõistetu uusi kuritegusid toime pannud. Seega on seni täidetud peamine karistuse eesmärk - süüdimõistetu hoidumine edaspidisest süütegude toimepanemisest. J. Suure senise kriminaalhoolduse pinnalt saab järeldada, et ta ei ole suutnud täielikult täita temale Tartu Maakohtu 16.07.2020 otsusega määratud käitumiskontrolli nõudeid. Kohus on süüdimõistetule korduvalt andnud võimaluse oma elu vabaduses jätkata, kuid süüdimõistetu on jätkanud käitumiskontrolli nõuete rikkumist. Kohus ei ole süüdimõistetu varasemale käitumisele tuginedes veendunud, et edaspidi J. Suure poolsed rikkumised lõpevad. Kohtu arvates ei ole Janis Suur mõistnud käitumiskontrolli nõuete kõrvalekaldumatu täitmise vajadust siiani. Rikkumistest ei ole süüdimõistetut eemale hoidnud ka hirm karistuse täitmisele pööramise ees. Hinnates Janis Suurt positiivselt ja negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid kogumis, leiab kohus, et peale vangistuse täitmisele pööramise on praeguseks ajaks ammendunud muud
§-s 69 lg 6 sätestatud võimalused süüdimõistetu rikkumistele reageerimiseks. Just asjaolu, et tegemist ei ole mõne juhusliku ühekordse rikkumisega, vaid Janis Suure rikkumised on korduvad ja jätkunud peale varasemate meetmete rakendamist, annab antud juhul piisavalt alust pöörata Janis Suurele mõistetud ja kandmata karistuse
Kriminaalhooldusosakonna kinnitusel on Janis Suurel tehtud 351 ja tegemata 25 üldkasuliku töö tundi. Süüdimõistetu 4.11.2021 istungil avaldatu kohaselt on tal tegemata 21 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö arvestuslehed ja vangiregistri väljavõte ( tl-d 68-81) tõendavad, et Janis Suurel on tehtud 343 üldaksuliku töö tundi. Lisaks on üldkasuliku töö hulka loetud ka 8 tundi Liiklusohutusprogrammis osalemise aeg. Seega on Janis Suurel tehtud kokku 351 üldkasuliku töö tundi ja tegemata 25 tundi. 8.11.2021 kohtuistungil süüdimõistetu möönis, et ta 4.11.2021 istungil siiski eksis ja õiged on kriminaalhooldusosakonna arvestused, mille kohaselt on tegemata 25 tundi üldkasulikku tööd. Seega on Janis Suurel karistusest ( 1 aasta 16 päeva) kantud 11 kuud 21 päeva vangistust (mis vastab 351 tunnile üldkasulikule tööle) ja kandmata 25 päeva vangistust ( mis vastab 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.