← Eesti

2-21-3407/15

Obsah (7)§ 24§ 26§ 25§ 34§ 37§ 35§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-3407 Tsiviilasi S. H.´e avald

) § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

§ 24

lg 3 sätestab, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

§ 26

lg 1 kohaselt määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse nõustajale. Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus tehakse ka avalikult teatavaks ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. S. H. esitas 04.03.2021 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. 28.03.2021 ja 13.06.2021 esitas avaldaja kohtule avalduse täpsustused. Avaldaja leiab, et 4

(7)2-21-3407 võlgade ümberkujundamisega on võimalik ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. S. H.´e igakuised sissetulekud kokku moodustavad 1560 eurot (neto), millest töötasu moodustab 1380 eurot (neto), sotsiaaltoetused moodustavad 60 eurot (neto) ja muud sissetulekud 120 eurot (neto). Võlgnik on taotlenud ümberkujundamiskava kinnitamist selliselt, et täidab võlausaldajate nõuded 25% ulatuses 36-kuulise perioodi jooksul. Võlausaldajad B OÜ ja kohtutäitur E. V. vaidlevad ümberkujundamiskava kinnitamisele vastu, leides, et võlgniku sissetulekud on piisavad, et võimaldada võlgnikul tasuda võlgnevused mõistliku maksegraafiku alusel tasudes 355 eurot kuus. Kumbki võlausaldaja ei pea põhjendatuks vähendada võlgniku kohustusi 75% ulatuses.

§ 24

lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Vastavalt

§ 24

lg 4 käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu tuuakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas. Kumbki võlausaldaja ei ole võlgade ümberkujundamisega nõus, leides, et võlgniku sissetulekud on piisavad, et võimaldada võlgnikul tasuda oma kohustused maksegraafiku alusel, tasudes 355 eurot kuus. Võlgnik on 09.07.2021 ja 27.09.2021 vastustes teatanud, et tema sissetulekud ja vara pole piisavad, et tasuda võlgnevused võlausaldajate poolt pakutud maksegraafiku alusel. Võlgniku igakuised tulud on keskmiselt 1560 eurot ning igakuised kulud on 1395 eurot. Võlgnik on selgitanud, et Xxxx laekuv lepingutasu ei ole laekunud mitte ühe kuu, vaid xxxxi ühe semestri, st ca poole aasta kohta. Esitades kohtule võlgade ümberkujundamise avalduse 28.03.2021, esitas võlgnik ülevaate oma igakuistest keskmistest sissetulekutest ja väljaminekutest ning seal ongi Xxxx laekuvat lepingutasu selliselt arvestatud (st üks kord poole aasta jooksul laekuv summa on kuu keskmise sissetuleku arvutamiseks jagatud kuuega, st 720 : 6 = 120 eurot kuus). Samuti on võlgnik selgitanud, et temale kuuluv M OÜ osaluse väärtus ei ole selline, et võimaldaks täita kohustused võlausaldajate ees. Seoses asjaoluga, et võlgnik töötab kahel töökohal, on ettevõte viimastel aastatel väheaktiivne, mistõttu pole ettevõttel märkimisväärseid varasid. Riigikohus on 10.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13 asunud seisukohale, et kui võlausaldaja nõue on sisuliselt tagamata, siis võib nõude vähendamine olla põhjendatud. Kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvideta võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. 5

