S § 63 lg 1 ja
lg 1 alusel rahatrahviga 95 trahviühiku ulatuses, s.o 380 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Mehis Kasonen, Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: Sergei Makarov; ik: 38204090303; elukoht: xxxx. Kaitsja: advokaat Alar Neiland, Advokaadibüroo AE Consult. RESOLUTSIOON 1. 2. Jätta Sergei Makarovi kaitsja kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusväärtegude grupi juhtivmenetleja R. L. 14.08.2021 otsusele nr 2316,21,003502 Sergei Makarovi karistamises LKindlS § 81,
S § 63 lg 1 alusel ja
lg 1 järgi rahatrahviga 95 trahviühiku ulatuses, s.o 380 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks rahuldamata. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusväärtegude grupi juhtivmenetleja R. L. 14.08.2021 otsus nr 2316,21,003502 Sergei Makarovi karistamises LKindlS § 81,
S § 63 lg 1 alusel ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, muutmata ja tühistamata. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 380 (kolmsada kaheksakümmend) eurot tuleb kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast 30 päeva jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220215069143 ja selgitusena „Sergei Makarov, 4-21-3473, rahatrahv“. Määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 4-kuulise tähtaja möödumisel. Vastavalt
sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Transpordiametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 13.10.
lg 1 ja
S § 63 lg 1 alusel ja
lg 1 järgi rahatrahviga 95 trahviühiku ulatuses, s.o 380 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, selles, et menetlusalune isik 07.07.2021 kella 00:08 ajal juhtis Mere pst 8a Tallinnas Harju maakonnas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,17 mg/l kohta. Juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit. Juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LKindlS § 3 lg 2,
S § 81,
Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja alljärgneva kaebuse Asjaolud 1. Otsusega väärteoasjas nr 2316,21,003502, edaspidi ka "Otsus" (Lisa 1) karistati Sergei Makarovit Liiklusseaduse §-ide 3 lg 2 (Liiklejate turvalisuse ja liiklusohutuse tagamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), 73 lg 2 (Liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli) ja 69 lg 3 (Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem) järgi. Arvestades, et LKindlS § 81,
1 ja
S § 63 lõike 1 kohaselt (Kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse) karistuse
1 järgi. Otsuses arvestas kohtuväline menetleja kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku kahetsust, samuti raskendavate asjaolude puudumist. Menetleja mõistis
lg 1 alusel karistuseks põhikaristusena rahatrahvi 95 trahviühiku (mis on maksimummäära 100 trahviühikut lähedane) ulatuses summas 380.00 EUR-i ja liiklusseaduse § 224 lg. 3 p. 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. Kaebaja soovib otsust vaidlustada mõistetud karistuse osas. 2 Kaebaja taotlus ja põhjendused
lg 3 on selline säte, mis vastab "raskeimale" ja "enamohtlikule teole" ja eeldab karistuse mõistmisel keskmisest suuremat süüd. Menetleja ei ole S. Makarovi süüd hinnanud lähtudes süüteo toimepanemise konkreetsetest asjaoludest. Menetleja poolt teo ohtlikkusele viitamine on üldsõnaline. Lisaks ka, ehkki süü suurus ei sõltu otseselt koosseisutahtluse liigist, omab teo tahtluse liik, sh teo motiiv ja eesmärk samuti olulist tähendust süü suuruse hindamisel. Leian, et menetlusaluse süü suurus on pigem keskmisest väiksem ja sellega ei peaks kaasnema sanktsiooni maksimummäära lähedase karistuse mõistmine.
