lg 1 alusel võlgnik.
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Asjaolud
lg 6 alusel kohtu deposiidi summaks 3500 eurot ja avaldada Ametlikes Teadaannetes pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi maksmise teade. Pankrotihaldur on esitanud taotluse halduri kohustuste täitmise eest tasu 875 eurot, ülesannete täitmise kulud 75 eurot ning määrata menetlusabi M. Z.i pankrotimenetluses riigi vahenditest summas 397 eurot, ning jaotada need vastavalt halduri kuludeks 75 eurot ja tasuks 322 eurot. Ülejäänud halduri kulud 553 eurot välja mõista võlgnikult. Vabastada haldur pankrotihalduri kohustusest, otsustada kohustustest vabastamise menetluse algatamine, otsustada usaldusisiku nimetamine. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisel jätta usaldusisik määramata ning kohustuda võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 2 3. Taotluse kohaselt võlgniku pankrotimenetluses ei ole piisavalt vahendeid, mille arvelt saaks katta pankrotimenetluse kulusid ja teha jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid. Käesoleval ajal on Võlgnik varatu, tema sissetulekuks on töötasu, millest ei jätku kohustuste täitmiseks. Võlgnik töötab alates 01.09.2021.a. töölepingu alusel osalise tööajaga OÜ-s D. Muid sissetulekuid Võlgnikul teadaolevalt ei ole. Võlgniku saadav töötasu ei võimalda rahuldada võlausaldajate nõudeid ega katta pankrotimenetluse kulusid. Seega on Võlgnik jätkuvalt püsivalt maksejõuetu, mis oma iseloomult ei ole ajutine. Võlgniku ülalpidamisel alaealisi lapsi või teisi isikuid ei ole. Võlgniku vara on hoiustatud arveldukontol, kus on 03.09.2021 seisuga 12,80 eurot, teise konto seis on 0 eurot. Pankrotivarast Võlausaldajatele, ajutisele pankrotihaldurile ja pankrotihaldurile väljamakseid tehtud ei ole. Pankrotivarast on Võlgnikule välja makstud seadusega ette nähtud elatis summas 2 351.64 eurot. Massikohustused puuduvad. Pandiese puudub. pankrotivarasse on raha laekunud summas 2 360.58 eurot. jaotamisele kuuluv vara puudub, kuna olemasolev pankrotivara 12.80 eurot on vajalik võlgnikule seadusega ette nähtud igakuise elatise tagamiseks. Müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara ei ole. Jaotise alusel väljamakseid pole tehtud. Hagisid esitatud ei ole ja haldur ei kavatse neid ka esitada. Kohtukulusid ei ole. Kuna käesoleval juhul ei ole haldur tema valduses olevate dokumentide baasil tuvastanud Võlgniku kuritegelikku või võlausaldajate huve teadvalt ja pahatahtlikult kahjustavat käitumist, ei pea haldur Võlgniku maksejõuetuse tekkimist Võlgniku teadliku tegevuse tagajärjeks. Seetõttu ei ole halduri arvates Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. (
Halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu
Haldur ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Pankrotihalduri tasu taotluse kohaselt on tal kulunud oma ülesannete täitmiseks 17,5 tundi arvestusega 50 eurot tunnis, millest tulenevalt on tema tasuks 875 eurot. Pankrotihalduri ülesannete täitmisel on tegevuskulud kandnud haldur oma vahenditest summas 75,00 eurot – erinevad päringud interneti teel, sidekulud, transpordi kulu, büroo üldkulu- paber dokumentide printimiseks ja koopiate valmistamine, printeri ja arvuti kasutamine jne. Haldur palub tasu maksta Lembit Ülper’i kontole nr xxxx AS-s Xxxx. Lisaks taotleb haldur hüvitada 397 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest mis jaotada 75 eurot kulutusteks ning 322 eurot halduritasuks. Ülejäänud halduritasu palub välja mõista võlgnikult.
) lg 3 kohaselt kui pankrot kuulutati välja enne käesoleva seaduse § 44 lõike 3 kehtetuks tunnistamist, kohaldatakse selle menetlemisel enne
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. 9. Kohtule halduri poolt esitatud taotluse kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb
Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.
kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus M. Z.i (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 10.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Lembit Ülper tuleb vabastada M. Z.i (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. 11.
lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.
lg 1 kohaselt 4 on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. 12. Kohus leiab, et halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja põhjendatud. Kohus määrab seega pankrotihaldur Lembit Ülperi tasu suuruseks 875 eurot. Tasu kuulub välja maksmisele Lembit Ülper arveldusarve xxxx Xxxx AS. Halduril on õigus saada kantud haldurikuludena 75 eurot, millise suuruse peab kohus mõistlikuks. 13. Kuivõrd kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud
lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning
MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Pankrotihaldur on esitanud taotluse menetlusabi korras tema tasu osaliseks hüvitamiseks summas 397 eurot. Kohus rahuldab pankrotihalduri menetlusabi taotluse ning määrab, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb maksta välja pankrotihalduri tasust 397 eurot Lembit Ülperi arveldusarve xxxx Xxxx AS-is. Ülejäänud pankrotimenetluse kulud, sh. halduritasu jätab kohus võlgniku kanda. 14.
lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlgnik on koos pankrotiavaldusega kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotivalduse esitamist. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. 15. Praegusel juhul on võlgnik esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma
§-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis
Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Seega tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Siiski juhib kohus võlgniku tähelepanu selle, et
lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ega lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kohus leiab, et tuleb algatada M. Z.i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. Kui võlgnik oma kohustusi käesolevas menetluses täidab (tulu teenimine, raha eraldamine), siis vähendab ta võlausaldajate nõudeid. Käesolevas asjas on võimalik saavutada eesmärk menetluse lõppemisel ning kohustustest vabastamisel võimaldada võlgnikule uus majanduslik algus. 16.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Pankrotihaldur leiab, et võlgnik on võimeline ise usaldusisiku kohustui täitma. Võlausaldajad ei ole usaldusisiku kanditaati esitanud. Kohus leiab, et M. Z. on sobilik isik usaldusisiku kohustusi täitma ning kohustab M. Z.i täima usaldusisiku kohustusi M. Z.i kohustustest vabastamise menetluses.
kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Kohus selgitab võlgnikule ja usaldusisikule tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. • Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima (
• Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (
• Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (
• Usaldusisik peab
lg-s 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti (
• Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku §-d 131 ja 132,
• Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (
• Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku (
Kohus kohustab M. Z.i esitama kord aastas (iga aasta 15. septembril) kohtule aruandeid. Kohtule tuleb järelevalve teostamiseks esitada aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. 6 Võlgniku suhtes kehtib
lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Usaldusisik peab
lg 4 järgi,
lg 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnikule kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi 7 tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.