(7)2-21-3407 Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Oluline on aga see, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. B OÜ ja kohtutäitur E. V.e nõuded ei ole pandiga tagatud. Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu võlgnikule kinnisvara. Äriregistri andmete kohaselt kuulub võlgnikule ainuosalus M OÜ-s, kuid äriregistri andmetel on osaühingul seisuga 30.09.2021 esitamata
  1. a majandusaasta aruanne.
  2. a majandusaasta aruande kohaselt oli M OÜ kasum -2975 eurot. Võlgnik on 27.09.2021 vastuses selgitanud, et äriühingule ei kuulu olulist vara. Kohus ei nõustu võlausaldajate seisukohaga, et võlgnik oleks võimeline oma kohustusi suuremas ulatuses kui 25%. Võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps. Võlgnik on selgitanud, et käesoleval ajal ei ole tema elukaaslasel kindlat töökohta ja sissetulekut, mistõttu on pere ülalpidamisega seotud kulud suures ulatuses võlgniku kanda. Samuti on võlgnik selgitanud, et oma igakuise tulu, s.o keskmiselt 1560 eurot kuus on ta saanud tänu kahel töökohal töötamisele, kuid seoses tervise halvenemisega võib juhtuda, et tal pole enam võimalik kahel töökohal töötamist jätkata. Seoses tervise halvenemisega on võlgniku sissetulekud juba vähenenud, kuna võlgnik on viibinud haiguslehel ja selle tõttu on tema sissetulek olnud väiksem. Võlgnik on kohtule esitanud tõendi, mis kinnitab võlgniku väiteid diagnoositud haiguse kohta. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel tagajärjel võib välja kujuneda võlgniku püsiv maksejõuetus, mis võib kaasa tuua võlgniku pankrotimenetluse, kus võlausaldajate nõuete rahuldamismäär oleks tõenäoliselt väiksem ümberkujundamiskavas pakutust. Seetõttu leiab kohus, et võlausaldajate nõuete vähendamine ei seaks neid oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Kohtu arvates on väga vähe tõenäoline, et võlausaldajate nõudeid oleks võlgniku pankrotimenetluses võimalik suuremas ulatuses rahuldada, kuna lisaks võlausaldajate nõuete rahuldamise kohustusele lisandub võlgnikule kohustus tasuda pankrotimenetluse kulud. Samuti peab kohus oluliseks anda võlgnikule võimalus oma kohustuste täitmiseks väljaspool pankrotimenetlust. Võlgade ümberkujundamise menetlus on loodud alternatiivina pankrotimenetlusele. Sellise võimaluse andmise tingimus on, et isik peab suutma selle menetluse tulemusena vähemalt osaliselt oma võlad tasuda. Käesoleval juhul on võlgnik hinnanud oma majanduslikku seisu selliseks, et tal on 3 aasta jooksul võimalik oma kohustused võlausaldajate ees osaliselt (25% ulatuses) täita. Võlgnik on selgitanud, et ümberkujundamiskava koostamisel lähtus ta enda reaalsetest võimalustest, et tagada kava täitmine. Kohtu hinnangul nähtub võlgniku tahe oma võlgnevuste tasumiseks ka asjaolust, et võlgnik on käesoleva võlgade ümberkujundamise avaldusega kohtu poole pöördunud ja soovib seega leida oma makseraskustele lahendust. Kohtu hinnangul on asjakohatud võlausaldajate vastuväited seoses sellega, et võlgnik on ise pahatahtlikult venitanud oma kohustuste täitmisega ja seega ise oma makseraskustes süüdi. Ümberkujundamiskava kinnitamata jätmise alused on sätestatud

§ 25lg 1.

Nimetatud sättest ei tulene, et kohus võiks jätta ümberkujundamiskava kinnitamata põhjusel, et võlgnik ei ole suutnud oma kohustusi kohtuväliselt täita või on muul viisil ise oma makseraskustes süüdi. Seega ei ole asjaolu, kas võlgnik ise on oma makseraskustes süüdi või mitte, ümberkujundamiskava kinnitamata jätmise aluseks. Eeltoodust tulenevalt on kava kinnitamine kohtu hinnangul poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda kumbagi võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teise võlausaldajaga. 6

(7)2-21-3407

§ 24

lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid. Vastavalt

§ 34

lg 1 teostab järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle kohus.

§ 34

lg 3 kohaselt võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Eeltoodust tulenevalt on võlgnikul kohustus esitada iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajale aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Aruanded tuleb esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud tähtaegadeks. Kohus selgitab, et

§ 37

kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses.

§ 35

lg 1 järgi võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend.

§ 26

lg 2 järgi määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).

§ 8lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.