lg 1 järgi tohib juhtimisõigust ära võtta, oleks üks rikkumine, tõepoolest ei oleks asi põhjendatud, aga käesoleval juhul on karistus mõistetud KarS § 63 lg 1 järgi, mis tähendab, et otsus on koostatud, vaadates kooskõlas nii liikluskindlustuse puudumist, ülevaatuse puudumist kui ka seda joovet sõltuvalt isiku varasematest karistustest ja asjaolust, et isikut on korduvalt karistatud nii narkojoobes kui alkoholijoobes juhtimise pärast. Ilmselgelt on näha, et menetlusalune isik ei ole sellest õppinud, ei ole soetanud alkomeetrit ja asus sõitma samal päeval kui ta alkoholi tarvitas, ei saa aru ehkki tal on varasemalt esinenud probleemid, siis väidab ikkagi, et ei joo tihti ja ei näe endal nagu mingit probleemi. Sellest tingituna ja rõhutades eripreventsioonile on kohtuväline menetleja 4 pidanud põhjendatuks ohu jätkumist ka tulevikus ning otsustanud kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks. Võttes arvesse, et rahatrahv on 380 ühikut, mis on 20 ühikut vähem kui maksimaalne summa, ei tulene samuti ainult sellest, et isik sõitis mootorsõidukiga juhile keelatud seisundis, vaid ka sellest, et mootorsõidukil puudus tehnoülevaatus, menetlusalune isik oli sellest teadlik, ehkki materjalidest nähtub, et mootorsõidukil ülevaatuse hetkel, millega määrati kordusülevaatus, oli kahjustus esiklaasil, siis vaadates videost klaasil mingit kahjustust näha ei olnud ja ei saa ka tõsiselt võtta menetlusaluse isiku väidet selle kohta, et ülevaatuseta sõidukile ei saa teha liikluskindlustust. See ilmselgelt ei ole tõsi, sest liikluskindlustust saab ta teha sõidukile, mis ole üldse arvel. Kindlustusfirmad ei küsi, mis on sõiduki seis, neid huvitab see, et leping oleks sõlmitud ja raha oleks laekunud. Sellest tulenevalt palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja otsus jõusse. Kaitsja lisas repliigi korras, et ta ei ole sellega nõus, et menetleja väidab, et kaitsealune ei kahetse, tal on olnud väga keeruline elu ja selles mõttes, et menetleja väidab, et ta pole midagi ette võtnud selleks, et sellest probleemist vabaneda ja rõhutab, et kui karistusregistrit vaadata, siis need probleemid on seotud narkootikumidega, isik on olnud ka ravil. Ta on seal läbinud neid programme, need on need probleemid. Kahetsus on aga fakt, 0,17 mg/l on olemas ja see on see reaalne rikkumine. Mis puudutab seda, kas saab kindlustada, kui ülevaatus on tegemata, puudub kogemus, aga üldiselt saab ka läbi interneti kindlustada, ei tea, kes see kindlustusfirma töötaja oli, võib olla on see õige, oleks saanud kindlustada. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgituse ja tema kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
S § 81 ettenähtud süütegude toimepanemist.
lg 1 näeb ette vastutuse tehnonõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki, samuti autorongi või masinrongi, mille koosseisus on tehnonõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud haagis, või trammi juhtimise eest ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Sõiduki tasutakontrolli väljatrükist nähtub, et sõidukil xxxx reg.märgiga xxxx puudus 07.07.2021 seisuga kehtiv tehnoülevaatus. Tehnoülevaatuste andmete kohaselt 04.06.2021 korralisel tehnoülevaatusel tuvastati kaks olulist viga piduritulelaternate ja pidurisüsteemi 5 puhul ning üks väheoluline viga, mille tulemusel oli otsus esitada sõiduk korduvale ülevaatusele. Järgmisele ülevaatusele mindi 09.07.2021, kus tuvastati samuti vigu, mille tulemusel ülevaatus katkestati ja otsus oli esitada sõiduk korduvale ülevaatusele. Seega süüteo toimepanemise ajal, 07.07.2021, ei olnud sõidukil tehnoülevaatus läbitud.
lg 2 sätestab, et liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Arvestades seda, et kaebuse esitajale oli omistatud B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, siis oli kaebuse esitaja sellest kohustusest ka üheselt teadlik. Vastasel korral ei oleks ta eelnevalt sõidukit tehnonõuetele vastavuse kontrolliks esitanud. Antud juhul oli menetlusalusel isikul tehnonõuetele vastavuse kontroll aga läbimata ja menetlusalune isik oli sellest teadlik, kuna oli kuu varem sõidukiga tehnoülevaatusel käinud, mida ta ei läbinud ning oli teadlik sõidukil esinevatest puudustest, asudes sellegipoolest sõidukit juhtima ja seda mitte eesmärgil minna tehnonõuetele vastavuse kontrolli või remonditöökotta, vaid tüdruksõbrale järgi. Seega rikkus ta
lg 2 nõuet ning kohtu arvates on tegemist kavatsetult toime pandud teoga, s.t süüdlane seadis kohustuse eiramise kui süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks ja ta teadis, et see saabub. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 2 sätestatud kohustust ja pani toime
S § 81 näeb ette vastutuse liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest ning taolise süüteo eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Eesti Kindlustusseltside Liidu infosüsteemi päringu vastuse kohaselt xxxx reg.märgiga xxxx kindlustuspoliisi lõpp oli 02.07.2021 kell 23:39 ning süüteo toimepanemise ajal 07.07.2021 kell 00:08 kindlustuspoliis ei kehtinud. LKindlS § 3 lg 2 sätestab, et liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Nagu juba eelpool märgitud, kaebuse esitajale on omistatud B-kategooria juhtimisõigus, siis on ta ka teadlik liikluskindlustuse olemasolu kohustusest. Samuti on kaebuse esitaja oma selgitustes öelnud, et oli teadlik, et sõidukil kehtivat liikluskindlustust ei olnud ja leidis, et ta ei saagi seda enne teha, kui tehnonõuetele vastavuse kontroll on läbitud, mida ta seni ei olnud teinud. Seejuures nähtub Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetest, et eelmine kindlustusperiood oli 03.06.2021 kuni 02.07.2021, s.t kindlustusleping oli sõlmitud vaid tehnonõuetele vastavuse kontrollis käimiseks, mis aga ei õnnestunud. Menetlusaluse isiku väide, et tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimata ei saa kindlustuslepingut sõlmida, on kohtu arvates asjakohatu, kuivõrd LKindlS § 3 lg 2 sätestab üheselt, et liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku või automaatset liikluskindlustust. Seega ka juhul, kui sõiduk esitatakse korduvale ülevaatusele, puudub sõidukil kehtiv tehnoülevaatus, kuid tehnonõuetele vastavuse kontrolli või remonditöökotta sõitmiseks, selle korduvaks esitamiseks tehnonõuetele vastavuse kontrolli, peab sõiduk osalema liikluses ja seega olema liikluskindlustusega hõlmatud, s.t liikluses kasutamisel peab sõiduk olema igal juhul kindlustusega hõlmatud ning see peaks üheselt teada olema ka menetlusalusele isikule. Menetlusaluse isiku väide on esitatud kaitseversioonina, mis näitab aga seda, et ta kaitseb ennast väitega, mida ei saa esitada juhtimisõigusega isik, kellele peaksid olema teada nii liiklusseaduse kui ka liikluskindlustuse seaduse nõuded. Kohtu arvates on tegemist kavatsetult toime pandud teoga, s.t süüdlane seadis kohustuse eiramise kui süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks ja ta teadis, et see saabub. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 6 Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LKindlS § 3 lg 2 sätestatud keeldu ja pani toime LKindlS § 81 ettenähtud väärteo.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Kohtule esitatud väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 07.07.2021 kell 00:44 kuni 00:48 Sergei Makarovi seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST ARAF-0007, mis oli taadeldud (taatlemistunnistuse nr TTRC-21/00018). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,22 mg ja 0,22 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,17 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja M. R., kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides seejuures mõõtemetoodikat.
lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,17 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
Menetlusalune isik peeti sõiduki juhtimiselt kinni ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,17 mg/l. Kohus leiab, et antud juhul oli tegemist alkoholi lubatud piirmäära ebaolulise ületamisega, kuid samas ei ole tegemist ka olukorraga, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Samas on aga tegemist
lg 1 sätestatud vahemiku keskmise määraga ja sõiduki juhtimine sellises seisundis on keelatud ja karistatav. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tarvitas ta alkoholi 8 tundi varem, kohtuvälisel menetlusel esitatud versiooni kohaselt aga vaid 3 tundi enne sõidu alustamist, mis annab tuvastatud seisundi alusel asuda seisukohale, et tarbitud alkoholi kogus ei olnud suur, kuid siiski isik ei kasutanud enda seisundi kindlakstegemiseks mingeid vahendeid ja ta ei saanud olla tõsikindlalt veendunud, et ta ei ole enam juhile keelatud seisundis. Olles üheselt teadlik eelnevast alkoholi tarvitamisest ja asudes sellise teadmisega sõidukit juhtima pidi menetlusalune isik pidama võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja ka möönma seda, eriti veel olukorras, kus teda on tema enda selgituste kohaselt samalaadsete süütegude eest karistatud. Seega oli menetlusalune isik teadlik nii teo keelatusest kui ka karistatavusest ning võimalikest karistuse liikidest. Sellest tulenevalt kohus leiab, et süütegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 nõudeid ja pani toime
Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeritud
Samamoodi on Transpordiameti ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetega tuvastatud, et menetlusalune isik juhtis sõidukit, mis ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja milline ei olnud kohustusliku liikluskindlustusega hõlmatud, s.t menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud ka
S § 81 ettenähtud väärtegude koosseisud. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud 7 (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida ta on ka ise tunnistanud. Kuivõrd menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tema sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,17 mg/l, siis on tegemist väärteoga
S § 3 lg 2 sätestatud kohustust ja
S § 81 ja
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant R. L., kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1,
S § 81 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 ja
lg 1 alusel rahatrahviga 95 trahviühiku ulatuses, s.o 380 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Vastavalt
lg 1 sätetele karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vastavalt
lg 3 p 1 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem
Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule väärtegude kogumi eest määranud rahatrahvi
Nagu ülalpool juba märgitud on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,17 mg/l. Selline määr on
lg 1 sätestatud rikkumise 0,10 – 0,24 mg/l keskmises määras, kuid lisaks sellele on menetlusalune isik toime pannud ka
S § 81 ettenähtud väärteod. Seega ei saa väita, et menetlusaluse isiku süü oleks väike väärtegude kogumit arvestades, mistõttu süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse põhikaristusena rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem
Antud juhul on menetlusalune isik ühe teoga toime pannud kolm erinevat väärtegu ning kuivõrd väärteod on toime pandud ühe teoga, siis on kohtuväline menetleja kohaldanud KarS § 63 lg 1 sätteid, määrates karistuse süüteo eest, milline näeb ette raskeima karistuse. Kohus leiab, et 8 KarS § 63 lg 1 sätete kohaldamine on karistuspraktikast ja seaduse mõttest tulenevalt olnud õige ja põhjendatud nagu ka karistuse määramine
lg 1 ettenähtud sanktsiooni kui raskeimat karistust ette nägeva seadusesätte alusel. Hinnates Sergei Makarovi süü suurust talle
lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust mõõdetavate suuruste puhul hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,17 mg/l kohta. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on
Nagu kohus juba eelpool leidis, siis väärtegu on toime pandud kaudse tahtlusega. Mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära ületavas seisundis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ise ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Lisaks sellele pani kaebuse esitaja samaaegselt toime ka veel kaks tahtlikku väärtegu. Seejuures juhtis menetlusalune isik sõidukit, milline oli suunatud korduvale ülevaatusele ohtlike vigade tuvastamise tõttu ning ka kaks päeva pärast väärteo toimepanemist ei saanud menetlusalune isik tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbitud, kuivõrd tuvastati järgmine oluline viga. Seega osales menetlusalune isik liikluses juhile keelatud seisundis ja sõidukiga, mis ei vastanud kehtestatud nõuetele sellel avastatud oluliste vigade tõttu ning lisaks veel ka sõidukiga, mis ei olnud kindlustatud. Sellest tulenevalt tuleb kaebuse esitaja süüd väärtegude kogumis hinnata suureks. Väärteootsusest nähtuvalt on kergendavaks asjaoluks märgitud kahetsus ning kohus leiab, et väärteoasja materjalidega ei ole seda asjaolu ümber lükatud ning kohtu arvates on kohtuväline menetleja enda otsuses seda põhjendatult kergendava asjaoluna arvestanud. Menetlusalune isik avaldas kahetsust ka kohtuistungil, kuid kohus ei saa seda asjaolu teist korda enam karistuse määra või liigi kohaldamisel arvestama asuda. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest, s.h tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt, saab järeldada, et kaebuse esitaja asus sõidukit juhtima juhile keelatud seisundis. Kohus leiab, et antud juhul menetlusalune isik ei soovinud aduda iseendast tulenevat ohtu nii iseendale kui teistele liiklejatele ning seega rikkus teadlikult liiklusnõudeid. Lisaks sellele pani ta toime veel kaks väärtegu, juhtides tehnonõuete vastavuse kontrolli mitteläbinud ning liikluskindlustuseta sõidukit. Tehnonõuetele mittevastava sõidukiga liikluses osalemine on selgeks ohuks kaasliiklejatele, kuna sõiduk ei ole tegelikult oma puuduste tõttu liiklusesse lubatud. Väärteoasja materjalidest ka nähtub, et 04.06.2021 tehnoülevaatust ei läbitud, kuna oli kaks olulist viga, mis olid seotud nii pidurite kui pidurituledega, mis omakorda on liikluses osaledes ohtlikud vead ning mille tõttu on suurem oht liiklusõnnetusteks. Kaebuse esitajale inkrimineeritud väärteod näitavad seda, et kaebuse esitaja suhtub oma juhi kohustustesse ja juhile kehtestatud keeldudesse ükskõikselt. Eeltoodust nähtuvalt, arvestades menetlusaluse isiku suurt süüd, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on proportsionaalne toimepandud väärtegude kogumiga ja kohus loodab, et selline karistus täidab nii üld- kui ka eripreventiivse eesmärgi, sundides kaebuse esitajat liiklusnõudeid täitma korrektsemalt ning kohus ei pea vajalikuks seda muuta. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega tuleb esmajoones lähtuda isiku süüst, mida kohus on juba eelpool hinnanud
9 Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu on kohus analüüsinud juba eelpool. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks viidata sellele, et väärteoasja materjalide kohaselt tuvastati menetlusalusel isikul alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,17 mg/l, mis on
Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et juhtimisõiguse võib ära võtta nii põhikaristusena kui lisakaristusena juba
Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohus peab vajalikuks märkida ka asjaolu, et kuigi menetlusalusel isikul puudub varasem kehtiv karistus
ettenähtud väärteo eest, näitab juba lisakaristuse aluseks olev seadusenorm ise, s.o
lg 3 p 1, et karistuse määras on juba arvesse võetud seda, et isikut ei ole varem sama süüteo eest karistatud. Seega on seadusandja pidanud antud väärteo esmakordset toimepanemist juba iseenesest niivõrd ohtlikuks, et on selle eest ette näinud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuust kuni 9 kuuni. Karistusregistriandmetest nähtub aga, et isik on viimase viie aasta jooksul kolmel korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, viimati Harju Maakohtu 09.09.2020 otsusega, mis näitab, et isik ei ole oma käitumist muutnud ja mõistetud karistustest järeldusi teinud. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Nagu kohus juba eelpool leidis, on antud juhul tuvastatud nii piirmäära ületamine, täiendavate liiklusnõuete ehk tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud ning liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise keelu rikkumine, kui ka hoolimatu suhtumine oma teosse. Lisaks sellele nähtub kaebuse esitaja karistusandmetest, et kaebuse esitajal on ka kolm kehtivat kriminaalkaristust liiklusalaste süütegude toimepanemise eest ning kaks nendest karistustest on mõistetud sõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Sellised andmed viitavad aga kohtu arvates üheselt samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolule. Arvestades aga asjaolu, et menetlusalune isik tarbis õhtul alkoholi peale mida kolme tunni pärast asus autot juhtima, siis näitab selline käitumine ka hoolimatut suhtumist oma teosse ja teistesse liiklejatesse. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et peale kolme tundi leidis menetlusalune isik, et tal ei esine alkoholi lubatud piirmäära ületamisele viitavaid tunnuseid ning ta tervislik seisund lubab tal liikluses juhina osaleda. Lisaks sellele oli läbimata ka tehnoülevaatus ning puudus liikluskindlustus, mis samuti pidanuks sõiduki juhtimise välistama. Ükski neist keeldudest aga kaebuse esitajat sõiduki juhtimisest loobuma ei sundinud. Seega on kõik lisakaristuse määramise eeltingimused täidetud. Menetlusaluse isiku kaitsja palub kaebuses ja kohtuistungil lisakaristust mitte kohaldada ja juhiload alles jätta, kuna juhtimisõigus on menetlusalusele isikule vajalik tööle sõitmiseks, mille objektid on erinevates kohtades ja teinekord linnast väljas. Menetlusalune isik on hetkel töökohta vahetanud, kuid kaebuses on toodud juhtimisõiguse vajalikkus ka varasemas 10 töökohas. Selline põhjendus oli kaebuse esitajast menetlusalusele isikule teada juba enne süüteo toimepanemist ja ei tekkinud pärast kohtuvälise menetleja otsuse tegemist, kuid ometi ei takistanud see põhjus tal teo toimepanemist ning see asjaolu ei ole aluseks lisakaristuse tühistamiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhul, kui kaebuse esitaja tugineb oma kaebuses mingitele kindlatele asjaoludele või väidetele, peab ta neid väiteid või asjaolusid tõendavad tõendid ka kaebusele lisama. Kaebuse esitaja kaebusele aga ühtegi tõendit ei ole lisanud, mistõttu on tegemist tõendamata väidetega ning nendega arvestada ei ole võimalik. Kaitsja leiab samuti, et kohtuväline menetleja on otsust tehes süü suurust valesti hinnanud ja pelgalt asjaolu, et autot juhiti joobeseisundis 0,17 mg/l, ei ole suur süü, samuti seda, et menetleja ei ole süüd hinnanud lähtudes süüteo toimepanemise konkreetseid asjaolusid, teo ohtlikkusele viitamine on üldsõnaline ning leiab, et süü on keskmisest väiksem ja sellega ei peaks kaasnema sanktsiooni maksimummäära lähedane karistus. Kaebusest aga ei nähtu, et kaitsja oleks üldse arvesse võtnud menetlusaluse isiku poolt toime pandud veel kahte väärtegu ehk siis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud ning liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise keelu rikkumist. Seega ei saa olla tegemist keskmisest väiksema süüga, nagu kaitsja oma kaebuses arvas. Kohus on ka eelpool välja toonud, et menetlusalune isik oli teadlik, et tema sõiduk ei vasta liiklusseaduses ettenähtud nõuetele, kuid siiski otsustas ta sõidukit juhtima asuda, seda juhile keelatud seisundis ning pannes toime samal ajal kolmele väärteo koosseisule vastavat tegu. Seega leiab kohus, et pigem kaitsja ei ole oma kaebuses kõigi süütegude asjaoludega arvestanud ning kohus ei saa kaitsja väidetega nõustuda. Kohus leiab, et juhul, kui kaebuse esitajale on juhtimisõigus eluliselt vajalik töötamiseks, siis peakski kaebuse esitaja käituma viisil, mis välistab tema õiguste kitsendamise süütegude toimepanemise tõttu. Seega saanuks kaebuse esitaja oma juhtimisõiguse säilitada juhul, kui ta oleks temale süüks arvatud väärteod jätnud toime panemata. Käesoleval juhul tegi kaebuse esitaja oma teadliku valiku, seades esiplaanile alkoholi tarvitamise ja juhile kehtivate keeldude eiramise, jättes töökoha säilimise vajaduse tahaplaanile. Selline käitumine oli kaebuse esitaja teadlik valik ning sellist valikut tehes pidi kaebuse esitaja kui juhtimisõiguse saanud isik arvestama ka temale kahjulike tagajärgede saabumisega. Eeltoodud asjaolud sunnivad kohut tegema järelduse, et pelgalt rahaline mõjutamine ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita, kuivõrd kohtu arvates on menetlusalune isik liikluses ohtlik ja seda nii toime pandud väärtegude iseloomu kui ka oma teosse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud ning peaks välistama võimaluse, et menetlusalune isik paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud. Samas, arvestades menetlusaluse isiku viimast karistust, siis ei pruugi ka juhtimisõiguse äravõtmine teda kui juhti liiklusest kõrvale hoida. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus ning üldja eripreventiivsed eesmärgid on küllaldaseks aluseks lisakaristuse kohaldamisel väärteootsuses kohaldatud määras. Seejuures on lisakaristust vaatamata kaebuse esitaja maksimumi lähedasele süüle kohaldatud vaid ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras. Seega vastavad kohaldatud põhikaristuse maksimumi lähedane määr ja lisakaristuse alammäära lähedane määr kaebuse esitaja süüle, kaebuse esitaja isikule ning on ka eeldatavalt küllaldased preventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ja muutmiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. 11 Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.